Kohtade jagunemine kohalike omavalitsuste valimisel

1674

Valimiskasti juurde minnes annate oma hääle ühele inimesele. Hääletussedelile tuleb kirjutada see number, mille vali­miskomisjon on andnud teile sümpaatseimale kandidaadile. Samas tuleks silmas pidada ka nimekirja, milles teie lemmik voli­kokku kandideerib, sest volikogu koh­tade jagamisel võib teie antud hääl hakata mõjutama ka teiste samas nimekirjas kandi­dee­rivate isikute pääsu volikokku.

Kelle poolt tuleks siis hääletada?
Enne hääletama asumist tuleks analüüsida teile sümpaatse inimese võimalusi valituks osutuda. Kui leiate, et teile sümpaatne kandidaat on vallas piisavalt tuntud ning tal on šansid osutuda valituks, siis võite oma hääle südame­rahuga temale anda.

Kui arvate, et peale teie hääle kogub nimetatud isik ainult mõned hääled, siis tasuks analüüsida ka teiste sa­mas nimekirjas kandideerivate isikute šansse.

Kui teie arvates on ka sama nime­kirja võimalikud liidrid sümpaatsed ini­mesed, siis andke oma hääl pigem nendele – siis võite pärast valimisi tõdeda, et ka teie huvid on valituks osutunud isiku kaudu volikogus esindatud.

Kui aga selle nimekirja võimalikud liidrid teile ei sümpatiseeri, siis leidke endale sobiv kandidaat mõnest teisest ni­mekirjast, mille potentsiaalsed liidrid on teile vastuvõetavamad. Vastasel korral võib tekkida olukord, et teie hääl aitab volikokku inimese, keda te absoluutselt ei poolda.

Mis tähtsus on kandidaadi asukohal valimisliidu üldnimekirjas?
Erinevalt Riigikogu vali­mistest ei oma kandidaadi asu­koht valimisliidu üldnimekirjas erilist tähtsust, sest pärast hääletustulemuste kind­laks tege­mist järjestatakse nime­kirjad ümber vastavalt sellele, kes kuipalju hääli kogus. Nime­kirjas kõige enam hääli saanud kandidaat asetub järjekorras esimeseks, kõige vähem hääli saanu vii­maseks.

Kuidas jagatakse kohad volikogusse kandideerijate vahel?
Volikogu kohtade (mandaatide) jagamisel eristuvad kaks põhimõtet – isikumandaat ja nimekirjamandaat.
Isikumandaadi saab see kan­didaat, kes kogub kas üksik­kandidaadina või nime­kir­ja sees piisaval hulgal hääli. (Näiteks kui valimas käib 1227 inimest ja volikogus on 11 kohta, saab isikumandaadi see, kes saab üle 1227÷11 =111,55 hääle ehk vähemalt 112 häält).

Nimekirjamandaadi saa­mi­se eelduseks on veel, et ni­me­kiri, milles isik kandideeris, koguks vähemalt 5% hääletamas käinute häälte üldarvust.

Nimekirjamandaatide jaotamisel mängivad rolli kaks tegurit – mitu häält kogus nimekiri, milles kandidaat kandideeris ning mitmendale kohale kandidaat ümberreastatud nimekirjas asetus.

Nende kahe suuruse põhjal arvutatakse võrdlusarvud kõi­kidele kandideerijatele (va. neile, kes said isikumandaadi ja nendele, kelle nimekiri ei ületanud valimiskünnist).

Seejärel reastatakse kõik kandidaadid arvutatud võrdlus­arvude põhjal.

Volikokku osutuvad vali­tuks need, kelle võrdlusarv on kõige suurem.  Seega on voli­kogu mandaatide jaotamisel eelistatud need kandidaadid, kes koguvad kõige rohkem hääli saanud nimekirja sees enim hääli.