Kodasoo kooli kokkutulekul 140 osalejat

3449

1975. aastal lõpetasid Kodasoo kooli 8. klassi AKSEL VILBASTE, ÜLLE LUIDE, RIINA PAHK ja JÜRI PÄRN.
Laupäeval, 25. juulil kohtusid Kodasoo mõisa õues endised kooliõpetajad ja -õpilased.

Kodasoo küla ja kooli kokkutuleku korraldasid kohalikud naised Katrin Pahk, Heli Perg, Riina Pahk ja Hiie Kikkas.

„Viimati saime kokku viis aastat tagasi. Mõisa tolleaegne omanik meid sinna õuele ei lubanud, praegune oli lahkesti nõus ja lubas ka mõisas sees käia.“ sõnas Kodasoo koolis õppinud Heli Perg.

Külavanem Katrin Pahk rääkis, et kokkutulekul esinemisi ei olnud: „See oli vaba­õhuüritus. Saadi kokku, peeti piknikku ja meenutati vanu aegu. Praeguse omaniku isa Virgo Mihkelsoo pidas loengu tervislikest eluviisidest ja rohelisest mõttelaadist.“

Heli Perg jutustas, et osavõtjad jäid üritusega rahule: „Kohale tulid isegi kaks kunagist õpetajat Nõva kandist ja Tabasalust, kes olid väga õnnelikud, et nad üles leidsime. Üks neist läks Kodasoolt ära aastal 1964, teine 1969. Nooremad inimesed ikka liiguvad ringi, aga nemad polnud käinud siin juba aastakümneid. Kõige vanem õpilane, kes laupäeval kohal oli, lõpetas kooli 1936. aastal. Palju oli Kaberneeme ja Neeme külade rahvast – sealt käisid kõik lapsed Kodasoo koolis.“

Ta lisas: „See oli lõbus ja kodune koosolemine. Tekkis oma pere tunne. Vanemad inimesed panid südamele, et me ei ootaks enam viit aastat ja teeks järgmise kokkusaamise vähemalt kahe aasta pärast.“

Kool tegutses 55 aastat
Kodasoo kool avati 1920. aasta sügisel, kui mõisad likvideeriti ning Kodasoo mõis sundvõõrandati. Saunja ja Kaberla külades olnud väiksed koolid liideti 6-klassiliseks Kodasoo algkooliks.

Kodasoo elanik Aino Kikkas asus kooli tööle 1947. aastal ning töötas seal kooli sulgemiseni 1975. aastal.

„See oli aeg, kus õpetajad olid ära läinud või küüditatud. Mina lõpetasin Tallinnas keskkooli ega tahtnud linna jääda, sest kodu oli Kodasoos. Läksin haridusosakonda ja tegin avalduse, et mind Kodasoo kooli tööle võetaks. Pedagoogilist haridust mul polnud. Asusin tööle ning hakkasin erinevatel kursustel ja seminaridel käima – nii oma õpetamisteadmised kogusingi,“ jutustas 28 aastat Kodasoo koolis algklasside õpetajana töötanud Aino Kikkas.

Ta rääkis, et algusaastatel oli koolis üle saja õpilase, lõpuks jäi neid veidi üle 60. Õpiti liitklassides, järk-järgult tuli klasse juurde. Algusaastatel oli õpetajaid kolm-neli, kui kool 8-klassiliseks muutus, töötas seal juba kümmekond pedagoogi.

Mõisas töötas ka vallamaja: „Vallavalitsuse ruumid olid teisel korrusel, kooli klassid esimesel.“

Kui Kodasoo kool suleti, läksid lapsed nii Tallinnasse, Loksale kui ka Kuusallu õppima.

„Siis muutus nende elu ebamugavamaks. Kodasoos algasid tunnid kell 9, enamasti tuldi kahe-kolme kilomeetri kauguselt, koju saadi pärastlõunal. Kuusalus hakkasid tunnid kell 8. Lapsed pidid juba kuue ajal ärkama, et veerand kaheksa bussipeatuses olla. Tagasi jõudsid nad alles kell pool neli ja pidid siis veel koju kõndima. Suurematel polnud nii hull, aga väiksematele oli see raske.“

Aino Kikkas meenutas, et Kodasoo koolil oli ka oma internaat: „Kaberneeme ja Neeme lapsed käisid kõik Kodasoo koolis. Internaadis sai olla esmaspäeva hommikust laupäeva õhtuni. Siis käidi koolis kuuel päeval nädalas, alles viimastel aastatel viiel päeval.“

Aino Kikkas rääkis, et oli tore näha oma endiseid õpilasi: „Mingit programmi kokkutulekul polnud, igaüks leidis oma klassikaaslased üles, istuti koos ja aeti juttu.