Kol­ga muu­seu­mis on näi­tus ko­ha­li­kest ar­heo­loo­gi­lis­test lei­du­dest

Kol­ga muu­seum avas lau­päe­val, 20. mail üle-eu­roo­pa­li­sel muu­seu­miööl näi­tu­se „Leiud“ – ko­ha­li­kest ar­heo­loo­gi­lis­test lei­du­dest. Rah­vast käis sel päe­val muu­seu­mis pal­ju, li­gi 150. Oli neidki, kes on muu­seu­miööl osa­le­nud igal aas­tal, ka ring­käi­gul mõi­sa pea­hoo­nes, kus tut­vus­ta­tak­se ma­ja­ga seo­tud le­gen­de.
Näi­tu­se ava­mi­sel oli ko­hal Tal­lin­na Üli­koo­li aja­loo ins­ti­tuu­di tea­dur Vil­lu Ka­da­kas, kes on väl­ja­pa­ne­ku­le too­nud leiud 2015. ja 2016. aas­ta su­vel koos tu­den­gi­te­ga Kol­ga mõi­sa par­gis lä­bi­vii­dud ar­heo­loo­gi­lis­telt uu­rin­gu­telt.
2015. aas­ta su­vel leid­sid ar­heo­loo­gid suu­re­ma ko­gu­mi mus­ta gla­suu­ri­ga kae­tud rel­jeef­seid re­nes­sanss-stii­lis kah­hel­ki­vi­de tük­ke, mis on pä­rit ilm­selt 16.-17. sa­jan­di va­he­tu­se ajal ehi­ta­tud ah­just.
2016. aas­ta ar­heo­loo­gi­lis­tel kae­va­mis­tel saa­di lei­de, mis pä­ri­ne­vad ilm­selt 16.-17. sa­jan­dist: sa­ma­su­gu­seid ah­ju­kah­li­te ja tar­be­ke­raa­mi­ka kil­de, üks Root­si 1/6 öör 17. sa­jan­di tei­sest poo­lest ja väi­ke rauast suur­tü­ki­kuul.
Näi­tu­sel on ke­raa­mi­lis­te kil­du­de juur­de li­sa­tud pil­did sa­ma­laad­se­test toi­du­nõu­dest, et vaa­ta­ja ku­ju­taks et­te, mis­su­gu­se ese­me­ga võib ol­la te­gu.
Ar­heo­loo­gid ot­si­sid ka­hel su­vel Kol­ga kloost­ri­mõi­sa jää­nu­seid. Soo­vi­ti täp­sus­ta­da kesk­aeg­se kloost­ri­mõi­sa hoo­ne­te asu­koh­ta ja ula­tust. Suur osa Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na maid kuu­lus 13.-16. sa­jan­di­ni Roo­ma tsis­terts­las­te kloost­ri­le.
2015. aas­tal teh­ti ar­heo­loo­gi­li­si kae­va­mi­si mõi­sa esi­se au­rin­gi lää­ne­nur­gas, mul­lu uu­ri­ti au­rin­gi põh­ja- ja ida­osas. Uu­rin­gud kin­ni­ta­vad, et mõi­sa­sü­da­me loo­deo­sas on kes­ka­jal paik­ne­nud suur, ta­va­pä­ra­se mõi­sa mah­te üle­tav ki­vi­hoo­ne­te komp­leks. Sel­le ula­tu­se, ra­ja­mi­sa­ja, ar­hi­tek­tuu­ri täp­sus­ta­mi­ne sei­sab ees.
Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Anu Kar­jat­se kom­men­tee­rib, et näi­tu­se­le pan­dud tar­be­nõu­de kil­du­dest hak­kas eri­li­selt sil­ma 17. sa­jan­dis pä­rit kau­si põh­ja or­na­ment – kel­lu­kas. Sa­ma­su­gust laa­di kel­lu­ka­mo­tii­vid on Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na rah­va­rõi­vas­tel, mis pä­ri­ne­vad 19. sa­jan­dist.
„See ei pruu­gi ol­la aja­loo­li­ne tõ­de, aga pa­ni­me kil­lu kõr­va­le pil­di ki­hel­kon­na rah­va­rõi­vas­test, mil­le käis­te­le on ti­ki­tud sa­ma­su­gu­sed kel­lu­kad, ja ka mit­med ti­kan­di­joo­ni­sed. Kes teab, või­bol­la saa­di ins­pi­rat­sioo­ni mõi­sa tar­be­nõu­del näh­tud mo­tii­vi­dest,“ üt­les ta.

COR­NE­LIUS TAM­ME ja de­tek­to­ris­ti leiud
Veel on näi­tu­se­le sea­tud Kol­ga mõi­sa te­gut­se­nud res­tau­raa­to­ri Cor­ne­lius Tam­me leiud. Te­ma töö­tas mõi­sas siis, kui see kuu­lus Ki­ro­vi ka­lu­ri­kol­hoo­si­le.
Muu­seu­mi va­ra­hoid­ja Ul­vi Meier kir­jel­dab, et Cor­ne­lius Tamm uu­ris si­su­li­selt prü­gi­hun­ni­kuid, need leiud ei ole eri­ti va­nad, kuid kõ­ne­le­vad omast ajast.
Näi­tu­sel on veel esemeid Käsmu muuseumist ning Lok­sal ela­va de­tek­to­ris­ti leiud Lok­sa ja Kuu­sa­lu va­he­li­selt maa-alalt. Anu Karjatse sõ­nul toob Loksa mees muu­seu­mis­se leiud, mi­da tal va­ja po­le. Näi­teks pronk­sist odaots ja mit­me­su­gu­seid krii­bi­tud mün­te, neist va­nim 1732. aas­tast. Ka rin­na­nõe­lu ja muid ese­meid. Mees pole oma ni­me muu­seu­mi­le ava­li­kus­ta­nud ega en­da kon­tak­te and­nud.