
Kehra rahvamajas oli laupäeval, 8. märtsil naistepäevapidu, kus esinesid Kehra ja Alavere hobimuusikutest koosnevad bändid Smilenator ja Lege ning räppar Päda. Peo korraldasid bändimehed Leonhard Tuul ja Johannes Lipetski ansamblist Smilenator.
„Mõtlesime, et Kehras pole ammu midagi taolist toimunud, teeme oma rahvale peo, kus on võimalus kaasa laulda ja tantsida ning natuke saame ka oma bändi tutvustada,“ sõnas Leonhard Tuul.
Ta rõõmustas, et üritus läks väga hästi korda, koos esinejatega oli kohal umbes 160 inimest: „Sellist pidu pole siin olnud üle kümne aasta. Maja oli rahvast mõnusalt täis, rohkem oleks olnud juba liiga palju. Möll käis kogu õhtu, elati kõigile kaasa, lauldi ja tantsiti.“
Ligi viis tundi kestnud pidu alustas kohalik räppar Päda ehk kodanikunimega Kristjan Põder viie räpilooga. Järgmised poolteist tundi sisustas Alavere bänd Lege, kes esitas peamiselt Eesti muusikute poplaulude kavereid. Vahepeal käis laval üllatuskülaline, Kuusalu vallast pärit näitleja ja muusik Marek Tammets. Ta parodeeris president Lennart Meri ning jäljendas Vello Orumetsa nii oskuslikult, et nii mõnigi kuulaja ei uskunud, et parodist laulis ise, mitte ei mängitud Vello Orumetsa salvestatud laule. Viimasena astus lavale Smilenator, kes esitas ansamblite Terminaator ja Smilers hitte.
„Arvan, et me ei jäänud väga Termikale või Smilersile alla. Oleksime olnud justkui saunalaval, higi tilkus ojadena,“ märkis Smilenatori laulja Leonhard Tuul.
Peo lõpus esitas ta koos Marek Tammetsiga Teminaatori hiti „Torm“ ja andis teada, et osalevad koos ka Terminaatori laulja Jaagup Kreemi tiimis pühapäeva, 16. märtsi õhtul Kanal 2 algavas uues telemängus „Täheks sündinud“.
Smilenator – Kehra Termikas
Ligi aasta tegutsenud bändi Smilenator kuuluvad koos laulja Leonhard Tuule ja kitarristi Johannes Lipetskiga ka teine kitarrist Jarmo Sõnna, bassikitarri mängib Kristo Jürmann ning trumme Karel Kaljulaid.
„Mina ja Johannes oleme Kehrast, Jarmo ja Karel Alaverest, Kristo Anijalt. Vaid Karel ja Jarmo on muusikalise taustaga, me teised oleme iseõppinud ning kõigi jaoks on see hobi, keegi meist muusikaga leiba ei teeni,“ rääkis Leonhard Tuul.
Ta jutustas, et bänd sündis tänu Kristo Jürmannile, kes on Anijal mitu aastat korraldanud suvist pidu, kus bändid saavad kokku ja esinevad kohalikule rahvale: „Tinistasime Johannesega omaette pille, kuni Kristo ütles, et talle on vaja sinna esinejat. Hakkasime koos proove tegema ja läksimegi suvel Anijal esimest korda lavale.“
Ansambel sai nime sellest, et esitatakse Terminaatori ja Smilersi lugusid.
„Johannes on Smilersi, mina Terminaatori fänn. Seetõttu kaverdame vaid nende bändide lugusid, Jüri Homenjat ega Singer-Vingerit meie esituses ei kuule,“ lausus Smilenatori laulja.
Suurem osa bändi repertuaari kuuluvast 16 loost – kõiki neid esitati ka Kehra peol – on Terminaatori hitid, kuid neli lugu on ka Smilersilt. Leonhard Tuul põhjendas, et tema vokaal on üsna sarnane Terminaatori solisti Jaagup Kreemi omale. Smilenator esitab lemmikbändide laule originaalile sarnaselt.
Kehras oli bändi teine avalik ülesastumine, vahepeal on esinetud vaid erapidudel. Pärast laupäevast kontserti uurisid bändi liikmed, kas neil oleks võimalus suvel esineda ka Anija valla päeval: „Programm olevat juba üsna tihedalt täis, aga oleks ju tore, kui valla päeval saaksid lavale ka kohalikud bändid.“
Lege – Alavere kooli vilistlased
Ansamblil Lege oli samuti laupäeval Kehras teine esinemine. Esimest korda osaleti novembris Alaveres kooli sünnipäeva järelpeol. Kehra naistepäevapeol olid bändi koosseisus laval Alari Jüriöö ja Jarmo Sõnna, kes mängisid kitarri, Karel Kaljulaid bassikitarriga, Erik Jüriöö trummide taga. Laulsid peamiselt Kelli Kuldvee ja Siim Sündema, lisaks ka bändi pillimehed Erik Jüriöö ja Jarmo Sõnna.
Erik Jüriöö rääkis, et tegu on projektibändiga, mille liikmed on valdavalt Alavere kooli vilistlased, ning enam-vähem sama koosseisuga on nüüdseks esinetud kooli neljal iga viie aasta tagant toimuval juubelil.
„Meie repertuaar on olnud seinast seina, iga kord oleme valinud veidi erinevaid lugusid. Teeme muusikat kõik hobikorras ning kaverdame tuntud lugusid alates Singer-Vingerist kuni Roxette´i ja Marju Länikust kuni Code One´ini. Valime lood, mida on endal tore mängida ja teistel mõnus kuulata, ja on head tantsulood,“ ütles ta.
Nimi Lege on lühend sõnast legendaarne ning see on Erik Jüriöö sõnul tulnud sellest, et Alavere kooli juubeli järelpeod on kohapeal olnud legendaarsed.
Kui Kehra naistepäevapeo korraldajad Smilenatorist tegid Alavere bändile ettepaneku koos nendega Kehras üles astuda, olid nad nõus.
„Mõtlesime, et kooli sünnipäeval esinemine oli lahe, publikule meeldis. Läksime Kehras lavale samade lugudega, mida seal esitasime, ja õppisime mõned uued juurde,“ kõneles Erik Jüriöö.
Kehra räppar Päda
Kehra naistepäevapeo sisse juhatanud räppar Päda ehk Kristjan Põder tegeleb muusikaga samuti hobi korras. Ta hakkas räppima rohkem kui 15 aastat tagasi.
„Mulle hakkas see juba lapsena meeldima ning igasugune riimide kirjutamine oli ainus, milles olin koolis hea,“ sõnas ta.
Tema esimesed avalikud esinemised olid samuti juba 2010. aastal koos Raasiku ja Aruküla samade huvidega noormeestega, kes tegid räppidele instrumentaalosasid: „ 2011. aastal lõime pundi nimega 1teist, millega tegutsesime koos päris pikalt. Esinesime hipp-hopi festivalidel ning andsime isegi kaks plaati välja.“
Pärast bändi laialiminekut jätkas Päda sooloartistina. Kõik riimid kirjutab siiani endiselt ise, instrumentaalosad sünnivad koostöös eri tegijatega. Ta on ka sooloesinejana oma lugusid salvestanud ning andnud välja CD-plaate ja singleid. Järgmine plaat on valmimas.
Laval on Kehra räppar viimasel ajal vähe esinenud, viimane suurem ülesastumine oli Põlvas Intsikurmu muusikafestivalil: „Nüüd üle-eelmisel nädalavahetusel esinesin üle tüki aja ühel sünnipäeval ja jube närv oli sees. Kehras laupäeval oli palju mõnusam, olin juba enesekindlam, enam ei närveerinud.“
Päda räpib eri teemadel. Kui tulevad pähe mõned head refrääni riimid, paneb need kirja ning hiljem sellele teksti juurde lisades tuleb ka loo teema: „Näiteks üks lugu, mida tegin ka Kehra peol, on „Sihvkad“, kuid see ei räägi otseselt sihvkadest, vaid on pigem nostalgilised meenutused lapsepõlvest.“
Ta kinnitas, et erinevalt mõnestki teisest räpparist võivad tema loomingut kuulata ka lapsed, roppe sõnu on neis harva. Päda räppe saab kuulata ka Youtube´ist ja Spotifyst.