Kuusalu kihelkonnamängul osales ajalooklubi Front Line

1933
Rahvamaja juures etendati vene sõdurite kinnivõtmist.

Kihelkonnamängus oli sel aastal rekordarv esinejaid – peaaegu sada inimest.

Kihelkonnamängu „Ajad ja majad“ matk algas 20. juuni õhtul kell 19 ja lõppes pärast südaööd. Kõneldi Kuusalu aleviku vanadest ja tähtsatest majadest ning nende elanikest. Menda Kirsmaa tutvustas hoonete lugusid esimese Eesti vabariigi ajast, lavastaja Saima Kallionsivu nõukogude ajast ja Priit Parro tänapäevast. Iga maja kohta teadsid legende ka külanaisi mänginud Eve Rada ja Lea Räni-

Ojamäe.

Kordejaani
Kihelkonnamängu avas puhkpilliorkester Kordejaani platsil. Menda Kirsmaa rääkis, et kordemees tähendab hobuseta teomeest kiriku mõisas ja Kuusalus oli olnud kordemees Jaan, kelle järgi plats nime sai. Eesti ajal hakati platsi kasutama spordiväljakuna, lauritsapäeval toimusid seal suured spordivõistlused. „1942. aastal müüdi spordivõistlustele enneolematult palju pääsmeid, lausa 3000,“ jutustas Menda Kirsmaa.

Saima Kallionsivu rääkis, et nõukogude ajal oli Kordejaani plats väga hinnas. Seal peeti Eesti NSV võrkpallivõistlusi, mis kestsid 3 päeva, kasutusel oli neli platsi.

 

Priit Parro kutsus üles mõtlema, mida õnnestuks laululava juures korraldada: „Uus laululava ehitati 1990. aastatel, siin toimusid laulupeod, jaanipäevad, lauritsapäevad. 1999. aastal oli laulupeo tuletoomise pidu, seejärel see paik unustati. Kultuurihällist sai kultuurituse näidis.“

Kirik
Edasi viis matk Kuusalu kiriku pastoraadi juurde. Kiriku ehitasid 13. sajandi lõpus arvatavasti tsistertslased.

„Kirikud ehitati tavaliselt paikkonna kõige kõrgemale kohale. Kuusalu kirik on tehtud allikate lähedale orgu, see oli tsistertslaste ehitustava,“ rääkis Menda Kirsmaa.

1876. aastal loeti kõik inimesed kirikus üle – neid olevat olnud 1440. Seejärel otsustati kirikut laiendada, juurde ehitati ristimiskamber ja ristilööv. 1905. aasta 27. novembril olevat kiriku väraval olnud kuulutus: „Palume Kuusalu koguduse liikmetel mitte kirikusse minna, sest kirik saab miinidega õhku lastud.“ See  hoidnud inimesi ligi kuu aega ärevil – isegi vana-aastaõhtul ei julgetud kirikusse minna.

Kirik sai elektri 1950ndatel. 1940.-1941. aastal oli pastoraadis rahvakohus ja notariaalkontor, 1960. aastatel taheti sinna luua koduloomuuseum, mis jäi avamata, 1965 – 1980 oli seal raamatukogu.

Järgmisena tutvustati matkajatele hernhuutlaste vennastekoguduse palvemaja.

Köstri maja
Köstri maja ehitati 1823.- 1831. aastal. 1923.-1932. aastail töötas seal köster Gustav Karlsson, kellel tekkis mõte luua meeskoor. See ei õnnestunud tal, sest soovijaid oli vähe – tehti hoopis segakoor. 1932. aastal tuli Kuusallu köstriks Hugo Mürk, kelle tütar Raidi Andre on praegu Loksa muusikakoolis õpetaja. Hugo Mürk oli esimene kõrgharidusega koorijuht Kuusalus. Tema ajal oli kooris 52 liiget. Praegu asub Köstri majas Kuusalu Avatud Noortekeskus.

Köstri maja juurest suunduti endisesse Kuusalu Autoremondi Katsetehasesse, kus sai näha nõukogude ajal tõesti aset leidnud üleliidulise sotsialistliku võistluse rändpunalipu üleandmise tseremooniat. Kui ennasttäis väravavalvurit mänginud Hiie Kikas lõpuks väravad avas, sõitis kohale seltsimees Õunapuu rajoonikomiteest, et lipp üle anda. Õunapuud mängis Enn Kirsman, tema turvamehi Martin ja Erik Kirsman. Pärast lipu üleandmist istus Õunapuu musta Volgasse. Siis selgus, et ta oli toonud vale lipu, mis oli mõeldud hoopis parimatele loomakasvatajatele.

„Lipp oli originaal. Ka tõeline sotsialistliku võistluse lipp on mul olemas, aga sel korral oli nii parem“ rääkis Saima Kallionsivu.

Apteegi juures limonaaditehas
Kuusalu apteegi ehitas Saaremaa mees Karl Julius Järvan oma proviisoriks õppinud pojale. See avati 1890. aastal. Eesti vabariigi algusaastatel oli apteegi kuuris limonaaditehas. Kuusalu apteegi praegune omanik ja proviisor Signe Maripuu jutustas apteegi tööst. Ta rääkis, et 2007. aastal toimus suur muutus –  maa-apteek ei pea enam ise ravimeid valmistama, tellitakse Loksalt või Tallinna apteekidest.

Kuusalu arstimaja juures kohtuti kunagise Kuusalu arsti Ernst Koppeliga, keda mängis Aleksander Skolimowski. Maja ehitati mõni aasta pärast apteeki. Esialgu võeti seal haigeid vastu, 1952. aastal loodi 6 voodikohaga maahaigla, 1974. aastal ambulatoorium. 30 aastat haiglas töötanud Ernst Koppel olevat enne inimese tööle võtmist talle aususeproovi teinud. Andis raamatu, pani raha sinna vahele ja vaatas, kas inimene toob raamatu tagasi rahaga või rahata, kas ütleb midagi või mitte. Ernst Koppel oli ka väga tuntud mesinik, tegeles mesilasemade vahetusega ning aretas uue mesilastõu, kelle iminokk oli 0,1 millimeetrit pikem ja võimaldas ka punasest ristikust mee kätte saada.

Kännumaja ja LUDVIG OSKARI maja
Kännumaja on Kuusalu esimene kahekordne maja, selle ehitas Aabram August Känd Anijalt. Ta rajas maja ette iluaiad, idapoolses otsas oli koloniaalkauplus, teisel pool teemaja ning ülemisel korrusel fotograafiaateljee. Kännumajas oli ka teemaja, kust sai kapsasuppi – praegune omanik Viive Marnat pakkus osalejatele samuti kapsasuppi. Söögipausi ajal esinesid Kuusalu keskkooli muusikud. Pärast seda tutvustati matkajatele endist Ludvig Oskari maja.

Hoone ehitati 1931. aastal. Kunstnik Ludvig Oskar suvitas seal 10 aastat. Ta oli maastikumaalija ja armastas tumedaid toone. Ludvig Oskarit mängis Mart Almers.

Front Line´i etendus
Rahvamaja juures etendasid Front Line´i mehed Kuusalu ajalugu Teise maailmasõja ajast.

Peeter Kivimäe rääkis, et tahtsid rahvamaja juures juhtunut väga elutruult kujutada, selle üle peeti Front Line´i foorumis elavat arutelu – postitusi oli ligi 300.

Õhtu jätkus Kuusalu meeskoori kontserdiga rahvamajas – saal oli täis, osa inimesi ka seisis. Keskväljakul tutvustati vendade Italite majasid. Pikemalt peatuti maja ees, kus kunagi töötas külanõukogu ja raamatukogu. Seal on näidatud kino ja tehtud etendusi.

Endises bussipeatuses kalmistu juures etendasid Jüri Rebane ja Merja Rumm näitemängu „Bussijaama romantika nõukogude stiilis“. Kalmistu väravate ees tutvustati Vabadussõjas langenute auks püstitatud mälestussamba ajalugu, seejärel suunduti kalmistule samba juurde, kus olid auvalves naiskodukaitsjad ja kodutütred.

Kihelkonnamäng lõppes Kuusalu karskusseltsi Seeme teemajas, mis ehitati 1910. aastal. Praegu on maja omanik perekond Aasa. Teemajas pakuti matkajatele mett, saia ja teed –  nii oli kunagi õpetanud doktor Ernst Koppel.

Mõte teha raamat
Saima Kallionsivu arvas, et  kõikide kihelkonnamängude tekstid, näidendid ja pildid võiks kokku panna raamatuks: „Järgmisel aastal tuleb viies kihelkonnamäng, raamat võiks  ilmuda selleks ajaks. Aga see on alles värske mõte – peab Veljo Tormise kultuuriseltsiga arutama.“

Saima Kallionsivu lubas, et  2010. aastal tuleb uut moodi kihelkonnamäng, mis on seotud haridusega.

„Kuusalus on kihelkonnamänge hea teha – inimesed on vastutulelikud, abivalmid ja andekad,“ kiitis lavastaja.