Klii­ma­mi­nis­ter YO­KO ALEN­DER koh­tus La­he­maa pii­ran­gu­te tee­mal ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga

Re­for­mie­ra­kon­na Kuu­sa­lu piir­kon­na kut­sel ko­gu­ne­sid Kol­ga selt­si­maj­ja mi­nist­ri­ga koh­tu­ma osad kü­la­va­ne­mad, val­la­vo­li­ko­gu ja La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du liik­med ning val­la­ju­hid.

Klii­ma­mi­nis­ter Yo­ko Alen­der kü­las­tas koos mi­nis­tee­riu­mi mit­me töö­ta­ja­ga möö­du­nud kol­ma­päe­val, 4. det­semb­ril Kol­ga selt­si­ma­ja, kus vest­les paa­ri tun­ni jook­sul Kuu­sa­lu val­la kü­la­de esin­da­ja­te ning val­la­juh­ti­de­ga La­he­maa rah­vus­par­ki puu­du­ta­va­test prob­lee­mi­dest.

Mi­nist­rit toe­ta­sid sel­gi­tus­te ja­ga­mi­sel te­ma tea­dus­nõu­nik Ave­lii­na Helm ja klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi elu­rik­ku­se kait­se osa­kon­na nõu­nik Han­no Zin­gel.

Kü­las­käik oli järg tä­na­vu ap­ril­lis Kol­ga selt­si­ma­jas toi­mu­nud koh­tu­mi­se­le, kus Kuu­sa­lu val­la kü­la­va­ne­mad said Re­for­mie­ra­kon­na ko­ha­li­ku piir­kon­na al­ga­tu­sel kok­ku too­kord­se pea­mi­nist­ri Ka­ja Kal­la­se­ga. See koh­tu­mi­ne toi­mus en­ne Eu­roopa­ Par­la­men­di va­li­mi­si, Re­for­mi­era­kon­na üks kan­di­daat oli era­kon­na Kuu­sa­lu piir­kon­na juht Maar­ja Mets­tak. Po­lii­ti­ka­jut­tu­de kõr­val ku­ju­nes siis kü­la­va­ne­ma­te tõs­ta­tu­sel põ­hi­li­se­maks tee­maks ko­ha­li­ke ra­hu­l­ole­ma­tus La­he­maa rah­vus­par­gis jär­jest kar­mis­tu­va­te pii­ran­gu­te­ga. Re­for­mie­ra­kon­na juht, pea­mi­nis­ter Ka­ja Kal­las lu­bas edas­ta­da prob­lee­mi­de koh­ta in­fo tol­la­se­le klii­ma­mi­nist­ri­le Kris­ten Mic­ha­li­le. Ent Eu­roopa Par­la­men­di va­li­mis­te tu­le­mu­se­na toi­mus pea­mi­nist­ri va­he­tus, klii­ma­mi­nist­rist sai pea­mi­nis­ter, Ka­ja Kal­la­sest Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni kõr­ge amet­nik. Klii­ma­mi­nist­ri koht jäi koa­lit­sioo­nis en­di­selt Re­for­mie­ra­kon­na­le.

Roh­kem kui pool aas­tat pä­rast pea­mi­nist­ri kü­las­käi­ku jõu­ti sel­le­ni, et nüüd­seks Re­for­mie­ra­kon­na ju­ha­tus­se va­li­tud Maar­ja Mets­ta­ki eest­ve­da­mi­sel tu­li uus klii­ma­mi­nis­ter La­he­maa esin­da­ja­te­ga koh­tu­ma.

Mi­nis­ter Yo­ko Alen­der kü­sis Kol­ga selts­ma­jas kol­ma­päe­val es­malt, kas prob­leem­sed tee­mad on tõs­ta­ta­tud La­he­maa koos­töö­ko­gus. Just sa­mal päe­val sai Palm­ses kok­ku La­he­maa koos­töö­ko­gu, mis on loo­dud La­he­maa­ga seo­tud tee­ma­de aru­ta­mi­seks.

La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du (LML) ju­ha­tu­se lii­ge Jaan Velst­röm vas­tas, et koos­töö­ko­gu on ku­ju­ne­nud ju­tu­toaks, tee­mad ei lii­gu eda­si, soo­vi­tud muu­da­tu­sed ei jõua sea­dus­tes­se.

„Rah­vus­park loo­di nõu­ko­gu­de ajal, kui era­maid pol­nud. Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis jäid pii­ran­gud keh­ti­ma ka ta­gas­ta­tud ja eras­ta­tud maa­de­le ning pii­ran­gud on läi­nud ran­ge­maks. Kõik elu­pai­gad võe­ti ar­ves­se ja te­gut­se­tak­se, et lii­ki­del oleks hea, aga ini­me­ne on La­he­maal tü­li­kas. Ees­tis on Mu­hu­maal muin­sus­kait­se all Ko­gu­va kü­la, kuid miks pea­vad ole­ma ran­ged ehi­tus­pii­ran­gud La­he­maa kõi­gil 70 kü­lal, mil­leks mää­ra­ta ma­ja­de ka­tu­se­kal­let ja vär­vi­too­ni. Oman­di­kait­se po­le vä­hem täh­tis kui loo­dus­kait­se, miks pii­ra­tak­se ehi­tu­se­ga seon­du­vat, see po­le ot­se­selt seo­tud loo­dus­kait­se­ga. Kü­la­des ei saa­gi enam eri­ti mi­da­gi te­ha, pii­ran­gud peak­sid ole­ma rii­gilt õig­la­selt kom­pen­see­ri­tud,“ kir­jel­das ta.

Mi­nis­ter Yo­ko Alen­der lau­sus see­pea­le, et rah­vus­par­ki­des, ka La­he­maal po­le foo­ku­ses ai­nult loo­dus­kait­se, vaid kaits­tak­se sa­mu­ti ar­hi­tek­tuu­ri- ja laie­malt kul­tuu­ri­pä­ran­dit.

Nõu­nik Han­no Zin­gel täien­das, et La­he­maa rah­vus­park on eran­di­te erand, esi­me­ne Ees­tis ja ko­gu Nõu­ko­gu­de Lii­dus. Eri toim­kon­nad aru­ta­sid 1960-1970nda­tel aas­ta­tel, ot­si­ti la­hen­dust, et Vi­ru­maalt ku­ni Tal­lin­na­ni ei te­kiks suurt kae­van­dus­piir­kon­da. Rah­vus­par­gi­ga suu­de­ti Ees­tit hoi­da. Kui Ees­ti Va­ba­riik taas­ta­ti, oli aru­te­lu, kas jät­ta rah­vus­park ai­nult rii­gi maa­de­le, ning jõu­ti sei­su­ko­ha­le an­da maad oma­ni­ke­le ta­ga­si koos pii­ran­gu­te­ga. Aas­tal 1998 keh­tes­ta­tud kait­se-ees­ki­ri kes­ken­dus rah­vus­par­gi loo­dus­kait­se­le ja ar­hi­tek­tuu­ri­le, ini­mes­te­ni ei jõu­tud. Aas­tal 2015 muu­de­ti kait­se-ees­kir­ja täp­se­maks.

Ave­lii­na Helm li­sas, et tä­nu rah­vus­par­gi­le on pal­ju säi­li­nud, väl­jas­pool kait­sea­la on nii loo­du­se kui ka kul­tuu­ri­pä­ran­di sei­sund teist­su­gu­ne.

Maar­ja Mets­tak mär­kis sa­mas, et min­gi­su­gust aren­gut siis­ki ta­haks La­he­maa ko­du­de­le, are­ne­va maail­ma­ga peab kaa­sas käi­ma.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Mar­gus Soom tea­tas, pal­jus­ki on prob­lee­mid ka sel­lest, et va­rem oli rah­vus­par­gis oma ad­mi­nist­rat­sioon, ko­ha­li­ke ini­mes­te­ga su­hel­di roh­kem. Kui see su­le­ti ja rah­vus­par­gi tee­ma­de­ga hak­ka­sid te­ge­le­ma kesk­kon­naa­me­ti spet­sia­lis­tid, on suht­le­mi­ne muu­tu­nud pal­ju ül­di­se­maks.

Ava­da uues­ti La­he­maa kait­se-ees­ki­ri ja -kor­ral­dus­ka­va arutelu
Maar­ja Mets­tak ko­gus kok­ku­saa­mist et­te val­mis­ta­des La­he­maa-tee­ma­li­si kü­si­mu­si ja et­te­pa­ne­kuid kü­la­va­ne­ma­telt, val­la­va­lit­su­selt ja LM­Lilt. Kü­si­mu­si ko­gu­nes li­gi pool­sa­da. Koh­tu­mi­sel neid ei kä­sit­le­tud, aru­te­lu jäi ko­ha­peal esi­ta­tud tee­ma­de pii­res­se. Mi­nist­ri nõu­nik Ave­lii­na Helm lu­bas, et kü­si­mus­te­le vas­ta­tak­se kir­ja­li­kult, sest need on de­tail­sed.

Yo­ko Alen­der soo­vis, et koh­tu­mi­se­le ko­gu­ne­nud rää­gik­sid prob­lee­mi­dest ja took­sid konk­reet­seid näi­teid.

LML ju­ha­tu­se lii­ge Aa­re Kuu­sik sõ­nas, et pii­ran­gu­te osas tu­leb lei­da komp­ro­miss ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga, kom­pen­sat­sioo­nid pea­vad ole­ma pro­port­sio­naal­sed: „Era­maa­de­le tek­ki­sid pool­loo­dus­li­kud koos­lu­sed koos pii­ran­gu­te­ga, ini­me­si ei tea­vi­ta­tud. Kü­la­de­le on teh­tud soo­dus­tu­si va­li­ku­li­selt, Võ­sul ja Kuu­sa­lu val­las ka Tam­mis­tu kü­las on hoo­nes­tus ehi­tus­kee­lu­vöön­dist väl­jas. Miks te­hak­se eri­su­si, soo­vi­me, et nii teh­taks kõi­gi­le kü­la­de­le. Olen La­he­maa rah­vus­par­gi­ga tööa­la­selt kok­ku puu­tu­nud ju­ba möö­du­nud sa­jan­dist, olu­kord on nüüd ko­ha­li­ke jaoks ku­ju­ne­nud hul­le­maks.“

Mi­nist­ri­le kir­jel­da­ti, kui­das ta­lu­koh­ta­de va­na­de­le vun­da­men­ti­de­le ei või rah­vus­par­gis enam ehi­ta­da. Maao­ma­ni­ke tead­ma­ta on tek­ki­nud nei­le ko­hus­tu­sed ja kee­lud seo­ses nen­de maa­le mär­gi­tud loo­dus­väär­tus­te kaits­mi­se­ga ning met­sa­de ma­jan­da­mi­sel on ran­ged pii­ran­gud, mi­da ei kom­pen­see­ri­ta met­sao­ma­ni­ke hin­nan­gul pii­sa­valt. Aval­da­ti ar­va­must, et rah­vus­par­gi st­ra­tee­gi­li­ne kesk­kon­na­hin­nang on jäe­tud te­ge­ma­ta ning kaits­ta­va­te lii­ki­de elu­pai­gad võik­sid ol­la mää­ra­tud ai­nult rii­gi­maal. Ka too­ni­ta­ti, et seo­ses rii­gi­ko­gu me­net­lus­se jõud­nud uue loo­dus­kait­se­sea­du­se­ga kar­mis­tu­vad pii­ran­gud ja nõu­ded veel­gi, vä­ga pal­jud era­maad pan­nak­se pii­ran­gu­vöön­di ase­mel ot­se­kui siht­kait­se­vöön­dis­se, mis võib tä­hen­da­da, et seal ei to­hi enam mi­da­gi te­ha ja si­su­li­selt oleks te­gu sund­võõ­ran­da­mi­se­ga. Tõ­de­ti ka se­da, et kar­mis­tu­va­te pii­ran­gu­te tõt­tu on La­he­maal kin­nis­va­ra väär­tus ju­ba ha­ka­nud lan­ge­ma.

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Mar­gus Soom lu­ges et­te sei­su­koh­ti õi­gus­kants­le­ri kir­jast. Õi­gus­kants­ler kir­ju­tab, et loo­du­sob­jek­ti­de kait­se al­la võt­mi­sel või kait­se­kor­ra muut­mi­sel ei ole ala­tes 2022. aas­tast sea­dust jär­gi­tud, maao­ma­nik­ke po­le tea­vi­ta­tud. Hal­du­sak­ti­de muut­mi­se kor­ral on te­ma hin­nan­gul pa­ra­ta­ma­tu, et tu­leb eel­ne­valt su­hel­da maao­ma­ni­ke ja ava­lik­ku­se­ga, jär­gi­da me­net­lus­reeg­leid.

La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­va koh­ta rää­gi­ti mi­nist­ri­le Kol­gas, et sel­le keh­ti­vus pi­di lõp­pe­ma möö­du­nud aas­tal. Kuu­sa­lu ja Hal­ja­la val­la­va­lit­su­sed saat­sid kesk­kon­naa­me­ti­le kir­ja soo­vi­ga, et neid kaa­sa­taks uue kait­se­kor­ral­dus­ka­va väl­ja­töö­ta­mis­se, aga keh­ti­vust pi­ken­da­ti mää­ra­ma­ta ajaks.

Kait­se­kor­ral­dus­ka­va peaks käi­ma aja­ga kaa­sas, La­he­maa 70 kü­las ei saa elu seis­ma jää­da, too­ni­ta­sid ko­ha­li­kud mit­mel kor­ral. La­he­maa kait­se­kor­ral­dus­ka­va tu­leks uues­ti ava­da ning koos­töös lä­bi aru­ta­da ja uuen­da­da. Ka rõ­hu­ta­ti, et ko­ha­li­kud ela­ni­kud ta­ha­vad hoi­da loo­dust, ela­da soo­vi­tak­se loo­mu­li­kult ja koos loo­du­se­ga, na­gu omal ajal ela­sid ja toi­me­ta­sid seal esi­va­ne­mad.

Nõu­nik Ave­lii­na Helm mär­kis, et pä­rast La­he­maa uue kait­se-ees­kir­ja kin­ni­ta­mist 2015. aas­tal ei ole te­ge­li­kult muud muu­tu­nud, kui paar aas­tat ta­ga­si pea­tas kesk­kon­naa­met vas­tu­se­na Eu­roo­pa rik­ku­mis­me­net­lu­se­le raie­tea­tis­te väl­jas­ta­mi­se pii­ran­gu­vöön­dis asu­va­te­le väär­tus­li­ke­le met­sae­lu­pai­ka­de­le, sest Ees­ti ei ol­nud suut­nud ta­ga­da met­sa­de pii­sa­vat kait­set.

La­he­maal pea­ta­ti met­sa­tea­tis­te and­mi­ne li­gi­kau­du 3000 hek­ta­ril met­sa­dest, Ees­tis kok­ku üle 11 700 hek­ta­ril. Nüüd on ha­ka­tud või­ma­lus­te pii­res maa­oma­ni­ke­le tea­vi­tu­si saat­ma.

Ran­ge kait­se­ga ala­del suu­ren­da­tak­se maks­ta­vaid kom­pen­sat­sioo­ne 160 eu­ro­ni hek­ta­ri koh­ta. Aas­taks 2027 ta­he­tak­se jõu­da sel­le­ni, et kom­pen­sat­sioo­nid po­le enam ühe­tao­li­sed, vaid di­fe­rent­see­ri­tud iga eral­di­se koh­ta vas­ta­valt sel­le­le, kui suur tu­lu aas­tas jääb konk­reet­sest met­sast pii­ran­gu­te tõt­tu saa­ma­ta.

Val­la üldp­la­nee­rin­gu tee­ma
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt tõs­ta­tas val­la üldp­la­nee­rin­gu tee­ma. Sel­le me­net­le­mi­ne on La­he­maa pii­ran­gu­te tõt­tu ve­ni­nud aas­taid, se­ni keh­ti­vad en­di­se Lok­sa val­la ja en­di­se Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gud. En­di­se Lok­sa val­la osas on üldp­la­nee­rin­gus tin­gi­mu­sed sood­sa­mad, maao­ma­ni­kud on vas­tu, et uues üldp­la­nee­rin­gus vii­da­tak­se La­he­maa osas rah­vus­par­gi hil­jem keh­tes­ta­tud kait­se-ees­kir­ja­le ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va­le, mis muu­da­vad tin­gi­mu­sed kar­mi­maks. On teh­tud et­te­pa­nek võt­ta La­he­maa osa val­la üldp­la­nee­rin­gust väl­ja ja me­net­le­da eral­di.

Mi­nis­ter kin­ni­tas, et keh­tiv kait­se-ees­ki­ri peab ole­ma ar­ves­se võe­tud ka üldp­la­nee­rin­gus, nii näeb et­te sea­dus ja tei­si­ti ei saa.

Ku­na koh­tu­mi­se aeg sai ot­sa, lu­bas mi­nis­ter, et te­ge­leb kuul­dud prob­lee­mi­de­ga eda­si.

Pä­rast koh­tu­mist tõ­de­sid osad kü­la­va­ne­mad Sõ­nu­mi­too­ja­le, et osa­le­mas oleks või­nud ol­la ka kesk­kon­naa­me­ti esin­da­jaid.

Maar­ja Mets­tak kom­men­tee­ris le­he­le, et koh­tu­mi­ne oli va­ja­lik. Sea­dus­te eel­nõu­de väl­ja­töö­ta­mi­ne ja mää­rus­te and­mi­ne on klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi hal­du­sa­las, see­ga on klii­ma­mi­nis­tee­riu­mil olu­li­ne roll vald­kon­na po­lii­ti­ka­te ku­jun­da­mi­sel: „Kesk­kon­naa­met peab neid jär­gi­ma ja ra­ken­da­ma. Näi­teks on La­he­maa kait­se­kor­ral­dus­ka­va täh­ta­ja­tuks muut­mi­ne toi­mu­nud ühe va­ra­se­ma mi­nist­ri mää­ru­se­ga, see­ga ei saa ala­hin­na­ta mi­nis­tee­riu­mi rol­li. Koh­tu­mi­ne ai­tas kind­las­ti tõs­ta tead­lik­kust La­he­maa piir­kon­na osas. Järg­mi­se te­ge­vu­se­na võiks kaa­lu­da kesk­kon­naa­me­ti kaa­sa­mist.“

Üle­vaa­de saa­de­tud kü­si­mus­test
Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus pa­lus koh­tu­mi­se eel saa­de­tud ühe kü­si­mu­se­na sei­su­koh­ta, kas on või­ma­lik täi­ta ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ja pla­nee­ri­mis­sea­du­se ees­mär­ke La­he­maa rah­vus­par­gi alal, kus iga­su­gu­ne ehi­tus- ja pla­nee­ri­mi­te­ge­vus toi­mub kait­se-ees­kir­ja ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va alu­sel ning oma­va­lit­su­sel puu­dub või­ma­lus aren­gu suu­na­mi­seks.

Ka pa­lus val­la­va­lit­sus sei­su­koh­ta, mil­li­sed olek­sid või­ma­lu­sed ti­hea­sus­tu­se­ga ala­del met­sa-ala­de ehi­tus­tin­gi­mus­te üle vaa­ta­mi­seks üldp­la­nee­rin­gus, rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­jas too­dud ees­mär­ki­de täit­mi­ne on tä­na­päe­va tin­gi­mus­tes või­ma­tu ning do­ku­men­di si­su ja rah­vus­par­gi ees­mär­gid va­jak­sid kaa­sa­jas­ta­mist.

Veel kü­sis val­la­va­lit­sus loo­dus­kait­se­lis­te kit­sen­dus­te ka­van­da­mi­sel ko­da­ni­ke pa­re­ma kaa­sa­mi­se ja kom­pen­sat­sioo­ni­meet­me­te koh­ta, pool­loo­dus­li­ke koos­lus­te täien­da­va­te uu­rin­gu­te koh­ta ja kas koos­töös ini­mes­te­ga oleks või­ma­lik koosluste ula­tust täp­sus­ta­da või neist osa­li­selt loo­bu­da.

LML, kes saa­tis kü­si­mu­sed kü­la­va­ne­ma­te rol­lis, sest sin­na kuu­lub ka kü­la­va­ne­maid, pa­lus la­hen­dust ko­ha­li­ke ela­ni­ke aru­saa­ma­le, et neid püü­tak­se rah­vus­par­gist väl­ja tõr­ju­da, ja kü­sis ka, kui­das ta­ga­da kait­sea­lal oman­di põ­hi­sea­dus­lik kait­se. Põ­hi­sea­du­ses on ko­du puu­tu­ma­tu, Na­tu­ra põ­hi­mõt­teid ei ole või­ma­lik jär­gi­da hoo­ne­tes ja õue­des, kui­das la­hen­da­da vas­tu­o­lu?

Veel kü­si­ti, kui­das ta­ga­da pü­si­e­la­nik­kon­na säi­li­mi­ne 70 kü­las ehi­tus­pii­ran­gu­te tin­gi­mus­tes. Sa­mu­ti tõ­de­ti, et rah­vus­par­gi ees­mär­ki­de saa­vu­ta­mi­se era­poo­le­tut hin­nan­gut ei ole või­ma­lik lei­da ning esi­ta­ti kü­si­mus, mil moel on edas­pi­di ta­ga­tud amet­ni­ke isik­lik vas­tu­tus klii­ma­mi­nis­tee­riu­mis.

LML saa­tis ka kü­si­mu­se, mil­lal hak­ka­vad amet­ni­kud ar­ves­ta­ma rah­va ar­va­mu­se­ga, koos­ta­tak­se La­he­maa kait­se-ees­kir­ja sot­siaal-ma­jan­dus­lik ana­lüüs ja tut­vus­ta­tak­se ko­ha­li­ke­le.

Kü­la­va­ne­ma­te kü­si­mu­sed puu­du­ta­sid sa­mu­ti met­sa­de ma­jan­da­mi­se, õue­maa­de ja põl­lu­maa­de­ga seon­du­vat rah­vus­par­gis, kit­sen­dus­te kom­pen­see­ri­mist, Na­tu­ra elu­pai­ka­de in­ven­tee­ri­mist. Esi­ta­ti ka et­te­pa­nek taas­ta­da kait­se­kor­ral­dus­ka­va­de pe­rioo­di­li­ne uuen­da­mi­ne ning ta­ga­da põ­hi­sea­du­sest tu­le­nev ko­du puu­tu­ma­tu­se põ­hi­mõ­te loo­dus­kait­se­sea­du­se kon­teks­tis.