KredEx tutvustab kortermajade renoveerimistoetust

1982

Neljapäeval oli Loksal kokkusaamine korteriühistute esindajatega, ees on kohtumised Kiilis, Ardus, Kosel, Keilas, Sauel, Maardus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asutatud Kred­Ex aitab riigi toel renoveerida kortermaju. Praegu käib omavalitsustega koostöös selgituskampaania, et tutvustada kortermajade renoveerimistoetuse ning pikaajalise soodusintressiga renoveerimislaenu saamise võimalusi.

Möödunud neljapäeval, 20. oktoobril kõneles KredExi kohalike omavalitsuste arendustegevuse projektijuht Aare Vabamägi linnavalitsuse kutsel toetusest ja laenust ning nende tingimustest Loksa korrusmajade esindajatele. Lähipäevadel seisavad ees veel mitmed kohtumised üle Eesti ja ka Harjumaal.

Aare Vabamägi: „Saatsin koostöökutse Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eestimaa Linnade Liidu kaudu kõigile omavalitsustele. Mõnikümmend omavalitsust tundis selle vastu huvi ja oleme kokku leppinud, et lähinädalail lähen kohapeale rääkima korterelamu renoveerimise vajadusest ning tehnilistest võimalustest. Oluline sõnum on see, et vaid aasta on võimalus taotleda korterelamute renoveerimiseks kuni 35 protsendilist toetust – taotlusi võetakse vastu 30. novembrini 2012. Tööd peavad olema tehtud 1. novembriks 2013. Ei ole teada, kas selliseid rahavoogusid enam edaspidi Eesti korterelamutele pakutakse.”

Eesti riik sai CO2 müügist elamute energiasäästu programmi jaoks 30 miljonit eurot. Toetatava projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 7340 eurot. Toetust saab taotleda 15, 25 ja 35 protsendi ulatuses olenevalt sellest, kui suurt energiasäästu renoveerimisega soovitakse saavutada.

Aare Vabamägi: „Selgitan, mida majaga teha, et korteris oleks mugav sisekliima ning kütmine poleks kallis. Enamik meie kortermaju on ehitatud nõukogude ajal, kui kütmine oli odav ning värske õhk tuli läbi akende, ventilatsiooni polnud vaja ehitada, soojustus oli minimaalne. Nüüd on küte kallis ja võib veelgi kallineda, aknad on tehtud umbseks ja sellega on kaasnenud paljud mured.”

Ta rääkis, et keskmiselt kulub Eesti kortermajades praegu aastas köetava pinna ruutmeetri peale 190 kilovatt-tundi küttesoojust. Kui kortermaja täielikult renoveerida ehk vahetada aknad, soojustada kõik välispiirded, paigaldada soojustagastusega ventilatsioon, korrastada küttesüsteem ja teha küttekeha põhiselt reguleeritavaks, on võimalik tarbida umbes 4 korda vähem küttesoojust – 50 kilovatt-tundi ruutmeetri peale aastas.

Käesolevaks ajaks on esitanud taotluse toetuse saamiseks üle 250 korteriühistu, toetusi on otsustatud anda rohkem kui 200-le.

KredExi esindaja tutvustas ka renoveerimislaenuga seonduvat. Ta tõi näite 60 korterilise korrusmaja kohta – kui kortermaja kompleksselt renoveerida, kasutades renoveerimistoetust ja omaosaluse katteks renoveerimislaenu 20 aastaks, langeb kütte eest makstav summa, säästetud rahaga saab tasuda laenu ning jääb ka natuke üle.

„Säästurahaga maksad laenu ja tõstad oma eluaseme väärtust. Mida kõrgem on piirkonna soojahind, seda kiiremini tasub renoveerimine end ära, kindlasti vähema ajaga kui 20 aastat. Madalama soojahinna korral on tasuvusaeg pikem,” kinnitas projektijuht.

„Täpsemat infot saab internetist KredExi kodulehelt www.kredex.ee. Sealt leiab ka oma piirkonna konsultandi kontaktandmed. Oluline on selgitada korteriomanikele, mis tingimustel on toetuse ja laenu saamine võimalik. Ühistu liikmetest peavad renoveerimistööde poolt olema vähemalt 50 protsenti pluss üks korteriomanik.”


Eesti kortermajade keskmine soojakulu aastas on 190 MWh/m2, renoveerides on võimalik säästa kuni 4 korda.

Et saada toetust ja sooduslaenu tuleb:
1. Teha energiaaudit.
2. Tellida vastavalt auditile renoveerimisprojekt.
3. Vastavalt toetuse suuruse soovile (kas 15, 25 või 35 protsenti renoveerimise kogumaksumusest) valida ja teha vajalikud tööd.

Eesti riigil on renoveerimistoetusteks jagada kokku 30 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 30. novembrini 2012.