
Juubelikontsert ja pidu olid Uuri külas Iisaka talus, kus elavad rühma kauaaegsed kooshoidjad MARE ja VÄINO VEERSALU ning nende rahvatantsijatest laste pered.
„Mõni hetk on nii täiuslik, et sõnad tunduvad üleliigsed. Just äsja kogesime midagi sellist. Avasite meile oma südamed, nagu tantsuga „Siia laotan südame“ kinnitasite. Tunnen siirast kadedust, te omavahelist keemiat on tore vaadata ja tunda. Aitäh, et inspireerite,“ lausus Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt pärast pidupäevakontserti, kui õnnitles 40. sünnipäeva tähistanud Kolga rahvatantsurühma ja andis rühma juhendajale Karin Soosalule üle vallavalitsuse tänukirja.
Ta lisas, et Kuusalu vallas poleks nii palju rahvatantsu tantsijaid, kui ei oleks sellist ägedat eeskuju, nagu on Kolga rahvatantsurühm.
Rohkearvuline publik tänas kontserdi lõpus rahvatantsijaid püsti seistes ja pika aplausiga. Kolga rühma esinemist tunnustasid ka kohal olnud rahvatantsujuhid. Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansamblit Kuljus aastakümneid juhendanud Ülo Luht kiitis oma sõnavõtus, et kontsert oli tõeliselt tore, siiras ja ehe, polnud ülepingutamist.
Kuusalu vanaemade tantsurühma Tiiu juht Tiiu Aasa lausus: „See oli äge, vägev ja uskumatu, mida te tegite. Võiksite lõpetada oma senised tööd ja töötada rahvatantsijatena.“
Publik reageeris Kolga rühma esitatud hoogsatele tantsudele aplauside, hõigete ja vilega. Aeglasemad tantsud, eelkõige emotsionaalselt esitatud „Siia laotan südame“ tõi mõnelegi pisara silma.
Kolga rühma staažikas tantsija Kaupo Parve ütles Sõnumitoojale: „Me pole enam esimeses nooruses, osad on juba 60. sünnipäeva lähedal. Meid kannab kambavaim, sellises seltskonnas võtad end kokku. Karin Soosalu oskab tantse kontserdile valida kunstiliselt nii, et tervik on mõjuv.“
Kontsert algas Kolga tantsijate lastest juubelipeoks moodustatud rühma esituses tantsuga „Selle metsa taga“, mille on loonud Maido Saar. Kontserdikava lõppes „Kolga karapiga“, mis tõi esinemisplatsile Kolga rahvatantsurühma kõik 28 tantsijat. „Kolga karapi“ muusika autor on Veljo Tormis, sõnad kirjutanud rühma esimene juhendaja Tõnu Lindvet ning tantsusammud võetud pärimustantsust „Pärliine“, mis on talletatud Kuusalu kihelkonnas Pärispea poolsaarelt.
Kontserdil esines ühe tantsuga Loksa uus rahvatantsurühm Kerrukad, keda seob Kolga rühmaga ühine tantsujuht. Kolga rühma on Karin Soosalu juhendanud 25 aastat, Loksal hiljuti loodud rühma asus tantsijate kutsel juhendama möödunud sügisel.
Teine külalisesineja oli juubelikontserdil Kose-Uuemõisa rahvatantsurühm Kapak – Kolga tantsijate sõprusrühm. Kapaku tantsijaid juhendab Karin Soosalu õde Kadri Tiis, kes on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees. Kadri Tiis andis Kolga rahvatantsijaid õnnitledes rühmale üle seltsi tänukirja. Õnnitlejaid oli veel Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Rahvatantsu ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendusest, Veljo Tormise Kultuuriseltsist ja Kuusalu valla teistest rahvatantsurühmadest.
Kolga rühm tänas esinejaid, toetajaid, publikut ja oma juhendajat. Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu suurde, peo jaoks puhtaks tehtud lambafarmi seatud tribüüni, tantsupõranda, toolide ja laudade jaoks saadi toetust sponsoritelt ning koguti raha Kuusalu mailaadal peetud oksjonil. Kuna viis aastat tagasi peeti eelmine juubelipidu Kolga seltsimaja õuel lausvihma käes, otsustati seekord, et katus peab olema pea kohal.
Pärast ühiseid pildistamisi jätkus rühma 40. sünnipäeva pidu tantsuõhtuga. Muusikat tegi ansambel Folksell. Sünnipäevatordi lõikasid lahti kõige kauem, 35 aastat, rühmas järjepidevalt tantsinud Ljudmilla Loss-Maiberg ja Aivar Hinn.
Et samm oleks pikem, selg sirgem
Üle 30 aasta rühmas tantsinud Ain Kaljurand pöördus juhendajat Karin Soosalu rühma nimel tänades publiku poole ja lausus: „Te mõistate, et see, mis siin täna laval toimus, on tänu Karinile. Igal neljapäeval, kui algab trenn, motiveerib ta meid, et samm oleks pikem, selg sirgem.“
Ain ja Eve Kaljuranna ning Karin Soosalu kutsus Kolga rühma tantsima 1990. aasta sügisel Tõnu Lindvet, kes oli nende tantsuõpetaja Kuusalu keskkoolis.
„Mäletan, kuidas leidsin postkastist Tõnu Lindveti kirja, et ootan tantsima oktoobrikuu esimesel neljapäeval Kolga koolimajja. Olime kohal, sest tema kutsus. Tõnu hoidis meid omal ajal koos. Ta tõi rühmale erilise hingamise ja Karin on seda edasi kandnud, kui Tõnu juhendamise talle üle andis. Nagu oskas Tõnu Lindvet, nii oskab ka Karin Soosalu tantsud hästi selgeks teha, kunagi ei tõsta häält, samas me kõik mõistame teda,“ rääkis Ain Kaljurand Sõnumitoojale.
Ta lisas, aastatega on kujunenud sedasi, et kui ka ei ole neljapäeval kell 20 algavat tantsutrenni, saavad rühma tantsijad ikka omavahel kokku.
Otsekui omaette pere
Nii tema kui ka teised tantsijad ja juhendaja kinnitasid, et Kolga rahvatantsurühm ei tähenda ainult ühiselt rahvatantsu tantsimist, vaid on omaette pere, kuhu on kogunenud sarnase naljasoone ja ellusuhtumisega inimesed.
Rahvatantsurühma asutas 40 aastat tagasi Kirovi kalurikolhoosi Kolga osakonna tookordne klubijuhataja Katrin Lellep. Ta meenutas nüüd juubelipeol, et saabus tööle maikuus, jaanipäeva ajaks oli vaja midagi inimestele korraldada, käis perest peresse, et teha rahvatantsurühm. Mare ja Väino Veersalu olid esimesed, kes tulid rühma. Juhendama kutsus Tõnu Lindveti Kuusalu koolist. Esimene tants oli „Oige ja vasemba“.
„Saatsin 25 aastat akordionil Kolga rühma tantsuproove ja esinemisi. Kolga rühm on mu elu kõige parem kollektiiv – väga kokkuhoidev ja turvaline. Hästi palju on kogu aeg saanud nalja,“ sõnas Katrin Lellep.
Heast omavahelisest keemiast ja seltskonnast rääkisid ka Kolga rühma kõige staažikamad tantsijad.
Aivar Hinn liitus rühmaga sügisel 1989, kui oli vaja kaheksa paari kokku saada: „Tantsisin rahvatantsu Loksa kooli ajal Elna Linkvisti juhendamisel. Väino Veersalu tuli mulle koju ja kutsus Kolka tantsuproovi. Olen Kolga rühma jäänud rahvatantsu, aga ka seltskonna pärast, see on omaette pere.“
Ljudmilla Loss-Maibergi kutsus rühma 1989. aastal Tõnu Lindvet, kes oli tema klassijuhataja ja Kuusalu kooli rahvatantsurühma juhendaja: „Kolga tantsurühma liidab ühtemoodi hingamine, tantsima jäävad need, kes on meie inimesed. Karin Soosalu oskab proovides end kuulama panna. Kui oleme trennis, siis teeme seda täiega. Pärast trenni on me omavaheline olemine. Saab nalja ja lusti.“
Kõige hiljem, viis aastat tagasi, ühinesid Kolga rühmaga Kristi ja Raido Ruse ning Tuulika Nikkarinen. Nemadki ütlesid, et läksid hea seltskonna pärast ja rühm võttis neid väga hästi vastu.
Mis on Kolga tantsurühma dünamo?
Juubelipeo kavalehel oli Kolga rühma dünamo ehk naljatriki kohta kirjas, et kunagi ei tohi kaotada valvsust, sest iial ei tea, kes on järgmise naljatriki ohver.
Ühte esimest ja eriliselt meelde jäänud dünamot kirjeldas Katrin Lellep: „Olime välisreisil, sõitsime koju, kõik olid väsinud, kuid Tõnu Lindvet oli ainus, kes läks magama. Talle pandi telliskivi kohvrisse. Laulsime teel, Tõnu laulis kaasa, et „Tõnul kotis dünamo“, aga ei aimanud midagi. Kohvri oli jätnud oma õe juurde, alles kuu aega hiljem leidis telliskivi.“
Ka üks teine suur dünamo on seotud välisreisiga – Veersalude pere oli puhkusereisil ja nende kodumaja ukse ette laoti puuriit.
Kui käidi tantsijal Karin Kivaril kodus külas, avastas ta pärast, et seebi asemel oli dosaatorisse valatud õli.
Tantsuvõhmaga tuleb sõbraks saada
Keskikka jõudnud tantsurühma paljud juba väärikas keskeas tantsijad hämmastasid publikut kergejalgsete hüpete, keerutuste ja jalatõstetega. Eriti uhked olid tempokad polkatantsud. Kuna rühm on suur, jaotas juhendaja tantsijad sedasi, et igaüks sai kontserdil kaasa teha viies tantsus, professionaalseks tantsijaks õppinud Ljudmilla Loss-Maiberg osales ka kuuendas.
Karin Soosalu: „Kolga rühmas on 15 naist ja 13 meest. Oleme üks tantsurühm, ehkki tantsijaid on peaaegu kahe rühma jagu. Lavale kõik korraga ei mahu. Tantsud on enamasti seatud kaheksale paarile, et oleks õhku ja ruumi.“
Ta märkis, et Kolga rühmas on kõik väga head tantsijad: „Edeneb see, kes tahab saada paremaks, ja meie tantsijad tahavad. Tantsuvõhma tuleb treenida, temaga peab sõbraks saama. Vastavalt tantsijate eale tuleb valida õiged tantsud. Ja kindlasti peab tantsija olema piisavalt edev, see annab esinemisele energia. Kui edev pole, ei tasu lavale minna. Kolga rühmal on see energia, mis laval tööle hakkab. See on pai, mida iga õpetaja naudib. Laval esinedes peab olema teistele midagi öelda. Kui see välja tuleb, loksub kõik paika ja liigutab südant.“
Iisaka talu vanaperenaine ja -peremees Mare ja Väino Veersalu ütlesid peo lõpupoole, et neil on uhke tunne ja on rahul – nad on teatepulga üle andnud. Noortel on tantsutahet ja -hoogu ning on hea meel, et nende pere noored on koju tagasi tulnud, mitu põlvkonda elavad Iisaka talu maadel lähestikku.
Väino Veersalu: „Oleme järjepidevust hoidnud, eriti algusaastatel, kui teinekord alustasime uut hooaega viie-kuue tantsupaariga. Kui talvel olid teed lund täis tuisanud, läksime tantsuproovi suuskadega või sõitsime traktoriga. Niimoodi see Kolga rühma vaim välja kujuneski.“
KARIN SOOSALU on üldpidude lavastusmeeskonnas
Rahvatantsujuht Karin Soosalu on alates 2002. aastast kuulunud noorte- ja üldtantsupeo lavastusmeeskonda. Ta on olnud liigijuhtide assistent, viimasel suurel üldtantsupeol oli S3 ehk algajate ja vähese kogemusega segarühmade liigijuht.
Ta kuulub ka tuleval suvel toimuva üldtantsupeo lavastusmeeskonda. Seekord tuleb piirkondade tantsupidu. Karin Soosalu on Keilast Narvani ulatuva põhjaranniku piirkonna liigijuht. Ettevalmistusprotsess on juba aasta kestnud, ees on uute tantsude õppimine. Peokavasse kuulub ka tants „Kolga karap“.
Kolga rahvatantsurühm
Rühm on alates 1984. aastast esinenud kõigil suurtel tantsupidudel.
Aastal 2010 loodi rühma katusorganisatsiooniks MTÜ Kolga Rahva Tantsu Selts.
Aastal 2023 võitis Kolga rühm Ullo Toomi võistutantsimise vanemate segarühmade kategoorias. Konkurssidel on edukalt osaletud mitmel korral.