Kihmla-Salumäe elanikud ehitasid varjualuse külamajaks

2235
Kihmla-Salumäe külarahvas tegi külaplatsil kogu suve tööd, varjualusest on nüüd ehitatud külamaja.

„Olen meie inimestele väga tänulik, sest oleme üheskoos palju ära teinud,“ ülteb Anija valla Kihmla-Salumäe külavanem ANNELI VERPSON.

Varasuvel sai Anija valla Kihmla-Salumäe külarahvas kohaliku omaalgatuse programmist 1583 eurot toetust, et ehitada külaplatsile aastaid tagasi rajatud varjualusele seinad, aknad ja uks. Varem kaitsesid seal tuule eest vaid ajutised kileseinad.
„Paljukest meil seda õues istumise aega on, külmaga tahaks ikka soojas toas olla,“ sõnab külavanem Anneli Verpson ja usub, et nüüd võib endist varjualust õigusega nimetada külamajaks.
Ta kiidab Kihmla-Salumäe rahvast, kes tänavu suvel leidsid oma majapidamiste ning töö kõrvalt palju aega ja tahtmist ning tulid külaplatsile appi kaevama, ehitama, värvima. Nii tema kui ka endine külavanem Omari Sinijärv leiavad, et toetusraha on tehtu kõrval pisku – selle eest on ostetud materjali, kuid kõige suurem väärtus on tegelikult oma rahva panustatud töötunnid.
„Kui viimati siin koos töötasime, mõtlesin vahepeal – mis see küll on, mis paneb inimesi sedasi vabatahtlikult kokku tulema ja rügama. Aga see on nii tore, et tullakse, tehakse tööd ja õhtul ei raatsita laiali minna,“ jutustab külavanem.
Naised värvisid seinu, mehed kaevasid trassi ja panid elektrikaablit maha. Seni veeti külapidude ajaks elekter juhtmega kohale naabertalust, edaspidi pole seda enam vaja. Elektrikilbi kinkis Raasiku Elekter, liitumise tasust on räägitud Anija vallavanemaga..
Külamajas saab edaspidi hakata pidusid tegema suvel ja ka talvel. Kihmla-Salumäe rahvas on seni tähistanud ühiselt peamiselt vastlaid, volbriööd, jaanituld, suvelõppu, jõule, koos on käidud jalgrattamatkal ja ekskursioonidel. Nüüd, kui katus peakohal ja tuba soe – mõned aastad tagasi ehitasid mehed praegusesse külamajja kamina – võib seal hakata tegema kas või käsitööringi, pakub külavanem. Et maja niisama tühjalt ei seisaks, võiksid oma küla inimesed seal ka enda tähtpäevi pidada, arvab ta veel. Külamaja ees on kolm suve tagasi KOPi toel ehitatud tantsuplats.

Kaks küla, üks rahvas
lk-7-kastÜks Raasikule sattunud inimene jutustas Anneli Verpsonile hiljaaegu, et sõitis sealkandis läbi ühest ilusast ja erilisest külast. Kui ta nimetas, et see meenutas talle oma vahvate kiviaedadega Muhu saart, sai Kihmla-Salumäe külavanem aru, et tegu on tema kodukülaga. Neil on mitmed pered hakanud kodu juurde ehitama kiviaedu. Eeskuju on nakkav ning külaseltsi eestvedajad kinnitavad, et Kihmla-Salumäe rahvas püüab ka oma koduõuesid jõudumööda muuta järjest kenamaks.
Kihmla ja Salumäe on kaks eraldi küla Anija valla äärealal, Raasiku valla piiril. Neis on kokku 100 elanikku, suurem osa keskealised inimesed või pensionärid.1990ndate aastate lõpus loodi kahe küla peale ühine mittetulundusühing ning sellest alates on tegutsetud koos. Kahe küla rahvas on sedavõrd kokku kasvanud, et nimetavad ka oma kodukülaks Kihmla-Salumäed.
„Oleme sellega nii harjunud,“ kinnitab külavanem ja räägib, et oli väga üllatunud, kui üks külaline temalt küsis: kui külaplatsil peab Salumäe küla jaanituld, kus siis Kihmla jaanituld tehakse?
Rahva peamine kohtumispaik, külaplats, asub tõesti Salumäe külas. Ametlikult Kihmlas elav külavanem leiab, et külaplatsi asukoht on väga hea, küla keskel, tee ääres, samas ei sega kedagi. Plats asub Anija valla maal ning anti aastaid tagasi külaseltsi kasutusse.
Võõrale hakkavad Kihmlas-Salumäel silma ka vahvad puidust külanimesildid ning taludesse suunavad viidad. Külaplatsi ees on korralik teadetetahvel, selle kõrval avati aasta tagasi mälestuskivi kunagisele Harju-Jaani köstri- ja kihelkonnakoolile. Ka need on tehtud suuresti kohaliku omaalgatuse programmi ja Anija vallaeelarve kaasabil.
„Kui on tulemas mõni projektivoor, saame kokku, arutame omavahel läbi, kas ja milleks raha taotleda. Ühisest arutelust kooruvad head ideed,“ lausub külavanem.
Järgmisi ühistegemisi ta veel öelda ei oska. Muigab vaid, et nüüd tahaks vahepeal puhata ja mängida: „Tänavune suvi on võhma välja võtnud, aga küllap tekib taas uusi mõtteid. Süües kasvab isu ja keegi juba pakkus, et külamaja katuse alla võiks teha mõned toad.“

Kosilased Raasikult
Aasta alguses saatis Raasiku vallavolikogu Anija vallavolikogule kirja sooviga saada Kihmla ja Salumäe koos Linnakse külaga endale. Külarahvas sai sellest teada ajalehe kaudu. Seetõttu läks nende delegatsioon omal initsiatiivil esmalt Raasiku, seejärel Anija vallamajja. Mõeldi – kui Raasiku vallal on püsimajäämiseks neist kasu, ehk tuleks tõesti minna Raasiku valla koosseisu, seda enam, et selle kandi elanike tõmbekeskus on pigem Raasiku kui Kehra, ka Kihmla-Salumäe lapsed käivad koolis-lasteaias peamiselt Raasikul.
Kuid me ei näinud siis, et Raasiku vald oleks meist huvitatud, tõdeb Anneli Verpson.
Seevastu viimastel nädalatel on tema ja ka teiste külaelanike poole naabervallast palju pöördutud. Küsitud, mis tingimustel on nad nõus minema Raasiku valla koosseisu.
„Keegi ei ehita meile ju rahvamaja või külakoda – neid polegi vaja. Külaelanike jaoks on kõige tähtsam asi tee. Ka meie soov on, et saaksime endale korraliku külatee, mis oleks igal aastaajal liigeldav nii autoga, rattaga, vankriga kui jala,“ märgib külavanem.
Kihmla-Salumäe rahvas arvab, et läbirääkimistega on hiljaks jäädud ning teab, et nende jah-sõnast Raasiku valla säilimiseks vajaliku 5000 elaniku täitumiseks ei piisa. Suurem osa sealsetest inimestest olevat seda meelt – kui Raasiku vald iseseisvana jätkata ei saa, võiks Raasiku aleviku liita Anija vallaga.