Kolm ar­hi­tek­ti kraa­pi­sid Kiiu mõi­sa tre­pi­sei­nast väl­ja aja­loo­li­sed vär­vi­ki­hid

KA­DI RAUD­LA, ES­TER PEN­JAM ja SII­RI NÕ­VA on küm­neid tun­de töö­ta­nud Kiiu mõi­sas, et si­set­re­pi sei­nas jääk­sid nä­ha sa­jan­di­te­ga tek­ki­nud vär­vi­ki­hid.

Pea­le ehi­tus­fir­ma Evi­ko töö­mees­te on re­no­vee­ri­ta­vas Kiiu mõi­sas vii­mas­tel kuu­del käi­nud õh­tu­ti või nä­da­la­va­he­tu­sel töö­ta­mas kolm en­tu­siast­lik­ku naist. Nad kraa­bi­vad sen­ti­meet­ri haa­val mõi­sa­hoo­ne fua­jee tei­se­le kor­ru­se­le vii­va tre­pi kõr­val si­se­sei­na – et ee­mal­da­da nõu­ko­gu­deaeg­seid vär­vi­kih­te.
Ar­hi­tekt Sii­ri Nõ­va, kes on Ees­ti esi­me­se nai­sar­hi­tek­ti Eri­ka Nõ­va lap­se­laps ja juur­te­ga Kuu­sa­lu val­la Muuk­si kü­last, kom­men­tee­rib, et kok­ku on sei­nal kih­te ku­ni küm­me: „Nõu­kaa­jast on sei­na­le kan­tud kolm eri­ne­va he­le­du­se­ga õli­vär­vi­kih­ti, li­saks va­ra­se­mad ki­hid. Ma­ha kraa­bi­me kõik, mis mu­re­neb. See, mis al­les jääb, tu­leb kin­ni­ta­da aja­loo­lis­te vär­vi­kih­ti­de säi­li­ta­mi­seks. Sei­nas ole­vad vär­vid muu­tu­vad siis küll vei­di in­ten­siiv­se­maks, kui on prae­gu, aga nii saa­me jät­ta näh­ta­va­le aja­loo­li­sed sei­na­ki­his­tu­sed. Val­da­valt tu­leb Kiiu mõis si­se­vii­mist­lu­selt kaa­saeg­ne, tel­li­ja soov oli, et ruu­mid saak­sid kor­da väi­ke­se ee­lar­ve­ga. Ku­na hoo­ne ei ole muin­sus­kait­se all, on siin ka­su­ta­tud kipsp­laa­te ja muid oda­va­maid vii­mis­tu­lus­ma­ter­ja­le.“

Ka si­se­ku­jun­da­ja Es­ter Pen­jam on pe­re­kond­li­kult pä­ri­t­olult ko­ha­lik ini­me­ne – va­na­ema ja va­nai­sa ela­sid Lok­sal ning nüüd on seal ta su­ve­ko­du. Te­ma­gi üt­leb, et Kiiu mõi­sas on vä­he pal­jan­du­nud sel­li­seid ori­gi­naal­seid ele­men­te, mi­da re­no­vee­ri­mi­se käi­gus näh­ta­va­le jät­ta: „Ma­ja re­no­vee­ri­tak­se mo­dern­se suu­na­ga. Tre­pi­sei­na ki­his­tus­te väl­ja­too­mi­se­ga saa­me mõi­sa­hoo­nes­se aja­loo­li­se de­tai­li, mis jääb näh­ta­vaks. Nii­su­gu­sed ele­men­did ri­kas­ta­vad mui­du mo­dern­set si­se­ku­jun­dust.“

Kuu­sa­lu val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la tut­vus Sii­ri Nõ­va­ga, kui käis Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia ar­hi­tek­tuur­se res­tau­ree­ri­mi­se ja kon­ser­vee­ri­mi­se täien­dus­koo­li­tu­sel. Kui tä­na­vu su­vel alus­ta­sid ehi­ta­jad mõi­sas si­se­vii­mist­lus­töö­de­ga, kut­sus ta Sii­ri Nõ­va ap­pi, et väi­ke­se ee­lar­ve ja pin­ge­li­se ajag­raa­fi­ku juu­res lei­da si­se­ku­jun­du­ses või­ma­li­kult vää­ri­kaid la­hen­du­si. Sii­ri Nõ­va kaa­sas oma­kor­da si­sear­hi­tekt Es­ter Pen­ja­mi, kel­le­ga neil on va­ra­se­malt ol­nud hea koos­töö seo­ses ava­li­ke hoo­ne­te si­sear­hi­tek­tuur­se­te pro­jek­ti­de­ga. Muu­da­tu­si si­se­ku­jun­du­ses tu­li te­ha ka seo­ses saa­list lei­tud aja­loo­lis­te maa­lin­gu­te­ga, mis and­sid ku­jun­da­mi­seks uued alu­sed. Saa­li sei­nad taas­ta­tak­se lei­tud aja­loo­li­se frag­men­di alu­sel ning muu­de­tud on esialg­set vär­vi­la­hen­dust.

Ühes­koos vaa­da­ti üle ka muud ruu­mid ning sün­dis idee jät­ta Kiiu mõi­sa­hoo­nes ava­tuks veel paar sei­nao­sa. Li­saks fua­jee si­se­sei­na­le on nad vär­vi­kih­te vaa­del­da­vaks jät­nud saa­li kõr­val ole­vas ruu­mis, aja­loo­li­ses mõi­sa­hoo­ne esi­me­se ehi­tu­se­ta­pi vä­li­sei­nas, kus va­rem oli Sõ­nu­mi­too­ja toi­me­tus, nüüd te­hak­se sin­na saa­li abi­ruum-köök.

Ka­di Raud­la: „Hak­ka­si­me kraa­pi­ma omal al­ga­tu­sel, see on täies­ti va­ba­taht­lik te­ge­vus. Leid­si­me, et oleks va­ja­lik näi­da­ta kor­da­teh­tud mõi­sa­hoo­nes ka va­nu, hoo­pis tei­se hõn­gu­ga kih­te. Ar­hii­viand­me­te­le toe­tu­des on te­gu ku­na­gi­se ühe­kord­se mõi­sa­hoo­ne vä­lis­sei­na­ga. Ae­ga on see töö võt­nud roh­kem, kui alg­selt ar­va­si­me. Ole­me õh­tu­ti pi­me­das mõi­sas is­tu­nud lam­bi­val­gel ja no­kit­se­nud, ku­ni vii­ma­ne töö­mees lõ­pe­tab ja ta­hab uk­sed luk­ku pan­na. Esial­gu, kui ma­ja oli veel küt­ma­ta, sai niis­keid kih­te ker­ge­malt kät­te, aga siis lü­li­ta­ti kü­te sis­se, ki­hid kui­va­sid jär­jest tu­ge­va­maks, kraa­pi­mi­ne läks ras­ke­maks.“

Töö­ta­tak­se peit­li­te ja skal­pel­li­de­ga. Nai­sed tõ­de­vad, et ko­ha­ti on pä­ris ras­ke käe­li­ne ja tol­mu­ne te­ge­vus, aga usu­vad, et tu­le­mus on se­da väärt.
Sii­ri Nõ­va: „Ko­du­des olen va­nu pin­da­sid väär­tus­ta­vaid la­hen­du­si tei­nud sa­ge­li, ühis­kond­li­kus hoo­nes on see esi­me­ne või­ma­lus. Olen sü­ga­valt veen­du­nud, et va­na­de ma­ja­de re­mon­ti­mi­sel tu­leb püü­da või­ma­li­kult pal­ju säi­li­ta­da au­tent­set. Va­na ei ole rämps, vaid sa­ge­li vä­ga väär­tus­lik. As­ja­de­ga on sa­ma­moo­di, är­ge vi­sa­ke ker­ge­käe­li­selt mi­ne­ma ka kõi­ge väik­se­maid liis­te ja de­tai­le nii hoo­ne sees kui väl­jas, vaid säi­li­ta­ge või las­ke as­ja­tund­ja­tel üle vaa­da­ta.“

Es­ter Pen­jam: „To­re oleks, kui saaks võrd­le­mi­seks kõr­vu­ti pan­na fo­to­sid Kiiu mõi­sa ruu­mi­dest lä­bi ae­ga­de. Võiks te­ha re­no­vee­ri­tud hoo­nes näi­tu­se mõi­sa ja sel­le in­ter­jöö­ri pil­ti­dest.“

Ka­di Raud­la: „Kui kel­lel­gi on ko­dus va­nu fo­to­sid mõi­sa si­se- või vä­lis­vaa­de­te­ga ning sel­lest, kui­das ini­me­sed töö­ta­sid näi­teks Est­ro­nis või muid olus­ti­ku pil­te ja mee­nu­tu­si, pa­lun mi­nu­ga ühen­dust võt­ta. Sa­mu­ti on oo­da­tud mee­nu­tu­sed mõi­sa eel­mi­sest re­mon­dist, mis toi­mus möödunud sa­jan­di 1980nda­tel aas­ta­tel.“