Kuusalu koduhooldustöötaja ANNA-LIISA GEBRUK: „Mul on väga huvitav ja emotsionaalne töö.“
Kuusalu alevikus näeb tööpäevadel, kuidas elektriautoga ringisõitvad naised külastavad sageli toidupoode, astuvad kandekottidega sisse korrus- või eramajadesse. Tegu on koduhooldustöötajatega, kes käivad oma klientide eest sisseoste tegemas.
Möödunud neljapäeval oli Sõnumitooja ajakirjanikul võimalus sõita Kuusalu alevikus paari tunni jooksul kaasa koduhooldustöötaja Anna-Liisa Gebrukiga. Keskpäeva paiku oli ta saanud kliendilt kaubanimekirja ja 20 eurot, sõit viis Konsumisse. Enne tegi peatuse Kuusalu postkontori juures, pani kliendi antud kirja posti. Sellele inimesele ostetakse toiduaineid ja muud vajalikku kolmel korral nädalas – nimekirjas on kogused ja täpsed tootenimetused. Kui rahast jääb puudu, maksab töötaja juurde, pärast tehakse tasaarveldus.
„See klient käib kodust väljas harva, tal on tasakaaluhäired. Teinekord käime koos kalapoes või pangas, arstil, apteegis. Nii on julgem, olen toeks kõrval,“ rääkis Anna-Liisa Gebruk.
Osad kliendid annavad telefoni kaudu teada, mida poest soovivad, neilt ei pea minema nimekirja võtma. Kui õnnestub, ostab koduhooldustöötaja mitme inimese jaoks toiduained korraga ära, teinekord kõnnib poes ringi kahe ostukäruga.
Seekord tuli teise kliendi soovi kohaselt minna Grossi poodi – kaup on odavam ja saab sooja toitu kaasa osta. Kuna sellise söögi puhul täpselt ette ei tea, mida pakutakse, usaldab klient koduhooldustöötaja valikut.
Üks eakas klient saab igal päeval kell 13 sooja lõunasöögi. Anna-Liisa Gebruk käis supil järel, viis kliendile koju, võttis ka tänavanurgal asuvast postkastist ajalehed kaasa.
Kokku on Anna-Liisa Gebrukil kümme klienti, enamik Kuusalust-Kiiust, mõned lähiküladest. Kliente jagab ta Ulvi Rääguga, mõlemad töötavad poole kohaga, nädalakaupa.
„Tööpäev algab tavaliselt kell 9 hommikul. Kui mõne kliendiga on vaja varem arsti juurde minna, olen varasem. Meie kliendid saavad iseseisva elamisega kodus hakkama, neile on vaja natuke tuge. Sageli on ka nii, et meie abistame nädala sees, nädalavahetusel tulevad lapsed või sugulased,“ kõneles Anna-Liisa Gebruk. Sel kevadel asus ta õppima tegevusjuhendaja kursustel – saab uusi ideid ja julgustust, et on oma tegemistega õigel rajal.
Ta kirjeldas, et töönädala graafik on tihe, eakad teavad täpselt, mis päeval ja kellaajal nende juurde jõutakse. Kui tekivad muudatused, tuleb neile teada anda, et ei hakataks muretsema. Teenused lepib klientidega kokku valla hoolekandespetsialist Pilleriin Kurg. Vajadusel aidatakse puid tuppa tuua, ka pesu pesta – Kuusalu tervisekeskuse keldrikorrusel on toetatud elamise teenusel olijatele ehk Usinatele pesumasin. Päris kodukoristusteenust ei osutata, aga aidatakse pesta-pühkida, kui midagi põrandale maha läinud.
„Abistame üksikuid inimesi ja ka neid, kel lapsed elavad Eestis kaugemal või välismaal. Me kliendid on eakad, põhiliselt liikumisraskustega – ei jaksa kotti kanda, trepist koos kotiga üles minna. Seltsidaame me ei mängi, aga juttu ajame ikka, kui soovitakse. Palju neist on tegusad, kuulavad raadiot, vaatavad televiisorit, arutavad uudiste üle,“ rääkis Anna-Liisa Gebruk ja kiitis, et talle see töö väga meeldib, iga päev on isemoodi ja õpetlik, meeldib vahetu suhtlemine eakatega.
Kuusalu valla palgal on neli koduhooldustöötajat. Peale Kuusalu piirkonna töötajate on poole kohaga ametis Helve Tikva – tema piirkond on Pärispea poolsaar. Täiskohaga peab koduhooldustöötaja ametit Rutt Hirvo.
- Koduhooldustöötajad Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas
Anija vallas on koduhooldustöötajatena ametis praegu Endla Gellert, Ljudmila Šeherina ja Ulvi Üprus. Tööpiirkondi eraldi pole, koduhooldustöötaja määramisel lähtutakse kliendi vajadusest ja omavahelisest sobivusest, ka keeleoskusest – teenindatakse eesti ja vene keeles. Kaks töötajat liiguvad Kehras jalgrattaga, kolmas kasutab isiklikku sõiduautot.
Raasiku vallas töötab Piret Runtal Aruküla, Juta Niit Pikavere ja Liia Koger Raasiku piirkonnas.
Kuusalu vallas töötavad Anna-Liisa Gebruk ja Ulvi Rääk Kuusalu-Kiiu, Helve Tikva Loksa ja Rutt Hirvo Kolga-Sigula-Hirvli piirkonnas.
Ametlike andmete järgi ei olnud Loksal 2015. aasta lõpu seisuga koduhooldusteenust. Toimetuse küsimusele, kas nüüd on või millal hakatakse osutama, kui paljud linnaelanikud teenust vajaksid, linnavalitsusest ei vastatud.
Teenuse osutamise kord
Kuusalu vallas on osutatud koduhooldusteenust üle 20 aasta. Praegu on kliente 25. Vallas on volikogu otsusega kinnitatud vastav kord, abivajaja esitab avalduse, hoolekandespetsialist külastab abivajajat ja lepib kokku teenuste mahu, mille kohta sõlmitakse kirjalik leping. Kord aastas käib Pilleriin Kurg klientidel külas, vaadatakse üle, kas teenuste nimekirja oleks vaja muuta. Kui tuntakse, et teenust oleks tarvis, peab temaga ühendust võtma.
Saab tellida ka kodust suurpuhastust, kuid selle eest tuleks kliendil endal tasuda. Samuti peab ise maksma toidukraami, ravimite, muude kaupade eest, mida koduhooldustöötaja kliendi tellimusel toob.
Pilleriin Kurg märkis, et koduhooldusteenust osutavad Eestis väga paljud omavalitsused, selleks tuleb kinnitada kord ning avalduse vorm: „Tähtis on, et eakale inimesele oleks igapäevaeluks vajalik kättesaadav – toit, arstiabi, puhas pesu, ahjupuud.“
Kuusalu vallas kulus 2016. aastal 4 koduhooldustöötaja palkadeks koos maksudega 20 322 eurot. Lisaks transpordile 7964 eurot – elektriautode kindlustus- ja remonditeenus, töötajate isiklike autode kasutamise kompensatsioon.
Anija valla eelarvest maksti mullu koduhooldusteenuse töötasudeks 28 085,29 eurot, transpordiks 4353,40 eurot. Töötajaid oli möödunud aastal 6, kliente 27.
Raasiku vallas oli koduhooldusteenuse palgafond 2016. aastal 26 924 eurot, transpordile kulus 1687 eurot. Töötajaid on 3, kliente praegu 23.
Hooldekodusse ei taha minna
Sõnumitooja palus teenuse kohta kommentaari mõnelt kliendilt. Nende nimed on teada, kuid lubasime, et leheloos ei avalda.
Kuusalu korrusmajas elav 80aastane vanaproua jutustas, et tal oli aastaid tagasi insult. Pärast haigushoogu oli mitmel pool ravil, nüüd on kodus tagasi ja siin on kõige parem. „Viies aasta läheb koduhooldusteenusel. Tuuakse süüa, viiakse prügi välja, vahetatakse voodis pesu, mul endal on üks külg halvatud. On hea, et käiakse mind vaatamas, saan ka vajadusel helistada ja appi kutsuda.“
Pärispea poolsaarel elav 87aastane vanaproua kurtis, et siis oli parem, kui koduhooldustöötaja elas lähedal ja astus sageli sisse, uuris, millist abi tarvis: „Nüüd sõidab koduhooldustöötaja mulle süüa tooma Vihasoost, see on päris pikk vahemaa. Puud pean tooma paari halu kaupa. Ka tuttavad aitavad, sõidutavad Loksale juuksurisse või poodi. Elasin vahepeal õe juures, aga oma kodus on parem, see pole õige elu, kui mitu vanainimest on koos, üks dementsem kui teine. Maal saab toast õue minna, mõne lille ikka üles tõstan.“
„Tütar tuleb nädalavahetusel, naabrinaine käib pliiti kütmas, hooldustöötaja toob söögikraami ja ravimid. Mitte kuidagi ei taha kodust hooldekodusse minna, kodu on ikka kodu. Haiglas olid toidud head, aga kodus on parem olla. Avaldan tänu vallale, et saan abi. Kõik on nii head inimesed, aitavad,“ kiitis 86aastane külaelanik.