
KAISA LINNO teatas Kolgakülas turismifoorumil, et asutatud on MTÜ Lahemaa Turismiühing.
Möödunud nädalal külastasid Lahemaa rahvusparki kaks loodusturismi professorit: USAst Põhja-Carolina Riikliku Ülikoolist Yu-Fai Leung ja Eesti Maaülikoolist Rauno Väisänen, kes on aastaid töötanud Soome metsavalitsuses loodusteenuse valdkonna juhina.
Mõlemad osalesid teisipäeval, 10. märtsil Tartus loodusturismi konverentsil, kus Kuusalu vallast oli kolm esinejat: Kaisa Linno MTÜst Ökokuller rääkis Lahemaa kogukonnast, oma tegemisi tutvustasid Gran Retked loodusgiid Martin Piispea Kasispealt ja OÜ Estlander juht, Buschcraft festivali peakorraldaja Erki Vaikre Kolgast.
Neljapäeval, 12. märtsil võtsid Yu-Fai Leung ja Rauno Väisänen osa Lahemaa turismifoorumist Kolgaküla rahvamajas. Paarikümne osalenu seas oli Lahemaa rahvupargis tegutsevaid turismiettevõtjaid, loodusmatkade korraldajaid.
Professoritel paluti rääkida, mida Lahemaal ringi käies märkasid ja mida soovitavad muuta. Yu-Fai Leung kiitis Viru raba, kus käis ka kuus aastat tagasi, nüüd on uus laudtee ja vaatetorn. Ta ütles, et märkusi on infotahvlite ja teabe osas. Kaugemalt tulnud külastajatele, kes teavad rahvuspargist ja rabast vähe, peaks olema rohkem võimalusi infot saada. Näiteks võiks vaatetorni pindadel olla loodust, kohalikku kultuuri ja elanikke, ka rahvuspargi eesmärke tutvustavaid materjale mitmes keeles.
Ka tuleks mõelda, kuidas tagada, et matkajad ei väljuks neile mõeldud radadelt ega tallaks rabataimi. Võiks olla ettenähtud kohad, kus matkaja saaks rabataimi katsuda.
Rauno Väisänen kõneles sellest, et Lahemaal on turistil vähe võimalusi raha kulutada, ka Helsingi lähipiirkondades on sama probleem, et sõidetakse loodusesse, raha sinna ei jäeta. Külastusmaksu kogumine läheb liiga kalliks, kui panna tööle piletimüüjad ja kontrollid. Pigem korraldada nii, et kohalikud ettevõtjad saaksid müüa endatehtud suveniire, kas või kohaliku temaatikaga särke.
Kui on olemas kauplused, külalistemajad, söögikohad, annavad need võimaluse jääda piirkonda kauemaks, kui vaid käia mõnetunnisel matkal. Nii saavad kohalikud elanikud juurde töökohti ning omavalitsus ja riik täiendavat maksutulu.
Ta tõi esile ka asjaolu, et Lahemaa külastuskeskuses Palmses on suurepärane ekspositsioon, kuid vaid eesti keeles.
Oandu lilleaia perenaine Helle Väärsi kommenteeris, et suured infotahvlid tõmbavad looduselt tähelepanu endale, viidad ja märgistused peaksid olema väikesed, sulanduma loodusesse.
Reimo Mürgimäe matkafirmast Wanderlust ütles, et suurte siltide asemel võiks olla QR-koodid, infot saab nutitefonist. Samas leiti, et telefoni jälgimine tõmbab tähelepanu ära looduselt, mida on tuldud imetlema.
Professoreid saatsid maaülikooli loodusturismi õppejõud Tarmo Pilving ja Marika Kose, kes teatas, et käimas on loodusturismi seisundi hindamise uuring, millega Rauno Väisänen alustas esmalt Soomes. Hinnanguid oodatakse ettevõtjatelt, riigi- ja omavalitsusametnikelt, tavakodanikelt. Küsimustiku leiab maaülikooli kodulehelt, vastuseid oodatakse märtsi lõpuni. Küsitakse ka loodusturismi ettevõtjate osalusest kaitsekorralduse planeerimisel, teabe vahetamisest looduskaitseliste ja majandustegevuste läbiviimisel, samuti rahalistest toetustest loodusturismi arendamiseks ja paljust muust. Küsitluse tulemusel on kavas koostada ettepanekud keskkonnaametile ja EASile.
MTÜ Lahemaa Turismiühing
Kaisa Linno tutvustas turismifoorumil paar nädalat tagasi asutatud MTÜd Lahemaa Turismiühing. Selle asutasid koos temaga Tiina Viirna Kolga-Aablast ja Anneli Kivisaar Võsupere külast.
„Mitu aastat on arutatud, kuidas teha Lahemaal turismialast koostööd paremini. Ühing on registreeritud toredal kuupäeval – 03.03.2020. Ühingu liikmed võivad olla eraisikud ja organisatsioonid, kes tunnevad, et on Lahemaaga seotud. Oluline on kohalike elanike ja turismiettevõtjate kaitse, nad peavad saama Lahemaa turismi arendamises kaasa rääkida,“ selgitas Kaisa Linno.
Ta sõnas, et asutas pärast maaülikoolis loodusturismi erialal õppimist MTÜ Ökokuller, kuid tunneb nüüd, et see jääb väikeseks: „Tuleks leida head platvormid, kus end ühiselt reklaamida, et turist tuleks Lahemaale ja kasutaks kohalikke teenuseid. Rahvusparki valitseb keskkonnaamet, kuid turist ei oska infot otsida keskkonnaameti kodulehelt. Võiks olla eraldi veebileht Lahemaa rahvuspargi külastajale.“
Margus Sameli, kes veel hiljuti tegeles internetiportaaliga Visit Estonia, lausus, et 90 protsenti turismiinfost otsitakse tänapäeval interneti kaudu. Sakslastel on näiteks loodud väga head mobiilirakendused, ka Visit Estonia ehk Puhka Eestis mobiiliarakendus peaks saama selliseks.
Kaisa Linno kutsus turismiühinguga liituma ja selgitas, et ühingu eesmärk on ühendada Lahemaal elavaid või tegutsevaid inimesi ja organisatsioone, neid esindada ja kaitsta nende huve, teadvustada ja propageerida säästvat turismi, keskkonnaharidust ja kohalikku kultuuripärandit, koordineerida turismialast koostööd eri huvigruppide vahel.




