Kol­ga hul­lust krah­vist ja Ju­min­da pool­saa­re­le tul­nud ing­li­se spioo­nist

198
Kol­ga Idioo­ti­de Klu­bi: KA­RIN STEN­BOCK, koe­ra­ga is­tub ERIC STEN­BOCK, RIC­HERD von Wis­ting­hau­sen, TEOP­HI­LE von WIS­TING­HAU­SEN. Fo­to Fre­de­rick Hol­lyer

Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toi­mu­nud aja­loo­se­mi­na­ril rää­gi­ti bo­heem­la­se­na ela­nud kir­ja­ni­kust, krahv  ERIC STEN­BOC­KIST ja lan­ge­var­ju­ga Ju­min­da pool­saa­re­le maan­du­nud ing­li­se spioo­nist RO­NALD SET­HIST.

Kuu­sa­lu val­la 80. aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud aja­loo­se­mi­na­ri tei­ses poo­les tut­vus­ta­ti kaht vär­vi­kat meest, kes on ol­nud seo­tud Kuu­sa­lu val­la­ga.

Mee­lis Ron­do SAst Kol­ga Mõis kõ­ne­les Eric Sten­boc­kist, ke­da kut­su­ti Kol­ga hul­luks krah­viks.

Aja­loo­la­ne Ott Sand­rak te­gi üle­vaa­te sel­lest, kui­das Ju­min­da pool­saa­rel te­gut­ses ja oma et­te­võt­mi­si ka­jas­tas ing­li­se spioon Ro­land Seth.

DE­KA­DENT­LIK ÕU­DUS­KIR­JA­NIK

Krahv Eric Sta­nis­laus Mag­nus And­reas Har­ry Sten­bock (12. märts 1860-26. ap­rill 1895) sün­dis ja elas Ing­lis­maal ning on mae­tud Brig­to­nis Ext­ra-Mu­ral Ce­me­te­ry kal­mis­tu­le. Ta pä­ris fi­dei­ko­mis­si­järg­selt ehk su­gu­võ­sa­si­sest mees­lii­ni pi­di Kol­ga mõi­sa ning elas aas­ta­tel 1885-1887 Kol­gas.

Ta isa oli krahv Erich Sten­bock ja ema bri­ti suur­töös­tu­ri tü­tar Lu­cy Sop­hia Fre­richs, isa­pool­ne va­nai­sa oli krahv Mag­nus Sten­bock. Eric oli aas­ta­ne, kui ta isa Erich su­ri 27aas­ta­selt.

Krahv Eric oli 19. sa­jan­di hi­pi, poeet ja de­ka­dent­lik õu­dus­kir­ja­nik, kel­le bo­heem­las­lik­ku tut­vus­ring­kon­da kuu­lu­sid Ing­lis­maal ka kir­ja­ni­kud Os­car Wil­de ja Er­nest Rhys.

Mee­lis Ron­do kir­jel­das, kui­das Eric saa­bus koos teen­ri­ga Ees­tis­se, tu­li ron­gi­ga Raa­si­ku jaa­ma, ku­hu tal­le min­di vas­tu. Kol­ga mõi­sas oli tal Kol­ga Idioo­ti­de Klu­bi, kü­la­li­si käis pal­ju. Ees­tis suu­tis ela­da kaks aas­tat, ter­vis roh­kem ei või­mal­da­nud.

Kuns­tia­ka­dee­mia pro­fes­sor, res­tau­raa­tor Ilk­ka Hiiop on uu­ri­nud Kol­ga mõi­sa ruu­me ning sei­su­ko­hal, et ka­be­liks pee­tud saa­li sei­na­maa­lin­gud on teh­tud krahv Eri­cu ajal, te­ma kat­se­tas eri­ne­vaid re­li­gioo­ne. Saal võis ol­la pi­du­de pi­da­mi­se koht. Saal koos sei­na­maa­lin­gu­te­ga tu­leks res­tau­ree­ri­da, li­sas Mee­lis Ron­do.    

Eric Sten­boc­ki elu ja loo­min­gut on uu­ri­nud ning ka­jas­ta­nud Suurb­ri­tan­nia poeet ja muu­sik pa­ra­muu­si­ka an­samb­list Cur­rent 93 Da­vid Ti­bet, kes käis 1998. aas­tal Ees­tis, ka Kol­gas ja Kuu­sa­lus. Da­vid Ti­bet aval­das eel­mi­sel aas­tal raa­ma­tu „Of Kings and Things“, kus on 35le­he­kül­je­li­ne üle­vaa­de krah­vi elu­loost ja loo­min­gust ning te­ma 15 jut­tu, üle 30 poee­mi, kaks es­seed.

Da­vid Ti­be­tilt oli aja­loo­se­mi­na­ril osa­le­nu­te­le vi­deo­ter­vi­tus, kuid teh­ni­lis­tel põh­jus­tel ei saa­nud näi­da­ta. Ter­vi­tus on koos ees­ti­keel­se­te sub­tiit­ri­te­ga You­Tu­be´is ja leiab ka Kol­ga mõi­sa Fa­ce­boo­ki-le­helt.

Da­vid Ti­bet ni­me­tab vi­deo­ter­vi­tu­ses Eric Sten­boc­ki suu­reks isik­su­seks – sa­la­pä­ra­seks, pae­lu­vaks, vas­tuo­lu­li­seks. Da­vid Ti­bet hak­kas te­ma loo­min­gut ko­gu­ma 25 aas­tat ta­ga­si, tal on Eri­cu ori­gi­naa­lall­kir­ja­de ja pü­hen­dus­te­ga trü­ki­seid ning kir­ju.

Ta loo­dab veel Ees­tis­se tul­la, rää­ki­da oma vai­mus­tu­sest ja tu­le­vi­kup­laa­ni­dest, kui­das le­vi­ta­da in­fot Eric Sten­boc­kist ning tut­vus­ta­da ta loo­min­gut.

„Of Kings and Things“ on Ing­lis­maal nõu­tud raa­mat, hil­ju­ti tu­li väl­ja kor­dust­rükk. Mee­lis Ron­do mär­kis, et raa­matu võiks tõl­ki­da ja an­da väl­ja ees­ti kee­les.

SPIOON JU­MIN­DA RAN­NA­KÜ­LA­DES

Ing­li­se spioon, hi­li­sem las­te­kir­ja­nik ja suh­te­nõus­ta­ja RO­NALD SETH.
Ing­li­se spioon, hi­li­sem las­te­kir­ja­nik ja suh­te­nõus­ta­ja RO­NALD SETH.

Kir­ja­nik oli ka Ro­nald Syd­ney Seth (5. juu­ni 1911-1. veeb­ruar 1985), kes ka­su­tas pseu­do­nüü­mi dr Ro­bert Chart­ham ning oli 1960-70nda­tel aas­ta­tel Suur­bri­tan­nias kir­ju­tav suh­te­nõus­ta­ja, nen­de „dok­tor Noor­mann“ . Ott Sand­rak ni­me­tas te­da Kuu­sa­lu aja­loo­se­mi­na­ril või­me­kaks el­lu­jää­jaks, ke­da võib pi­da­da ka blu­fi­ven­naks või fan­ta­see­ri­jaks.

Ro­nalt Seth on kir­ju­ta­nud oma us­ku­ma­tu­test seik­lus­test raa­ma­tus „Lan­ge­var­ju­ri­na Ees­tis“, mis il­mus 1952. aas­tal ing­li­se­keel­se­na, viis aas­tat hil­jem aval­da­ti Ka­na­das To­ron­tos ees­ti­keel­ses tõl­kes ning on il­mu­nud ka Ees­tis.

Ro­nald Seth oli õp­pi­nud Camb­rid­ge Üli­koo­lis. Töö­tas en­ne sõ­da Tal­lin­nas Ing­li­se era­kol­ledžis õpe­ta­ja­na, en­da sõ­nul õpe­tas ka Pät­si­le ja Lai­do­ne­ri­le ing­li­se keelt. 1936. aas­tal su­vi­tas ta pe­re­ga Kiiu-Aab­las. Kir­ju­tas en­ne sõ­da Ees­tist rei­si­raa­ma­tud „Bal­ti nur­ga­ke“ ja „Tra­vel in Es­to­nia“. Kui al­gas sõ­da,  lah­kus pe­re Ees­tist. Ing­lis­maal sat­tus ta di­ver­san­ti­de koo­li.

Raa­ma­tus „Lan­ge­var­ju­ri­na Ees­tis“ kir­jel­dab Ro­nald Seth, kui­das öö­sel vas­tu 25. ok­toob­rit 1942 vi­sa­ti ta ing­li­se spioo­ni­na len­nu­kilt lan­ge­var­ju­ga Kol­ga pool­saa­re­le. Te­ge­li­kult toi­mus see Ott Sand­ra­ku sõ­nul Pe­das­pea lä­he­dal Ju­min­da pool­saa­rel. Seth sat­tus raa­ma­tu­kir­jel­dus­te jär­gi so­hu, seik­les 12 päe­va pool­saa­re met­sa­des, Suu­re­kõr­ves. Kuk­kus lau­kas­se, ilm läks tal­vi­seks, toi­tus söö­gi­tab­let­ti­dest, tu­lis­tas al­la kaks sak­sa len­nu­kit. Lõ­puks võt­sid saks­la­sed ta kin­ni, ta­he­ti Bal­ti jaa­ma ees üles puua, aga pää­ses.

Ott Sand­rak: „Sellise asja kohta nagu poomine Balti jaamas, pole infot. Set­hi väl­ja­mõel­di­sed lä­he­vad üle võl­li, aga kõik on kir­ju­ta­tud vä­ga ela­valt. Ta oli mit­mel pool van­gis ja kuu­la­ti üle. Te­ma aruan­ded olid eri­ne­vad ver­sioo­nid juh­tu­nust. Te­da on pee­tud ka to­pel­t­agen­diks. Ta on väit­nud, kui­das tun­dis Churh­cil­li ja ku­nin­gas Ed­war­dit, oli seotud Himm­le­ri ra­huet­te­pa­ne­kuga. Lõ­puks ei al­ga­ta­tud te­ma koh­ta ise­gi dist­sip­li­naar­ka­ris­tust.“

Pä­rast sõ­da oli Ro­nald Seth ing­li­se las­te­kir­ja­nik, aval­das sõ­ja­seik­lu­si ja spioo­ni­lu­gu­sid. Mõn­da ae­ga elas ka His­paa­nias ja Mal­tal.

Juu­lis 2010 aval­das Ees­ti Eksp­ress ka­heo­sa­li­se kir­ju­ti­se Ro­nald Set­hi koh­ta peal­kir­ja­ga „Ope­rat­sioon „Ko­ba­käpp“ – ing­la­sest õpe­ta­ja saa­de­ti Ees­tis­se di­ver­san­diks“. Sel­le loo au­tor on Pek­ka Erelt.