Reformierakonna Kuusalu piirkonna kutsel kogunesid Kolga seltsimajja ministriga kohtuma osad külavanemad, vallavolikogu ja Lahemaa Maaomanike Liidu liikmed ning vallajuhid.
Kliimaminister Yoko Alender külastas koos ministeeriumi mitme töötajaga möödunud kolmapäeval, 4. detsembril Kolga seltsimaja, kus vestles paari tunni jooksul Kuusalu valla külade esindajate ning vallajuhtidega Lahemaa rahvusparki puudutavatest probleemidest.
Ministrit toetasid selgituste jagamisel tema teadusnõunik Aveliina Helm ja kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel.
Külaskäik oli järg tänavu aprillis Kolga seltsimajas toimunud kohtumisele, kus Kuusalu valla külavanemad said Reformierakonna kohaliku piirkonna algatusel kokku tookordse peaministri Kaja Kallasega. See kohtumine toimus enne Euroopa Parlamendi valimisi, Reformierakonna üks kandidaat oli erakonna Kuusalu piirkonna juht Maarja Metstak. Poliitikajuttude kõrval kujunes siis külavanemate tõstatusel põhilisemaks teemaks kohalike rahulolematus Lahemaa rahvuspargis järjest karmistuvate piirangutega. Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas lubas edastada probleemide kohta info tollasele kliimaministrile Kristen Michalile. Ent Euroopa Parlamendi valimiste tulemusena toimus peaministri vahetus, kliimaministrist sai peaminister, Kaja Kallasest Euroopa Komisjoni kõrge ametnik. Kliimaministri koht jäi koalitsioonis endiselt Reformierakonnale.
Rohkem kui pool aastat pärast peaministri külaskäiku jõuti selleni, et nüüdseks Reformierakonna juhatusse valitud Maarja Metstaki eestvedamisel tuli uus kliimaminister Lahemaa esindajatega kohtuma.
Minister Yoko Alender küsis Kolga seltsmajas kolmapäeval esmalt, kas probleemsed teemad on tõstatatud Lahemaa koostöökogus. Just samal päeval sai Palmses kokku Lahemaa koostöökogu, mis on loodud Lahemaaga seotud teemade arutamiseks.
Lahemaa Maaomanike Liidu (LML) juhatuse liige Jaan Velström vastas, et koostöökogu on kujunenud jututoaks, teemad ei liigu edasi, soovitud muudatused ei jõua seadustesse.
„Rahvuspark loodi nõukogude ajal, kui eramaid polnud. Taasiseseisvunud Eestis jäid piirangud kehtima ka tagastatud ja erastatud maadele ning piirangud on läinud rangemaks. Kõik elupaigad võeti arvesse ja tegutsetakse, et liikidel oleks hea, aga inimene on Lahemaal tülikas. Eestis on Muhumaal muinsuskaitse all Koguva küla, kuid miks peavad olema ranged ehituspiirangud Lahemaa kõigil 70 külal, milleks määrata majade katusekallet ja värvitooni. Omandikaitse pole vähem tähtis kui looduskaitse, miks piiratakse ehitusega seonduvat, see pole otseselt seotud looduskaitsega. Külades ei saagi enam eriti midagi teha, piirangud peaksid olema riigilt õiglaselt kompenseeritud,“ kirjeldas ta.
Minister Yoko Alender lausus seepeale, et rahvusparkides, ka Lahemaal pole fookuses ainult looduskaitse, vaid kaitstakse samuti arhitektuuri- ja laiemalt kultuuripärandit.
Nõunik Hanno Zingel täiendas, et Lahemaa rahvuspark on erandite erand, esimene Eestis ja kogu Nõukogude Liidus. Eri toimkonnad arutasid 1960-1970ndatel aastatel, otsiti lahendust, et Virumaalt kuni Tallinnani ei tekiks suurt kaevanduspiirkonda. Rahvuspargiga suudeti Eestit hoida. Kui Eesti Vabariik taastati, oli arutelu, kas jätta rahvuspark ainult riigi maadele, ning jõuti seisukohale anda maad omanikele tagasi koos piirangutega. Aastal 1998 kehtestatud kaitse-eeskiri keskendus rahvuspargi looduskaitsele ja arhitektuurile, inimesteni ei jõutud. Aastal 2015 muudeti kaitse-eeskirja täpsemaks.
Aveliina Helm lisas, et tänu rahvuspargile on palju säilinud, väljaspool kaitseala on nii looduse kui ka kultuuripärandi seisund teistsugune.
Maarja Metstak märkis samas, et mingisugust arengut siiski tahaks Lahemaa kodudele, areneva maailmaga peab kaasas käima.
Kuusalu vallavolikogu liige Margus Soom teatas, paljuski on probleemid ka sellest, et varem oli rahvuspargis oma administratsioon, kohalike inimestega suheldi rohkem. Kui see suleti ja rahvuspargi teemadega hakkasid tegelema keskkonnaameti spetsialistid, on suhtlemine muutunud palju üldisemaks.
Avada uuesti Lahemaa kaitse-eeskiri ja -korralduskava arutelu
Maarja Metstak kogus kokkusaamist ette valmistades Lahemaa-teemalisi küsimusi ja ettepanekuid külavanematelt, vallavalitsuselt ja LMLilt. Küsimusi kogunes ligi poolsada. Kohtumisel neid ei käsitletud, arutelu jäi kohapeal esitatud teemade piiresse. Ministri nõunik Aveliina Helm lubas, et küsimustele vastatakse kirjalikult, sest need on detailsed.
Yoko Alender soovis, et kohtumisele kogunenud räägiksid probleemidest ja tooksid konkreetseid näiteid.
LML juhatuse liige Aare Kuusik sõnas, et piirangute osas tuleb leida kompromiss kohalike elanikega, kompensatsioonid peavad olema proportsionaalsed: „Eramaadele tekkisid poollooduslikud kooslused koos piirangutega, inimesi ei teavitatud. Küladele on tehtud soodustusi valikuliselt, Võsul ja Kuusalu vallas ka Tammistu külas on hoonestus ehituskeeluvööndist väljas. Miks tehakse erisusi, soovime, et nii tehtaks kõigile küladele. Olen Lahemaa rahvuspargiga tööalaselt kokku puutunud juba möödunud sajandist, olukord on nüüd kohalike jaoks kujunenud hullemaks.“
Ministrile kirjeldati, kuidas talukohtade vanadele vundamentidele ei või rahvuspargis enam ehitada. Maaomanike teadmata on tekkinud neile kohustused ja keelud seoses nende maale märgitud loodusväärtuste kaitsmisega ning metsade majandamisel on ranged piirangud, mida ei kompenseerita metsaomanike hinnangul piisavalt. Avaldati arvamust, et rahvuspargi strateegiline keskkonnahinnang on jäetud tegemata ning kaitstavate liikide elupaigad võiksid olla määratud ainult riigimaal. Ka toonitati, et seoses riigikogu menetlusse jõudnud uue looduskaitseseadusega karmistuvad piirangud ja nõuded veelgi, väga paljud eramaad pannakse piiranguvööndi asemel otsekui sihtkaitsevööndisse, mis võib tähendada, et seal ei tohi enam midagi teha ja sisuliselt oleks tegu sundvõõrandamisega. Tõdeti ka seda, et karmistuvate piirangute tõttu on Lahemaal kinnisvara väärtus juba hakanud langema.
Vallavolikogu liige Margus Soom luges ette seisukohti õiguskantsleri kirjast. Õiguskantsler kirjutab, et loodusobjektide kaitse alla võtmisel või kaitsekorra muutmisel ei ole alates 2022. aastast seadust järgitud, maaomanikke pole teavitatud. Haldusaktide muutmise korral on tema hinnangul paratamatu, et tuleb eelnevalt suhelda maaomanike ja avalikkusega, järgida menetlusreegleid.
Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kohta räägiti ministrile Kolgas, et selle kehtivus pidi lõppema möödunud aastal. Kuusalu ja Haljala vallavalitsused saatsid keskkonnaametile kirja sooviga, et neid kaasataks uue kaitsekorralduskava väljatöötamisse, aga kehtivust pikendati määramata ajaks.
Kaitsekorralduskava peaks käima ajaga kaasas, Lahemaa 70 külas ei saa elu seisma jääda, toonitasid kohalikud mitmel korral. Lahemaa kaitsekorralduskava tuleks uuesti avada ning koostöös läbi arutada ja uuendada. Ka rõhutati, et kohalikud elanikud tahavad hoida loodust, elada soovitakse loomulikult ja koos loodusega, nagu omal ajal elasid ja toimetasid seal esivanemad.
Nõunik Aveliina Helm märkis, et pärast Lahemaa uue kaitse-eeskirja kinnitamist 2015. aastal ei ole tegelikult muud muutunud, kui paar aastat tagasi peatas keskkonnaamet vastusena Euroopa rikkumismenetlusele raieteatiste väljastamise piiranguvööndis asuvatele väärtuslikele metsaelupaikadele, sest Eesti ei olnud suutnud tagada metsade piisavat kaitset.
Lahemaal peatati metsateatiste andmine ligikaudu 3000 hektaril metsadest, Eestis kokku üle 11 700 hektaril. Nüüd on hakatud võimaluste piires maaomanikele teavitusi saatma.
Range kaitsega aladel suurendatakse makstavaid kompensatsioone 160 euroni hektari kohta. Aastaks 2027 tahetakse jõuda selleni, et kompensatsioonid pole enam ühetaolised, vaid diferentseeritud iga eraldise kohta vastavalt sellele, kui suur tulu aastas jääb konkreetsest metsast piirangute tõttu saamata.
Valla üldplaneeringu teema
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt tõstatas valla üldplaneeringu teema. Selle menetlemine on Lahemaa piirangute tõttu veninud aastaid, seni kehtivad endise Loksa valla ja endise Kuusalu valla üldplaneeringud. Endise Loksa valla osas on üldplaneeringus tingimused soodsamad, maaomanikud on vastu, et uues üldplaneeringus viidatakse Lahemaa osas rahvuspargi hiljem kehtestatud kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale, mis muudavad tingimused karmimaks. On tehtud ettepanek võtta Lahemaa osa valla üldplaneeringust välja ja menetleda eraldi.
Minister kinnitas, et kehtiv kaitse-eeskiri peab olema arvesse võetud ka üldplaneeringus, nii näeb ette seadus ja teisiti ei saa.
Kuna kohtumise aeg sai otsa, lubas minister, et tegeleb kuuldud probleemidega edasi.
Pärast kohtumist tõdesid osad külavanemad Sõnumitoojale, et osalemas oleks võinud olla ka keskkonnaameti esindajaid.
Maarja Metstak kommenteeris lehele, et kohtumine oli vajalik. Seaduste eelnõude väljatöötamine ja määruste andmine on kliimaministeeriumi haldusalas, seega on kliimaministeeriumil oluline roll valdkonna poliitikate kujundamisel: „Keskkonnaamet peab neid järgima ja rakendama. Näiteks on Lahemaa kaitsekorralduskava tähtajatuks muutmine toimunud ühe varasema ministri määrusega, seega ei saa alahinnata ministeeriumi rolli. Kohtumine aitas kindlasti tõsta teadlikkust Lahemaa piirkonna osas. Järgmise tegevusena võiks kaaluda keskkonnaameti kaasamist.“
Ülevaade saadetud küsimustest
Kuusalu vallavalitsus palus kohtumise eel saadetud ühe küsimusena seisukohta, kas on võimalik täita kohaliku omavalitsuse ja planeerimisseaduse eesmärke Lahemaa rahvuspargi alal, kus igasugune ehitus- ja planeerimitegevus toimub kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava alusel ning omavalitsusel puudub võimalus arengu suunamiseks.
Ka palus vallavalitsus seisukohta, millised oleksid võimalused tiheasustusega aladel metsa-alade ehitustingimuste üle vaatamiseks üldplaneeringus, rahvuspargi kaitse-eeskirjas toodud eesmärkide täitmine on tänapäeva tingimustes võimatu ning dokumendi sisu ja rahvuspargi eesmärgid vajaksid kaasajastamist.
Veel küsis vallavalitsus looduskaitseliste kitsenduste kavandamisel kodanike parema kaasamise ja kompensatsioonimeetmete kohta, poollooduslike koosluste täiendavate uuringute kohta ja kas koostöös inimestega oleks võimalik koosluste ulatust täpsustada või neist osaliselt loobuda.
LML, kes saatis küsimused külavanemate rollis, sest sinna kuulub ka külavanemaid, palus lahendust kohalike elanike arusaamale, et neid püütakse rahvuspargist välja tõrjuda, ja küsis ka, kuidas tagada kaitsealal omandi põhiseaduslik kaitse. Põhiseaduses on kodu puutumatu, Natura põhimõtteid ei ole võimalik järgida hoonetes ja õuedes, kuidas lahendada vastuolu?
Veel küsiti, kuidas tagada püsielanikkonna säilimine 70 külas ehituspiirangute tingimustes. Samuti tõdeti, et rahvuspargi eesmärkide saavutamise erapooletut hinnangut ei ole võimalik leida ning esitati küsimus, mil moel on edaspidi tagatud ametnike isiklik vastutus kliimaministeeriumis.
LML saatis ka küsimuse, millal hakkavad ametnikud arvestama rahva arvamusega, koostatakse Lahemaa kaitse-eeskirja sotsiaal-majanduslik analüüs ja tutvustatakse kohalikele.
Külavanemate küsimused puudutasid samuti metsade majandamise, õuemaade ja põllumaadega seonduvat rahvuspargis, kitsenduste kompenseerimist, Natura elupaikade inventeerimist. Esitati ka ettepanek taastada kaitsekorralduskavade perioodiline uuendamine ning tagada põhiseadusest tulenev kodu puutumatuse põhimõte looduskaitseseaduse kontekstis.