Raasiku vallavolikogu kinnitas 11. veebruaril ühehäälselt valla kümne aasta arengukava, mille tegemist alustati 2017. aasta suvel. Arengukava koostas OÜ Pyramid Consult. Möödunud aasta juunis ja augustis oli arengukava projekt volikogus esimesel lugemisel, seejärel avalikul väljapanekul ning septembris olid Raasikul, Arukülas ja Pikaveres arengukava avalikud arutelud. Oktoobris luges volikogu arengukava teist korda ning hääletas läbi avalikustamise ajal ja rahvakoosolekutel tehtud parandusettepanekud. Kuid arengukava ei kinnitatud, teine lugemine katkestati, kuna Olev Sinijärv juhtis tähelepanu, et arengukava ei lähe kokku valla eelarvestrateegiaga. Pärast seda võttis vallavalitsus arengukava menetlusest tagasi, et uuesti üle vaadata ja teha korrektuure.
Tänavu jaanuaris oli arengukava volikogus taas esimesel lugemisel, seejärel suunati avalikule väljapanekule. Volikogu istungil veebruaris tutvustas ja kommenteeris vallavanem Andre Sepp avalikustamise ajal tehti parandusettepanekuid, neist enamusega arvestati.
Raasiku valla arengukava 2019-2028 jaguneb kolmeks strateegiliseks valdkonnaks: haridus, kultuur, sport, noorsootöö ja terviseedendus, heaolu ja kogukonna kaasamine ning elukeskkond. Neljas osa on valla juhtimine. Iga valdkonna kohta on kirjeldatud praegust olukorda, esitatud probleemid ning eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Samuti on kirjas arengukava täitmisega seotud võimalikud riskid ja kuidas neid maandada.
Arengukavas on ka kümne aasta investeeringute ja nendega seotud tegevuste kava. Kirjas on 32 investeeringuobjekti, igale kavandatav kogusumma, ristikestega on märgitud, mis aastal on mingi investeering kavas.
„Investeeringute kohta on toodud indikatiivne maksumus, täpsed summad selguvad iga objekti täpsemal planeerimisel ja pärast hankeid,“ sõnas vallavanem.
Ta lisas, et arengukava prioriteet on endiselt haridus, hariduse investeeringuid on kavandatud kokku rohkem kui 5 miljoni euro eest: „Meie koolimajad-lasteaiad on suuresti uuendatud, kuid laste arv on kasvanud, vaja on lisaruume, sealhulgas erivajadustega lastele. Hariduse valdkonna peamised investeeringud on lähiaastatel Aruküla põhikooli suurendamine ja Aruküla lasteaia juurdeehitus uute rühmaruumide avamiseks. Pikavere mõisakool vajab fassaadi remonti ja perspektiivis käsitöömaja. Raasiku põhikool on küll uuenenud, kuid ruumipuudus vajab samuti lahendust. Arengukava toob välja ka vaba waldorfkooli ruumipuuduse ja toetab koostööd lahenduste leidmiseks. Aruküla mõisahoonele nähakse ette fassaadiremonti ning majaesise kõnnitee ja uue piirdeaia rajamist.“
Kultuurivaldkonna investeeringuid on arengukavas 320 000 euro eest. Peamiselt kavandatakse rahvamajade kaasajastamist – Arukülas suure saali põranda remonti, sisustuse parandamist, duširuumide ehitamist. Planeerimisel on ka rahvamaja saalirõdu rajamine, see vajab vallavanema hinnangul veel analüüse. Raasiku rahvamaja juurde on planeeritud parkla ehitus ja õueala väljaarendamine, Pikavere mõisaparki laululava rajamine.
Sporti ja terviseedendusse on kavas investeerida 600 000 eurot. Planeeritakse Raasiku staadioni arendamist ja jalgpallistaadioni katmist PVC kattega halliga, terviseraja ning rattapargi rajamist, Arukülas staadioni ehitamist koos jääväljaku ja külmutusseadmega ning discgolfi rada ning sportimisvõimaluste laiendamist ka Pikaveres ja Peningil.
Heaolu valdkonnale on planeeritud 9,8 miljonit eurot. Selle eest on plaanis rajada kergliiklusteid, ja uuendada valla teid, koos riigi kaasrahastuse ja laenurahaga on vallateedesse kavas investeerida kokku 4,3 miljonit eurot. Koos erasektori ja projektirahastusega kavandatakse valda hooldekodu rajamist. Tänavavalgustusse on kavas KIKi kaasabil investeerida 1,6 miljonit eurot. Jäätmejaama rajamiseks on arengukavas koos KIKi toetusega planeeritud 110 000 eurot. Jätkatakse liigvee ärajuhtimisega alevikes ja Raasiku kanalisatsiooni väljaehitamist, remonditakse ambulatooriumide fassaadid, soojustatakse vallamaja katus, rekonstrueeritakse Raasiku veetorn, detailplaneeritakse Raasiku endine reoveepuhasti ala.
„Oleme arengukava koostanud pikalt ja läbimõeldult selleks, et vald areneks ning siinsed inimesed tunneksid end hästi ja hoitult,“ lausus Andre Sepp.
Ta lisas, et pakkus tulevikuvisioonina välja ka ujula rajamist valda: „Kuid koosolekutel olid inimesed ratsionaalsemad ja arvasid, et teeme enne korda olulisema, sama meelt oli volikogu. Kuid olen kindel, et ükskord on ka ujula ehitamiseks aeg sobiv.“
Vallavanem märkis veel, et arengukava ei ole jäik dokument, volikogu saab seda vajadusel uuendada ja kaasajastada.