Latiku kinnistu omanik JAAN LATIK ütleb, et tegu on tema õuega ja sealt läbi sõita ei saa.
Eelmisel teisipäeval, 18. augustil said Kolgaküla keskel Loksa-Kemba maantee ääres asuva Latiku kinnistu juures kokku Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu, Latiku kinnistu omanik Jaan Latik, tema naaber Nelly Lume Mäeotsa talust ning Latiku kinnistut läbiva Kalda tee veel mõned kasutajad. Kohal oli politseipatrull, keda oli kutsutud mõlemalt poolt – maaomanik kutsus selle tõttu, et võõrad isikud on tema maal, ning naabrid seepärast, et enam ei pääse mööda teed neile kuuluvate kinnistute juurde.
Vaidlus käis ja käib ka edasi 56 meetri pikkuse teelõigu üle – see asfaltkattega osa Kalda teest läbib Latiku kinnistut. Kuusalu valla teede registri järgi on tegu avalikus kasutuses oleva teega, mis kulgeb mitmel eramaal, viis maaomanikku on sõlminud Kuusalu vallaga avaliku tee kasutamise lepingu, Latiku kinnistu omanik mitte. Kalda tee kaudu pääseb 12le kinnistule, osad neist on püsielamukohad.
Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas kohapeal, reede hommikul vallavalitsuse istungil ning hiljem ka Sõnumitoojale, et Kalda tee avaliku kasutuse on otsustanud kaks vallavolikogu – 2002. aastal Loksa vallavolikogu ning 2013. aastal Kuusalu vallavolikogu. Keegi ei ole neid otsuseid vaidlustanud. Teed on hooldatud, sellesse on investeeritud ning aastakümneid kasutatud juurdepääsuteena.
Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp lisas, et 2006. aastal, kui Jaan Latik maa erastas, andis ta allkirja maavanema korraldusele, millega nõustus tee avaliku kasutusega ning teeseadusest tulenevate kitsendustega.
Kuusalu vallavalitsus arutas reedel, 21. augustil Kolgakülas tekkinud olukorda ning võttis vastu otsuse „Sundvalduse seadmise algatamine Kolgaküla Latiku kinnistule“. Uus ehitusseadustik ja sundvõõrandamise seadus võimaldavad kohalikul omavalitsusel rakendada läbipääsu tagamiseks sundvaldust, varem oli seda teha tunduvalt keerukam.
Peeter Raudsepp: „Jaan Latikul on nüüd kaks nädalat aega omapoolsete seisukohtade esitamiseks, seejärel läheb otsus Kuusalu vallavolikogule arutamiseks.“
Naabritevaheline pikk riid
Kolgaküla külavanem Kalle Aasrand tõdes, et nende külas pole nii suurt riidu enne olnud: „See tüli hõõgus juba pikka aega kõvasti, puudu oli veel viimane säde, et lõkkele lüüa. Tegu on vana klassikalise Andrese ja Pearu tüliga, naabrite suhted on omavahel sassis, on saanud rääkida ühe ja teise osapoolega, aga nüüd kannatavad kolmandad isikud.“
Asi sai alguse sellest, kui Jaan Latik ostis Kolgaküla ühe vanema elaniku Nelly Lume naabruses maja, kus 1990ndatel aastatel oli baar. Uus omanik rajas krundile autoremonditöökoja. Naabritevahelist vägikaikavedu on kajastanud Maaleht ja TV3 saatesari „Kaua võib“.
Nelly Lume on häiritud ja mures, et naabri arvukad väikehooned on ta kodule liiga lähedal, autoremonditöökojas tehtavate tööde tõttu on tekkinud tuleohtlik olukord.
Tülide üks põhjus on seni lahendamata vaidlus, kus ja kuidas kulgeb kahte krunti lahutav piir.
Maa-ameti ekspertiis tuvastas, et ehkki osa piirimärke on kadunud, on mõõdistusandmed Peeter Raudsepa sõnul õiged: „Maareformi käigus mõõdistatud piiri saab muuta omanike kokkuleppel, selle saavutamine on osutunud omavaheliste suhete tõttu võimatuks.“
Palju sõnasõda ja pahameelt on põhjustanud ka asjaolu, et Latiku krunti läbivale teele on teinekord pargitud masinaid ja maha pandud küttepuid ning palke, on olnud tülikas nende vahelt läbi sõita, kuigi mööda pääses, väravaid seni ees polnud. Hiljuti pöördus Nelly Lume abi saamiseks Harju maavanema poole – et naaber korrastaks oma õueala, tagaks talle läbipääsu maantee ääres asuvatele postkastide ja bussipeatuse juurde.
Jaan Latik kurdab omakorda, et naaber ei lase tal rahulikult oma toimetusi teha – otsekui isiklik vaen oleks: „Liiklus on läinud minu õue läbival teel järjest tihedamaks. Mul on väikesed lapsed, kes sõidavad jalgratastega, mängivad. Väravad on nüüd ette pandud, et tagada laste ohutus. Autodega läbipääs jääb minu maalt ära.“
Ta lisas, et Kalda teed oma kinnistutele ligipääsuna kasutanud inimesed saavad sõita väikese ringiga, 20 meetrit tuleb läbida rohkem, teisel naabril olid seni teejupile kivid ette pandud.
Peeter Raudsepp: „Täpsustan, mitte 20 meetrit rohkem, vaid 80 meetrit. Aastaid tagasi uuendas Loksa vald teelõigu Tamme-Kõrtsi loodeservast otse Loksa teele, et tagada teisele poole kinnistute juurde kulgevale avalikule Pähkla teele ligipääs. Sellega vähendati Kalda tee liikluskoormust, vallavalitsus lubas Tamme-Kõrtsi pinnastee sulegda.. Varem oli Kalda tee see, mida mööda sai Loksa teelt pöörata nii Pähkla tee kui ka Kalda suunas.“
Jaan Latik rääkis sedagi, et siis, kui ta endale ostetud hoonete juurde maad erastas, oli valmis jätma Kalda tee algusosa vallale, kuid tookord polnud Loksa vallavalitsus sellest huvitatud.
Peeter Raudsepp on sellega päri – tookord kehtis tava, et reformimisel määrati katastriüksuse plaanil kitsendused, mida tuli arvestada. Latiku katastriüksuse plaanil, mis on ametlik alusdokument, on kitsendusena märgitud avalik tee 0,03 hektarit, mis teeb 300 ruutmeetrit. Sellega on Jaan Latik erastamisprotsessis nõustunud. Nüüd on arusaamad seaduse tõlgendamisel muutunud, kui tekib teevaidlus, on olulised avaliku kasutuse lepingu või servituudi olemasolu.
Esmase õiguskaitse taotlus maakohtusse
Kolgakülast pärit Andres Avarand, kes Kalda tee kaudu pääseb Jaagu talu maadele, esitas möödunud nädala lõpus Harju maakohtule taotluse rakendada esialgset õiguskaitset, nõuda väravate avamist ning läbisõidu võimalust. Esmaspäevaks ei olnud ta kohtust vastust saanud.
Eelmisel nädalavahetusel koostasid kolm peret Kuusalu vallavalitsusele kirja, milles paluvad, et vallavalitsus parandaks kunagi erastamise käigus tehtud vea ja ennistaks Kalda teele enne erastamist olnud staatuse.
Peeter Raudsepp märkis, et seda pole võimalik teha – rohkem kui 20 aasta jooksul maareformi käigus langetatud otsuseid ei saa tagantjärele muuta, uute otsustega tuleb edasi minna. Eriti veel olukorras, kus reformiprotsessis on algselt läbiva teega nõustutud.
