Kol­ga muu­seu­mis saab nä­ha AND­RES HEIN­VE­RI su­ve­niir­lu­si­ka­te ko­gu

134
Kol­ga ela­nik AND­RES HEIN­VER on su­ve­niir­lu­si­kaid ko­gu­nud li­gi 30 aas­tat. Fo­to Ul­vi Meier

Muu­seu­mi töö­ta­jad tut­vus­ta­vad kü­las­ta­ja­te­le lu­si­ka kui söö­gi­riis­ta aja­lu­gu ja pa­ku­vad sa­mo­va­ri­teed.

Ala­tes käe­so­le­vast nä­da­last on Kol­ga muu­seu­mis uus näi­tus MTÜ Kol­ga Aren­dus ühe eest­ve­da­ja And­res Hein­ve­ri ko­gu­tud su­ve­niir­lu­si­ka­test, mi­da ta on ost­nud eri maa­dest ja lin­na­dest.

And­res Hein­ver rää­kis, et kok­ku on muu­seu­mi vaa­ta­mi­seks sea­tud üle sa­ja lu­si­ka: „Kui sa­tun uu­de rii­ki või lin­na, kus po­le va­rem käi­nud, on mul ees­märk os­ta su­ve­nii­ri­na kaa­sa lu­si­kas. Ena­mas­ti on iga rii­gi või lin­na koh­ta teh­tud su­ve­niir­lu­si­kaid, mis ku­jun­da­tud va­pi või mõ­ne kuul­sa ehi­ti­se pil­di­ga. Vaid Bu­da­pes­tis ei õn­nes­tu­nud su­ve­nii­ri­poo­di­dest tao­list lu­si­kat lei­da ja ka Mad­ri­dist ei saa­nud tä­na­vu sü­gi­sel, kui oli­me His­paa­nias vei­ni­rei­sil.“

Ko­gu­ma hak­kas 1990nda­te aas­ta­te kes­kel, kui oli Ka­na­das ja lei­dis su­ve­nii­ri­poest lu­si­ka, mil­lel oli var­rel auk ning kül­jes rip­pus väi­ke vaht­ra­leht: „Vaa­ta­sin, et sel­li­ne to­re asi ko­ju tuua. Kui oli­me koos su­gu­las­te­ga Nia­ga­ra jõe ää­res, mär­ka­sin seal kuul­sa Nia­ga­ra ko­se­ga lu­si­kat ja ost­sin sel­le sa­mu­ti. Ko­gun lu­si­kaid koh­ta­dest, kus olen käi­nud, et olek­sid mä­les­tu­seks. Ük­si­kuid eri­li­si su­ve­niir­lu­si­kaid olen saa­nud sõp­ra­delt, näi­teks Na­ga­no olüm­pia­män­gu­de mas­ko­ti­ga ku­jun­da­tud lu­si­ka. Sot­ši ta­lio­lüm­pia­män­gu­de lu­si­ka ost­sin ise ko­ha­pealt. Kõi­ge kau­ge­malt olen lu­si­kad too­nud Tšii­list ja Hii­nast. “

Eri­li­se­ma­test lu­si­ka­test on tal ole­mas Suurb­ri­tan­nia ku­nin­gan­na Eli­sa­beth II juu­be­li auks val­mis­ta­tud ja hil­ju­ti os­tis ka ku­nin­gas Char­le­si ku­ju­ti­se­ga.

Tao­li­sed lu­si­kad on väi­ke­sed, su­ve­nii­ri­poo­di­des peab sa­ge­li kü­si­ma, kas ja kus need asu­vad, ning tei­ne­kord tu­leb en­ne mi­tu poo­di lä­bi käia. Oda­va­mad su­ve­niir­lu­si­kad mak­sa­vad 7-8 eu­rot, mõ­nes rii­gis on hind ol­nud 12-15 eu­rot.

Iga­päe­va­selt ka­su­ta­da neid lu­si­kaid ei saa, sest on val­mis­ta­tud nik­ke­lok­sii­dist ning ki­pu­vad ok­sü­dee­ru­ma, kui kar­pi­dest väl­ja võt­ta, kir­jel­das And­res Hein­ver: „Mõn­da ae­ga vaa­tad pä­rast rei­si ja siis lä­heb kol­lekt­sioo­ni­kas­ti. Ko­dus neist eral­di väl­ja­pa­ne­kut ei ole, kui kee­gi tu­leb kül­la, siis olen näi­da­nud.“

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier üt­les, et näi­tu­se idee sai al­gu­se sel­lest, kui li­gi kaks aas­tat ta­ga­si, 2022. aas­ta jaa­nua­ris ava­ti muu­seu­mis näi­tus „Mull“, kus tut­vus­ta­ti And­res Hein­ve­ri ko­gu­tud šam­pan­ja­pu­de­li­te hõ­be­pa­be­ri all ole­vaid kaps­leid. Siis tu­li ju­tuks, et ta ko­gub ka su­ve­niir­lu­si­kaid.

„Nüüd mõt­le­si­me kol­lee­gi­de­ga, et ta­haks te­ha jõu­lu­pä­rast näi­tust ja mee­nu­sid need lu­si­kad,“ sõ­nas Ul­vi Meier.

„And­res Hein­ver oli näi­tu­se­ga nõus ning ot­si­sin juur­de in­fot lu­si­ka söö­gi­riis­ta­na ka­su­ta­mi­se aja­loost. Esi­me­si lu­si­kaid ha­ka­ti ka­su­ta­ma ju­ba tu­han­deid aas­taid ta­ga­si. 10. sa­jan­dil an­dis vürst Vla­di­mir kor­ral­du­se, et igal ini­me­sel peab ole­ma oma lu­si­kas.“

Et muu­seu­mis oleks jõu­lu­kuul õdu­sam, leid­sid muu­seu­mi töö­ta­jad, et li­saks lu­si­ka­te näi­tu­se­le võiks kü­las­ta­ja­te­le pak­ku­da teed ja küp­si­seid, rää­ki­da ka tee val­mis­ta­mi­sest. Ku­na üks eri­li­ne viis on kee­ta teed sa­mo­va­ri­ga, sõi­tis ju­ha­ta­ja koos fon­di­hoid­ja­te Ne­le Reia­li ja Anu Tä­he­maa­ga Peip­si äär­de Varj­na sa­mo­va­ri­muu­seu­mis­se, kus pe­re­nai­ne Her­ling Me­si tut­vus­tas oma era­kol­lekt­sioo­ni, te­gi sa­mo­va­ri­ga tee­val­mis­ta­mi­se koo­li­tu­se ning an­dis näi­tu­se jaoks kaa­sa ne­li sa­mo­va­ri.

Ul­vi Meier: „Kut­su­me selts­kon­di Kol­ga muu­seu­mis­se uue näi­tu­se ja ka ko­gu meie eks­po­sit­sioo­ni­ga tut­vu­ma ning tee­lauas mõ­nu­salt ae­ga veet­ma. Pa­ku­me sa­mo­va­ri- ja kan­nu­teed, va­li­kus on Varn­jast too­dud ivant­šai koos seal­se kuul­sa kee­du­suhk­ru­ga. Ne­le Reial, kes on ela­nud Lõu­na-Amee­ri­kas, ser­vee­rib soo­vi­jai­le ma­tet, on ka meie tra­dit­sioo­ni­li­sed pär­naõie- ja pi­par­mün­di­tee ning küp­si­sed, pi­par­koo­gid, moo­si­saiad. Is­tu­ma ma­hu­ta­me ku­ni 15-liik­me­li­se gru­pi. Hu­vi­lis­tel pa­lu­me tu­le­kust et­te tea­ta­da. Ta­va­pä­ra­se­le pi­le­ti­hin­na­le li­san­dub väi­ke ta­su tee­lauas pa­ku­ta­va eest.“

Eelmine artikkelKoda­ni­ku­kam­paa­niad Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu val­las
Järgmine artikkelKol­ga kool tut­vus­tas Tar­tus se­mi­na­ril maaet­te­võt­lu­se koos­tööp­ro­jek­ti