Muuseum ootab laste kaunistatud piparkooke näitusele teistele vaatamiseks ja imetlemiseks.
Kolga muuseum pakub kuni 15. jaanuarini võimalust tutvuda piparkoogimaailmaga. Oodatud on lasteaedade rühmad ning kooliõpilased koos õpetajatega.
Giid-varahoidja Ulvi Meier, kes täidab praegu juhataja kohustusi, lisab, et kindlasti võiksid tulla ka pered lastega – kuna kohe algab jõuluvaheaeg ja klassikaupa käimiseks on jäänud mõned päevad, võiksid emad-isad, vanaemad-vanaisad ise vaheajal astuda koos laste või lastelastega näituselt läbi.
Muuseumi uksed on avatud ka esmaspäeval, 26. detsembril – siis on teine jõulupüha ning paljud lapsevanemad töölt vabad. Külastajaid ootavad sel päeval juhataja Ulvi Meier ja giid-klienditeenindaja Riina Laanetu.
Piparkooginäituse idee kohta räägib juhataja, et on pikemat aega mõelnud, kuidas võiks jõulude paiku eri kuju ja kaunistustega piparkooke välja panna ning tutvustada nende küpsetamise traditsioone. Kuna seekord jõudis samaks ajaks kohale Harju muuseumi rändnäitus jõuludest, oli käes sobiv aeg.
Stendid rändnäituse materjalidega on seatud Kolga valitsejamajas ekspositsioonisaalis seintele ning suur hulk piparkooke ja mõned piparkoogimajakesed ruumi keskel paiknevale pikale lauale. Akende külge on riputatud osaliselt läbipaistvad piparkoogid – otsekui värviliste klaasidega vitraažid.
Kodus sada erinevat piparkoogivormi
Ulvi Meier tunnistab, et armastab väga piparkooke teha ja enamik näitusele pandust on ta enda looming: „Kui töötasin Kolga hotellis, siis kolleegid ütlesid, et ei tea teist nii andunud piparkoogimeistrit. Olen tõesti piparkooke küpsetanud kogu elu. Lapsena valmistasime neid emaga, hiljem tegin koos oma poegadega ning ka nüüd küpsetan, kuigi poistest on kasvanud mehed. Seekord segasin kokku 12 kilogrammi piparkoogitainast – näituse jaoks küpsetan, kinkimiseks teen alati piparkooke ja oma perele söömiseks. Sellest kogusest saab küpsetada mitmel korral, taigen võib külmkapis seista paar-kolm nädalat.“
Ta nendib, et piparkoogid on tema hobi. Aastate jooksul on koju kogutud sada erinevat piparkoogivormi. Kõige vanem neist on eestiaegne piparkoogimehikese vorm – see on lapsepõlvekodust Kaasiku talust Kahala külast. Kui Ulvi Meier sõidab Eestimaal ringi või satub piiri taha, otsib poodides piparkoogivorme. Ja ka siis, kui tuttavad lähevad välismaale, palub neid tuua.
„Olen piparkooke teinud ka suvel. Mu vanema poja sünnipäev on jaanuari alguses, siis oleme alati pakkunud kaunistatud piparkooke. Noorem poeg on sündinud juulis ning nõudis, et miks tema sünnipäeval pole piparkooke. Tuli siis tallegi sünnipäevapiparkooke valmistada,“ jutustab Ulvi Meier.
Klaaskommiakendega piparkoogimajad
Ulvi Meieri tehtud piparkoogimajakesed on värviliste klaasakendega, õigemini küll klaaskommiakendega. Kõige paremini sobivad Kalevi kompvekid, kirjeldab piparkoogimeister. Komm tuleb jätta paberisse ning purustada. Plaadile küpsetuspaberile rullitud ja vormide abil välja lõigatud kujutistele teha sisse väiksem või suurem auk, mille sisse puistata klaaskommi puru. Hoida ahjus sama kaua kui tavaliselt, taigen küpseb, komm sulab ja täidab augu. Ahjust välja võttes jätta mõneks ajaks jahtuma, liiga kuumalt pole soovitav selliseid piparkooke plaadilt võtta. Sulanud kommist saab piparkoogile läbipaistev aken.
Ulvi Meier õpetab ka väikese nipi, kuidas piparkoogimaja valmisküpsetatud seinad kergelt ja täpselt kokku liimida. Seda tuleb lastel teha koos täiskasvanutega, muidu võivad end ära kõrvetada. Sulatada panni peal suhkur, mitte pruunistada. Kasta detailide servad tulisesse suhkrusse, suruda kokku, hoida mõned sekundid, suhkur hangub kiiresti. Siis võtta järgmised detailid.
„Piparkoogimaja kaunistamine on lihtne ja võtab vähem aega, kui näiteks väikesele piparkoogikarule silmade ja kogu näo joonistamine.“
Piparkooke hakati tegema 2000 aastat tagasi Mesopotaamias. Eestisse jõudsid tunduvalt hiljem – kui kaupmehed hakkasid Euroopasse tooma pipart ja muid vürtse. Vanal ajal pandi piparkooke sõduritele kaasa, sest olid tänu vürtsidele kõhule head.
Jõululaud muuseumi abilistele
Kahel viimasel aastal on Kolga muuseum võõrustanud jõulude eel oma abilisi – ümbruskonna pensionäre, kes on aidanud koguda vanu esemeid, annetanud või laenanud näitusteks asju.
Ulvi Meier ja Riina Laanetu on katnud valitsejamajja pidulaua veerandsajale inimesele. Eelmisel aastal pakuti kohvi ja kooke. Tänavu valmistas muuseumi juhataja külalistele riisipudingi, kuivatatud puuviljadest kisselli ja loomulikult piparkooke.
„Niisugune jõulude-eelne kokkusaamine on tõesti meie omaalgatus. Muuseumi eelarves selleks raha pole, aga kasvatan kodus juurvilja ja müün ning olen arvestanud juba, et kutsume memmed-taadid ja pakume veidi süüa ka,“ selgitab Ulvi Meier.
„Nad on tõesti meie raudvara. Aasta tagasi tegime näituse kuuse kaunistamisest ja jõulukaartidest ning saime kohalikelt inimestelt selle jaoks palju huvitavat kasutada. Tuleval suvel on plaanis teha käsitöönäitus. Rääkisime seekord jõululauas, et tahame välja panna vanaaegset voodipesu, pitse, linikuid.
Juba oleme saanud mitu tikitud linikut ja ilurätikut, mida vanasti kasutati köögis seinal käterätikute ees.“
Ulvi Meier toonitab, et Kuusalu kihelkonna kõik inimesed on muuseumisse oodatud. Kuna igale poole küladesse ei jõua, kutsub ta ka lehe kaudu üles tooma näitustele huvitavaid vanu esemeid – neid ei pea päriselt ära andma, saab näituse ajaks deponeerida, fotodest tehakse koopiad.
„Kuigi nimi on Kolga muuseum, ei ole see päris täpne. Õige oleks Kuusalu kihelkonna muuseum. Nime uisapäisa muuta ei saa, tuleb korralikult läbi mõelda, et muudetud saaksid nii teeviidad, templid, sildid, piletid. See aga toob kaasa mõningaid kulutusi,“ lausub ta.
Ja lisab, et turisti meelitab Kolga kanti ikkagi mõis, seetõttu töötab muuseum ka otsekui infopunktina – astutakse sisse, vaadatakse ekspositsiooni ja mõisakompleksi ning küsitakse nõu, kuhu võiks minna edasi.
ULVI MEIERI piparkoogitaigna retsept
Pruunistada pannil 2,5 klaasi suhkrut tumedaks karamelliks. Tõsta tulelt, valada peale 1,5 klaasi keeva vett ettevaatlikult ja kaane vahelt, muidu pritsib ning kõrvetab. Panna uuesti tulele, lisada 5 klaasi suhkrut ja keeta siirupiks. Tõsta jahtuma.
Segada omavahel 2 tl jahvatatud kardemoni, 2 tl nelki, 1 tl vürtsi, ½ tl pipart, 2 tl koriandrit, 2 tl ingverit, 1 tl muskaati, 4 tl kaneeli, 5 tl jahvatatud apelsinikoort. Maitseained võiks jahvatada kohviveskis ise, on aromaatsem, aga võib kasutada ka valmis piparkoogimaitseainet.
Lisada sooja siirupisse maitseainesegu ja 4 pakki võid (200grammised). Jahtunud siirupi-või segule kloppida hulka 3 muna ja ½ tl soola. Lisada 2 kg jahu (1 kg rukkijahu, 1 kg nisujahu) ja 2 tl küpsetuspulbrit.
Lasta külmkapis seista vähemalt üleöö, et taigen jõuaks mõnuleda ja maitseained toimida.
Seisab hästi paar-kolm nädalat.
