VALDO PRAUST: „Kiiu sünnipäevale peaks lisama 21 aastat otsa.“
RIINA LAANETU ja ULVI MEIER panid piimatootmise näitusele välja pudelitekogu.
Laupäeval, 10. septembril olid Kiiu mõisa hoovis lauad-telgid, kus töötasid erinevad õpitoad – sai proovida sepatööd, savivoolimist, viltimist, puutööd ja vaadelda seenenäitust. Mõisa hoovis pakuti omaküpsetatud leiba, mõisas tutvustati piimatootmise anumaid. Suures telgis olid esinejad, mustkunstnik Meelis Kubo õpetas lastele trikke, Katrin Lellep rääkis inimese energeetikast, Valdo Praust jutustas Kiiu ajaloost, Artur Talvik näitas esmakordselt filmi „Kuusalu hullud vallavanemad“. Õhtul mängis tantsuks Audru Jõelaevanduse Punt ja söödi sünnipäevatorti. Nii peeti Kiiu mõisa teopäeva ja tähistati Kiiu 770. sünnipäeva. Paraku sadas suurema osa päevast tugevat vihma ning külastajaid oli vähe.
Kai Valdmann pakkus teopäeval maitsta ning müüs enda tehtud leibasid – küüslaugu-, köömne-, rukki-, seemne- ja puuviljaleiba. Ta oli neid küpsetanud terve eelneva öö.
„Kui müüd, peab leib ikka värske olema,“ lausus Kai Valdmann.
Ta tõdes, et degusteerimas ja ostmas polnud inimesed eriti käinud: „Vihm rikkus asja ära.“
Kai Valdmann on müünud kolm aastat Kuusalu OTTs ning pakub oma kaupa ka Tallinnas turul. Seal olevat ostjaid rohkem, Kuusalus läheb paremini suvel, kui suvitajad on maal.
„Koduleib säilib kaks nädalat ega lähe hallitama. Olen kuu aega paki sees leiba kapi peal hoidnud, kõvemaks on läinud, aga mitte pahaks,“ kiitis ta.
Teopäeva ja sünnipäevapeo korraldanud MTÜ Kiiu Arendus juhataja Herko Sunts sõnas, et vihm rikkus väga palju ära: „Paljud võisid koju jääda.
Õpitubades polnud mõnus olla – seppadel kustusid ääsituled ära ja viltimise telgis oldi poolest säärest vee all. Vihm tegi palju kurja, need olid vaprad inimesed, kes ilma trotsisid. Kahju õpitubade juhendajatest, kes tulid ja tahtsid näidata.“
Ta rääkis, et teopäeva taheti korraldada juba eelmisel aastal, kui Leader-programmist lubati MTÜle 3100 eurot. Kuna raha makstakse tagantjärele ja Kiiu Arendusel oli olnud mitu ettevõtmist, polnud tol ajal teopäevaks vaba raha välja käia. Ettevõtmine lükati sellesse aastasse ja otsustati pidada koos sünnipäevapeoga. Vallavalitsus toetas Kiiu aastapäeva 1000 euroga.
Stenbocki koorejaam
Mõisas oli välja pandud näitus piimatootmisest.
„Siin oli ju Stenbocki esimene koorejaam, Peterburi turule viidi aastas tuhandeid kilosid piimatooteid. Sellepärast otsustasimegi teha näituse piimandusest,“ ütlesid Kolga muuseumi fondi pidaja Ulvi Meier ja Riina Laanetu.
„Kui Kolgas endale näituse välja paneme, oleme targemad ja rikkamad nii teadmiste kui esemete poolest,“ lisasid nad.
Näitusel suheldes saavad nad asjade kohta infot ja lugusid, näiteks oskas üks vanem härra rääkida klaaspudelist, mis olevat käsitöö.
Näituseks olid seinale pandud pildid mõisast koorejaamana ning lood karjalaste mälestustest. Välja oli prinditud ka Juminda külavanema Karli Lamboti jutu põhjal ümber kirjutatud lugu, kuidas piirivalvurid käisid 1947. aastal perest piima ostmas: „Piirivalvur kunagi ei koputanud, vaid astus otse uksest sisse, jäi ukse kõrvale seisma ja küsis vene keeles: „Možna?“. See oli ainuke sõna, mis piirivalvur kohalikega rääkida tohtis, muu kõnekontakt oli keelatud. Kõik ülejäänu aeti juba käte ja muude märkide abil joonde. Sõrmedega näitas, mitu liitrit piima ta tahtis ja ka maksmine õiendati vaikides.“
Ulvi Meier: „Ka täna siin käinud inimestelt oleme juba palunud, et nad kirjutaks oma lood üles ja saadaks meile. Teinekord jäävad lood meelde, kirjutan ise üles ja pärast kontrollin inimeselt aastaarvud üle.“
Tegelikult 791. sünnipäev
Kiiu mõisa ajalugu tutvustanud Valdo Praust sõnas, et Kiiu esmamainimine oli 21 aastat varem ning Kiiu ei peaks tähistama 770. vaid 791. sünnipäeva.
„Ürikud algavad 13. sajandist, kui Eesti jagati võõrvõimude vahel. Põhja-Eesti on õnnelik kant – kui taanlased hakkasid Viru- ja Harjumaa inimesi ristima, märkisid nad külad üles. Tekkis Taani Hindamisraamat, kus olid kirjas külade suurused adramaades. Aastat 1241 peetakse Kiiu esmamainimise aastaks, sest siis pandi Taani Hindamisraamat puhtal kujul kirja. Taanlased ristisid tegelikult aastatel 1219-1221 ja külad märgiti üles siis. Paul Johansen on täpsemalt välja uurinud, millal taanlased mis aladel käisid. Tema andmetel dokumenteeriti Kuusalu ja Kiiu 1220. aasta teisel poolel,“ põhjendas Valdo Praust.
Herko Sunts arvas, et seda infot peaks edaspidi arvestama: „Peame selle tarkusega edasi minema. See, mida meie teadsime, oli ümberkirjutamise kuupäev, aluseks tuleks ikkagi võtta esialgne aastaarv.“
Valdo Praust oli erinevate materjalide põhjal kokku pannud kaardid, millel näitas Kuusalu kandi külade suurusi ning territooriumite ja teede muutumisi läbi aastasadade.
Ta rääkis, et Taani Hindamisraamatu järgi oli Kiiu 30 adramaad suur. Kiiuks nimetati seal millegipärast kokkuvõtvalt kolme küla – Sääreküla, Mäepea ja Pirsuallika.
Valdo Praust jutustas, et külad läänistati 13. sajandi teisel poolel. Kiiu läks Taani asehaldurile Eestis, Saxo Agunsunile. Tema käes olid läänimaadena ka Kuusalu, Jõelähtme jt. Samal ajal läksid Kahala ümbruse külad Roma (Gutsvalla) kloostrile Ojamaal (Gotlandil).
„Tõenäoline variant on, et Kolga nimi tuli Kullava järgi,“ lausus ta.
Valdo Praust rääkis, et nuputas, miks tegi klooster mõisa Kolka, kus pole põlde: „Igasugune mõis põhines maksude kogumisel, mida maksti viljana. Vili tuli jahvatada. Kolga mõisa juures on esimene jõgi, kuhu võidi ehitada piisava jõuga veski. Oletan, et sellepärast tegid nad oma valduse sinna.“
1290. aastal läksid Kiiu valdused Saxo poegade Peter ja Ago Saxissoni kätte.
„1348. aastal oli Kiius Harju-Viru seisustepäev, järelikult olid olemas ka ehitised ja rajatised selle sündmuse läbiviimiseks. Mõisa mainitakse esmakordselt 1418, omanikud on vennad Hannes ja Klaus Soye. 1505 sai omanikuks Hermann Lode, 1559. aastal läksid Kiiu alad Fabian von Tiesenhausenile. Arvatakse, et tema ajal ehitati tornlinnus,“ jutustas Valdo Praust.
Ta kirjeldas, et torn säilis kolmekorruselisena, 1960. aastal ehitati katus peale, viimane restaureerimine oli 1973, siis tehti 4. korrus ja 3. korruse urdaaž, mida arvati linnusel eelnevalt olevat.
Kiiu läänistati 1566. aastal Rootsi riigile tagasi. 1614 sai mõisa alad Jakob de la Gardie, kelle isa Pontus de la Gardie oli kuulus Rootsi väejuht. Talle oli kuningas 1581. aastal läänistanud Kolga hiigelsuure mõisa. Kiiu muutus Kolga kõrvalmõisaks.
1658. aastal abiellus Gustav Otto von Stenbock Jakob de la Gardie tütre Christina Catharina de la Gardiega. 1666 läks Kolga mõisavaldus koos Kiiuga abielu tulemusena Stenbockide kätte. 1724 kuulutas Vene keiser Peeter Suur Kolga koos Kiiuga oma määrusega Stenbockide pärusomandiks. 1919. aastal mõis riigistati, Stenbockidele jäi 1939. aasta ümberasumiseni väike Kolga jäänukmõis.
