Konverentsi teemad ulatusid ajaloost meditsiinini.
Anija vallavolikogu esimees JAAN ORUAAS õnnitleb valla sünnipäeval Raasiku volikogu esimeest KAIDO KIRSIPIT ja vallavanemat AARE ETSI.
Raasiku valla 21. sünnipäeva tähistati möödunud teisipäeval seminariga valla minevikust, olevikust ja tulevikust. Päeva täitsid ettekanded, õhtul oli Aruküla rahvamaja parketisaalis vallavalitsuse pidulik vastuvõtt.
Ajaloo- ja tulevikupäev oli jagatud kolmeks osaks. See algas ettekannetega Raasiku vallast läbi ajaloo. Ajaloouurija ja valla aukodanik Vaino Napp tutvustas kuulajatele iidset Perilat ja selle kujunemist. Koduloouurija Mai Erbe jutustas, kuidas anti haridust Aruküla vene kirikukoolis. Noorema põlvkonna ajaloolased Henri Reeder ja Marianne Loik tegid ettekanded Arukülast ning Raasikust sõjaeelses Eesti Vabariigis, Hellema talu perenaine Anne Eenpalu rääkis oma vanasisast, riigimees Kaarel Eenpalust. Aruküla põhikooli õpilased Alvar Arandi ja Andres Loik kõnelesid 1949. aasta märtsiküüditamisest Härma külas.
Konverents jätkus tänapäevasematel ja aktuaalsematel teemadel. Teise teemabloki juhatas sisse riigikogu liige ja endine Raasiku vallavanem Andre Sepp ettekandega noortest ja ilusatest Eesti omavalitsustest. Harju maavanem Ülle Rajasalu tutvustas Harjumaa arengusuundi – uus maakonnaplaneering, tõmbekeskused ja tasakaalustatud elukeskkond ning keskuste tihendamine ja olemasoleva infrastruktuuri parem kasutamine. Raasiku valla konkurentsieelisena tõstis maavanem esile raudteeühendust.
Elektrisüsteemide arengust oli rääkima tulnud AS Elering juhatuse liige Kalle Kilk. Aastatel 2013-2017 investeerib Elering elektrivõrku 437 miljonit eurot, suuremate projektide hulgas on ka Aruküla alajaam.
Teedest ja ühistranspordist Ida-Harjus kõnelesid maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus tegevdirektor Ago Kokser ning Elektriraudtee AS müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste.
Aivo Adamson rõõmustas Aruküla elanikke teatega, et pärast 2014. aastat ehitatakse riigi raha eest kauaoodatud kergliiklustee läbi alevi. Ago Kokser näitas Harjumaa bussiliinide praegusi ja võimalikke tulevasi võrgustikke, ka Raasiku valla siseliinide võrku.
Norbert Kaareste rääkis uutest rongidest ning andis teada, et 2014. aasta jooksul tõstab Elektriraudtee idasuunal väljumiste arvu. Aruküla ja Raasiku peatustest pääseb siis hommikul linna ja õhtul tagasi iga tunni tagant. Hiljemalt 1. jaanuarist 2014 käivitub ka elektrirongides pangakaardimakse.
Kolmas ajaloo- ja tulevikupäeva blokk oli pühendatud korrakaitsele ning meditsiinile. Turvalisusest, avalikust korrast ja julgeolekust olid rääkima tulnud Põhja päästekeskuse juht Priit Laos, MTÜ Raasiku Tuletõrje juhatuse liige Harri Aljasmäe, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Agur Tehver ja Eesti mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper.
Priit Laos jutustas päästevaldkonna olukorrast Harjumaal. Raasiku vallas tegutseb kaks vabatahtlikku päästekomandot, üks Raasikul ja teine Arukülas. Raasiku vallast tehtud väljakutsetele reageerivad ka Kostivere, Urvaste ning Vaida vabatahtlikud. Harri Aljasmäe kutsus huvilisi liituma vabatahtlike päästjatega.
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna uus juht Agur Tehver tutvustas end Raasiku valla inimestele ning jutustas korrakaitsest sõjaeelses Eesti Vabariigis, tuues värvikaid näiteid politsei ja pättide tegevusest. Ta nentis, et võrreldes tänapäeva ja minevikku, leiab palju sarnasusi.
Arukülas elav mereväekapten Sten Sepper selgitas, millega tegeleb Eesti merevägi.
Konverents lõpetati meditsiini teemadel. Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe rääkis kiirabi arengutest Harjumaal. Raasiku vallas on kiirabiteenuse kättesaadavus Harju mõistes keskmine. Kiirabibrigaadide paiknemine sõltub väljakutsete arvust, Raasiku vallas ei ole need väga sagedased, võrreldes Harju teiste omavalitsustega. Lähimad baasid on Kehras, Jüris, Kosel ja Loksal.
Eesti Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik andis ülevaate ravikindlustuse kuludest ja süsteemist. Raasiku valla perearstid Helgi Vain ja Anna Pristromskaja kõnelesid patsientide ootustest arstile ning vastupidi. Nad panid patsientidele südamele, et arsti ja patsiendi suhe ei ole kliendi ning klienditeenindaja oma.
Pärast konverentsipäeva tänas vallavanem parketisaalis kõiki abilisi, kes aitasid kaasa sünnipäevanädala kordaminekule. Möödunud juubeliaastaga võrreldes oli vastuvõtt seekord tagasihoidlikum ning rahvast vähem.