Kol­ga­kü­la EV100 kin­gi­tus: va­na kü­la­kaart ja aja­loo­se­mi­nar

Kol­ga­kü­la rah­vas avas prog­ram­mi „EV100 igas kü­las“ raa­mes rah­va­ma­ja sei­nal krun­ti­mi­saeg­se suu­re kü­la­kaar­di, järg­nes se­mi­nar „Kol­ga­kü­la 100 ta­lu 100 aas­tat“.

Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht ja „EV100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no kirjeldas lau­päe­va, 27. jaa­nua­ri pä­rast­lõu­naks rah­va­maj­ja ko­gu­ne­nud kü­lae­la­ni­ke­le, kui­das sün­dis mõ­te kor­ral­da­da Ees­ti Va­ba­rii­gi­le sa­jan­da sün­ni­päe­va kin­gi­tu­seks se­mi­nar oma kü­la sa­ja ta­lu sa­jast vii­ma­sest aas­tast.

„Kü­la ta­lu­de lu­gu on meie lu­gu,“ lau­sus ta. „Kui hak­ka­si­me aru­ta­ma, mis mei­le on olu­li­ne, leid­si­me, et üks täht­sa­maid on need ma­jad, mis moo­dus­ta­vad kü­la. Pal­jud on ehi­ta­tud sa­da aas­tat ta­ga­si või veel va­rem, suu­rem osa on üm­ber ehi­ta­tud, mõ­ned jää­nud ka kor­da te­ge­ma­ta.“

Kui esial­gu tun­dus, et se­mi­na­ri peal­kir­ja pan­dud „sa­da ta­lu“ on lii­ga üle­pa­ku­tud arv, siis uu­ri­mis­töö käi­gus sel­gus, et um­bes nii pal­ju on­gi Kol­ga­kü­las kok­ku ta­lu­sid-ko­du­sid-su­ve­ko­du­sid.

Es­malt ava­ti laupäeval rah­va­ma­ja fua­jees Kol­ga­kü­la krun­ti­mi­saeg­ne kaart – see pä­ri­neb 1880nda­test aas­ta­test, li­sa­tud on väl­ja­võ­te kaar­di kir­jel­dus­raa­ma­tust aas­tast 1886.

Kat­te ee­mal­da­sid kaar­dilt kü­la­va­nem Mat­tias Kal­ju­mäe ja kü­la ühest va­ne­mast ta­lust, Lau­ri ta­lust, Kaur Ida­vain. Kai­sa Lin­no üt­les, et kaar­di ole­ma­so­lust kuu­lis ta ko­ha­li­ke juur­te­ga aja­loo­hu­vi­li­selt Sven-Olav Paa­ve­lilt, kes kõ­ne­les, kui­das lei­dis Root­si Rii­giar­hii­vis Sten­boc­ki fon­dist Kol­ga mõi­sa kü­la­de koh­ta koos­ta­tud krun­ti­mis­kaar­did. Sven-Olav Paa­vel soo­vi­tas, et ar­hii­vist võiks tel­li­da koo­pia Kol­ga­kü­la kaar­dist ja pan­na see sei­na­le root­siaeg­se kü­la­kaar­di kõr­va­le.

Uue kaar­di juu­res on sei­nal „EV100 igas kü­las“ kin­gip­laat, kus peal kaar­di ava­mi­se kuu­päev.
Ees­ti Va­ba­rii­gi saa­bu­va aas­ta­päe­va pu­hul löö­di see­jä­rel kü­la­va­ne­ma­ga šam­pan­jak­laa­se kok­ku ning suun­du­ti saa­li. Se­mi­na­ril kõ­ne­les Kai­sa Lin­no kü­la aja­loost, Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dus­di­rek­tor Hei­ki Pär­di te­gi üle­vaa­te Kol­ga­kü­la ta­lu­de ar­hi­tek­tuu­rist.

Lõ­puks söö­di aas­ta­päe­va­tor­ti ning näi­da­ti slai­dip­rog­ram­mi – va­nu fo­to­sid Kol­ga­kü­la ma­ja­de koh­ta mit­mest va­ra­se­mast aas­ta­küm­nest ja kõr­va­le sü­gi­sel-tal­vel teh­tud pil­te. Droo­ni­fo­tod tel­li­ti Kuu­sa­lu fil­mik­roo­ni­kult Raul Val­gis­telt.

Pro­jek­ti­le „Kol­ga­kü­la 100 ta­lu 100 aas­tat“ saa­di toe­tust Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist. Kaar­di­ga seo­tud ku­lu­tu­sed ta­sus Kol­ga­kü­la Selts.

Esi­me­ne ees­ti­keel­ne mai­ni­mi­ne 1587
Kol­ga mõi­sa va­ku­raa­ma­tus on 13. sa­jan­dil loet­le­tud Kol­ga­kü­las 7 ta­lu. Ees­ti kee­les on Kol­ga­kü­last kir­ju­ta­tud 1587. aas­ta üri­kus. 18. sa­jan­dil on kir­ja pan­dud 13 ta­lu. Neid ni­me­tas Kai­sa Lin­no kü­la alus­ta­la­deks – on tä­ni­ni al­les, ka nen­de pe­re­de jä­rel­tu­li­jad ela­vad Kol­ga­kü­las või ümb­rus­kon­nas.

Root­si ajal oli kü­la sü­da Kõrt­si ta­lu ümb­ru­ses. Kõrt­si ta­luhoone on tõe­näo­li­selt kü­la va­ne­maid ma­ju. Prae­gu on seal ümber la­ge­dad väl­jad. Kui 19. sa­jan­dil al­gas krun­ti­mi­ne, ta­lud said maad, löö­di kü­la sü­da laia­li, ma­ja­pal­gid võe­ti lah­ti ja pan­di kau­ge­mal taas kok­ku.

Kai­sa Lin­no ja rah­va­ma­ja va­ra­sem pe­re­nai­ne Anu Adam­son leid­sid kü­la koh­ta ma­ter­ja­le Palm­sest La­he­maa ar­hii­vist. Seal on fo­to­sid ja kir­jel­du­si 1974. aas­tast, kui tu­den­gid pil­dis­ta­sid ma­ju ja uu­ri­sid ela­ni­kelt nen­de va­nu­se koh­ta. Veel va­ra­se­mad and­med ta­lu­ma­ja­de koh­ta pä­ri­ne­vad 1939. aas­tast, kui Hu­ko Lu­met pa­ni põl­lu­ma­jan­dus­loen­du­se käi­gus kir­ja ta­lu­de hoo­ned ja nen­de va­nu­sed.

Ena­mik ku­na­gi­si ta­lu­ma­ju on prae­gu­se­ni al­les, pä­ris hä­vi­nud on um­bes 5 – ku­na­gi­sed pop­si­ko­had.
Kai­sa Lin­no: „Uu­ri­me eda­si, põ­ne­vat ma­ter­ja­li on pal­ju. Kol­ga­kü­la raa­ma­tus on ta­lu­sid kä­sit­le­tud vä­he, ta­lu­de koh­ta võiks väl­ja an­da eral­di raa­ma­tu.“

Ta li­sas, et ku­na ma­jad on erao­mand, siis slai­di­sõud pä­ris ava­li­kuks ei teh­ta, aga Kol­ga­kü­la iga pe­re saab sel­le soo­vi kor­ral ka en­da­le.

Kol­ga­kü­la oma­pä­ra – ka­na­lad
Va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dus­di­rek­tor Hei­ki Pär­di koos­tas Kol­ga­kü­la Selt­si tel­li­mu­sel üle­vaa­te kü­la hu­vi­ta­va­ma­test ta­lu­dest ja rää­kis nen­de ar­hi­tek­tuu­rist. Ta on kir­ju­ta­nud Ees­ti ta­lu­häär­be­ri­test, Kol­ga­kü­last va­lis siis raa­ma­tus­se kolm ma­ja – Uue­toa häär­be­ri, kus ta­lul oli ka oma vil­ja­kui­va­ti, puur­kaev ning ve­si lau­das, Lii­va­mäe häär­be­ri, kus omal ajal oli ta­lul küm­me hoo­net ja tä­na­se­ni on häs­ti hoi­tud re­hea­lu­se kau­neid uk­si, ja Too­ma­ni, mis on üks vä­he­seid ar­hi­tek­ti pro­jek­tee­ri­tud ta­lu­sid kü­las.

„Kol­ga­kü­la­le on ise­loo­mu­lik ja pal­ju­dest teis­test Ees­ti kü­la­dest eri­nev see, et siin olid ta­lu­del eral­di ka­na­lad,“ lau­sus Hei­ki Pär­di.

„Üks vä­he­seid uni­kaal­seid ehi­ti­si on hei­na­la­du aa­sus, sel­li­seid on al­les ime­vä­he. See on kui hääl mi­ne­vi­kust. Meil muu­seu­mis on mõ­ned, aga hoo­pis tei­ne asi on, kui asub oma õi­gel ko­hal.“

Ta näi­tas ka kü­la 150aas­ta­seid ta­lu­sid, mis on os­kus­li­kult üm­ber ehi­ta­tud ning mär­kis, et kui ma­ja po­le muin­sus­kait­se all, siis võib se­da muu­ta: „Aga aru­kas on en­ne sa­da kor­da mõel­da, sest va­nad ma­jad on aren­dus­te suh­tes eri­ti hel­lad. Pa­rem on nõu kü­si­da as­ja­tund­ja­telt – võt­ta näi­teks ühen­dust va­baõ­hu­muu­seu­mi maaar­hi­tek­tuu­ri osa­kon­na spet­sia­lis­ti­de­ga.“

Üheks hu­vi­ta­va­maks ja õn­nes­tu­nud ar­hi­tek­tuu­ri­ga ehi­ti­seks uue­mast ajast ni­me­tas ta spor­dik­lu­bi Ra­da suu­sa­baa­si, mil­le 1968-1970 ehi­ta­sid tree­ner ja en­di­ne tipps­port­la­ne Hei­no Tšern­javs­ki ning ko­ha­li­kud suu­sa­poi­sid. Hei­ki Pär­di tun­nus­tas ar­hi­tek­ti ja lau­sus, et see ma­ja jät­tis sü­ga­va mul­je.

Suu­sak­lu­bi juht Hel­ges Mänd­mets üt­les, et ehi­ta­jad ise olid ar­hi­tek­tid: „Joo­nis­ta­si­me ma­jap­laa­ni lii­va pea­le 1968. aas­ta ap­ril­lis. Kui oli va­ja ma­ja­pa­be­rid kor­da aja­da, siis Maae­hi­tusp­ro­jek­ti ar­hi­tek­tid koos­ta­sid pro­jek­ti ma­ja jär­gi.“