1. septembriks oli DigiMaa lehele märgitud lairibaühenduse saamiseks 18 000 soovi.
DigiMaa projekt, millega luuakse Harjumaa turutõrkepiirkondades võimalus liituda kiiret internetti, televisiooni- ja telefoniteenuseid võimaldava lairibaühendusega, algas kevadel. Et selgitada välja, kui paljudesse majapidamistesse ja ettevõtetesse valguskaablit soovitakse, alustati suvel kampaaniat sooviavalduste kogumiseks. Kampaania lõpuks, 1. septembriks oli DigiMaa veebilehel ligi 18 000 sooviavaldust. „Seda on isegi rohkem, kui lootsime,“ sõnas DigiMaa projektijuht, lairibaekspert Olav Harjo.
Pärnumaa sarnase projektiga DigiTee koguti 7000 soovi ning kuna Harjumaal on potentsiaalseid kliente kaks korda rohkem, oletati, et Harju maakonnas märgib end DigiMaa kaardil lairibaühenduse 14 000-15 000 soovijat. Olav Harjo oletas loodetust numbri põhjusena põhjalikku teavitustööd: „Teavituskampaania oli Harjus suurem. Ajalehes kirjutati, paljud said koju brožüüri.“
Harjumaa peaaegu kõigis valdades olid koosolekud ehk Digituur. Keskmiselt osales 20-30 inimest, peamiselt külavanemad või kogukondade aktiivsemad, kes hiljem infot edasi levitasid. Kohtumistel küsitud, kui palju liitumine ja edaspidine teenus maksma hakkavad, aga ka seda, kas maja ehitamisel tuleks endal kaabel valmis panna: „Viimasel ajal on väga palju küsimusi tulnud arendajatelt. Näiteks küsitakse, kui on krunt, mida hakatakse kümneks jagama, kas tuleks DigiMaa kaardile märkida kümme sooviavaldust.“
Rohkem soove esitati omavalitsustest, kus tehti rohkem teavitustööd. Kuusalus on huviliste arv väga kõrge Olav Harjo arvates seetõttu, et Sõnumitooja kirjutas DigiMaast palju ning ta ise käis seal Digituuriga kolm korda. Aegviidu ja Anija vallas olid külavanemad teinud ära eeltöö ja projektijuhile esitati soovijate nimekirjad.
Kuna venekeelset kommunikatsiooni tehti vähem, on Loksalt, Maardust ja Paldiskist olnud vähem soovijaid: „Kuigi seal on enamus kortermajad, on ikkagi näha, et venekeelsete elanikeni jõudis vähem infot.“
Soovide esitamine pole lukus
Sooviavalduste kogumise kampaania on läbi, kuid aadresse, kuhu valguskaablit soovitakse, saab DigiMaa lehel asuvale kaardile kirja panna niikaua, kui võrke hakatakse projekteerima. Praegu on alustatud esialgse planeeringu koostamist, et välja selgitada, kui palju kilomeetreid tuleb valguskaablit vedada, siis saab arvestada, palju kogu ettevõtmine maksab. Seejärel tuleb omavalitsustel moodustada võrguettevõte, kes hakkab ette valmistama projekte ja ehitust. Paralleelselt peab ette valmistama ka taotlusdokumente riigipoolse toetuse ning laenu saamiseks: „Kui riigipoolne rahastamisotsus on tehtud, tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise alguses, tuleb hakata hankeid ette valmistama.“
Olav Harjo selgitas, et kindlasti ei jõua kõiki võrke tuleval aastal valmis ehitada, omavalitsustel tuleb kokku leppida reeglid, mis järjekorras seda tehakse: „Kuna võrkude planeeringut veel pole, ei oska öelda, kuidas oleks mõistlik pihta hakata, kuid arvan, et alustada võiks sealt, kus on vajadus kõige suurem ehk soovijaid kõige rohkem. Samas tuleks igas omavalitsuses vähemalt ühe projektiga esimeses etapis algust teha.“
Enne ehituse alustamist käiakse iga piirkonna majapidamised läbi ja lepitakse kõigi soovijatega konkreetselt kokku, kuidas nende majja valguskaabel veetakse, kas õhu kaudu või kaevatakse maasse. Siis sõlmitakse ka liitumislepingud. Olav Harjo oletas, et esimesi liitumislepinguid saab sõlmima hakata tuleva aasta alguses.