
KADI RAUDLA, ESTER PENJAM ja SIIRI NÕVA on kümneid tunde töötanud Kiiu mõisas, et sisetrepi seinas jääksid näha sajanditega tekkinud värvikihid.
Peale ehitusfirma Eviko töömeeste on renoveeritavas Kiiu mõisas viimastel kuudel käinud õhtuti või nädalavahetusel töötamas kolm entusiastlikku naist. Nad kraabivad sentimeetri haaval mõisahoone fuajee teisele korrusele viiva trepi kõrval siseseina – et eemaldada nõukogudeaegseid värvikihte.
Arhitekt Siiri Nõva, kes on Eesti esimese naisarhitekti Erika Nõva lapselaps ja juurtega Kuusalu valla Muuksi külast, kommenteerib, et kokku on seinal kihte kuni kümme: „Nõukaajast on seinale kantud kolm erineva heledusega õlivärvikihti, lisaks varasemad kihid. Maha kraabime kõik, mis mureneb. See, mis alles jääb, tuleb kinnitada ajalooliste värvikihtide säilitamiseks. Seinas olevad värvid muutuvad siis küll veidi intensiivsemaks, kui on praegu, aga nii saame jätta nähtavale ajaloolised seinakihistused. Valdavalt tuleb Kiiu mõis siseviimistluselt kaasaegne, tellija soov oli, et ruumid saaksid korda väikese eelarvega. Kuna hoone ei ole muinsuskaitse all, on siin kasutatud kipsplaate ja muid odavamaid viimistulusmaterjale.“
Ka sisekujundaja Ester Penjam on perekondlikult päritolult kohalik inimene – vanaema ja vanaisa elasid Loksal ning nüüd on seal ta suvekodu. Temagi ütleb, et Kiiu mõisas on vähe paljandunud selliseid originaalseid elemente, mida renoveerimise käigus nähtavale jätta: „Maja renoveeritakse modernse suunaga. Trepiseina kihistuste väljatoomisega saame mõisahoonesse ajaloolise detaili, mis jääb nähtavaks. Niisugused elemendid rikastavad muidu modernset sisekujundust.“
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla tutvus Siiri Nõvaga, kui käis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurse restaureerimise ja konserveerimise täienduskoolitusel. Kui tänavu suvel alustasid ehitajad mõisas siseviimistlustöödega, kutsus ta Siiri Nõva appi, et väikese eelarve ja pingelise ajagraafiku juures leida sisekujunduses võimalikult väärikaid lahendusi. Siiri Nõva kaasas omakorda sisearhitekt Ester Penjami, kellega neil on varasemalt olnud hea koostöö seoses avalike hoonete sisearhitektuursete projektidega. Muudatusi sisekujunduses tuli teha ka seoses saalist leitud ajalooliste maalingutega, mis andsid kujundamiseks uued alused. Saali seinad taastatakse leitud ajaloolise fragmendi alusel ning muudetud on esialgset värvilahendust.
Üheskoos vaadati üle ka muud ruumid ning sündis idee jätta Kiiu mõisahoones avatuks veel paar seinaosa. Lisaks fuajee siseseinale on nad värvikihte vaadeldavaks jätnud saali kõrval olevas ruumis, ajaloolises mõisahoone esimese ehitusetapi väliseinas, kus varem oli Sõnumitooja toimetus, nüüd tehakse sinna saali abiruum-köök.
Kadi Raudla: „Hakkasime kraapima omal algatusel, see on täiesti vabatahtlik tegevus. Leidsime, et oleks vajalik näidata kordatehtud mõisahoones ka vanu, hoopis teise hõnguga kihte. Arhiiviandmetele toetudes on tegu kunagise ühekordse mõisahoone välisseinaga. Aega on see töö võtnud rohkem, kui algselt arvasime. Oleme õhtuti pimedas mõisas istunud lambivalgel ja nokitsenud, kuni viimane töömees lõpetab ja tahab uksed lukku panna. Esialgu, kui maja oli veel kütmata, sai niiskeid kihte kergemalt kätte, aga siis lülitati küte sisse, kihid kuivasid järjest tugevamaks, kraapimine läks raskemaks.“
Töötatakse peitlite ja skalpellidega. Naised tõdevad, et kohati on päris raske käeline ja tolmune tegevus, aga usuvad, et tulemus on seda väärt.
Siiri Nõva: „Kodudes olen vanu pindasid väärtustavaid lahendusi teinud sageli, ühiskondlikus hoones on see esimene võimalus. Olen sügavalt veendunud, et vanade majade remontimisel tuleb püüda võimalikult palju säilitada autentset. Vana ei ole rämps, vaid sageli väga väärtuslik. Asjadega on samamoodi, ärge visake kergekäeliselt minema ka kõige väiksemaid liiste ja detaile nii hoone sees kui väljas, vaid säilitage või laske asjatundjatel üle vaadata.“
Ester Penjam: „Tore oleks, kui saaks võrdlemiseks kõrvuti panna fotosid Kiiu mõisa ruumidest läbi aegade. Võiks teha renoveeritud hoones näituse mõisa ja selle interjööri piltidest.“
Kadi Raudla: „Kui kellelgi on kodus vanu fotosid mõisa sise- või välisvaadetega ning sellest, kuidas inimesed töötasid näiteks Estronis või muid olustiku pilte ja meenutusi, palun minuga ühendust võtta. Samuti on oodatud meenutused mõisa eelmisest remondist, mis toimus möödunud sajandi 1980ndatel aastatel.“