Kevadtorm pakkus põnevust nii Loksa, Kuusalu, Anija kui Raasiku rahvale

3013

„Siin oli möllu nii, et aknaklaasid värisesid,“ lausus TIIT LUMILA Mustjõe külast Anija vallast.


Kaitseväe suurõppuse Kevadtorm lõpurivistus Kuusalu staadionil 25. mail. Foto Eesti kaitsevägi

Laupäeval, 25. mail oli Kuusalu staadionil tänavuse Kevadtormi lõpurivistus. Sellele eelnenud nädalatel said kaitseväe suurõppust jälgida nii Anija, Raasiku Kuusalu valla kui Loksa linna elanikud. Esmakordselt Harjumaal toimunud Kevadtorm andis võimaluse näha nii suuri autosid, lennukeid, laevu ning ka täristamist ja paugutamist paukmoona ning suitsugranaatidega.

Õppuse üldjuht, maavägede ülem kolonel Artur Tiganik sõnas, et hirmud seoses õppuse läbiviimisega tihedalt asustatud piirkonnas osutusid suuremaks, kui tegelikult tõeks sai: kohalike elanike nurinat oli vähe ja omavalitsused aitasid hästi selgitustööd teha.

Ka Kevadtormi teabeohvitser major Tanel Rütman kiitis kohalikke: „Olime valmis ka teatud tagasilöökideks eramaaomanike poolt maade kasutamise lubamise suhtes. Midagi sellist aga ei juhtunud. Kui toimusid intensiivsemad lahingud Jäneda-Aegviidu-Pillapalu piirkonnas, siis mitmed kohalikud küpsetasid sõduritele isegi kooki.“

Tema sõnul läks õppus igati korda: „Eesmärk oli Eesti eri väeosade ajateenijatest koostatud pataljoni ning 1. jalaväebrigaadi kokkuharjutamine ja hindamine. See sai täidetud ning võib öelda, et need üksused on lahinguvõimelised.“

Alates 9. maist harjutasid kaitseväelased, ajateenijad ja kaitseliitlased keskpolügooni aladel Kuusalu vallas ja Kadrina valla loodeosas. 19. mail läks lahti pärisõppus ehk tõeline sõda: toimus meredessant Kaberneeme lähedal Ihasalu poolsaarel. Paar päeva hiljem etendati stsenaariumi, kus vastased olid hõivanud Loksa sadama. Laevad tõid jalaväekompanii Loksa sadamasse, et vastane linnast välja tõrjuda. 21.-23. maini liikusid üksused läbi Tapa, Albu, Aegviidu ja Anija Kuusalu valda. 23.-24. mail oli Soodla veehoidla ja Tallinna-Peterburi maantee vahel viimane vasturünnak.

Kui varasematel aastatel pole merevägi õppusel kaasa löönud, siis tänavune Kevadtorm oli esimene, kus osalesid kõik Eesti kaitseväe väeliigid: maavägi, õhuvägi ja merevägi. Kevadtormil olid kohal lisaks varasematel aastatel osalenud Läti ja Leedu üksustele ka NATO liitlaste üksused Belgiast, Ühendkuningriigist, Poolast, Prantsusmaalt ja USAst.

Parandasid Mustjõel silla
Anija vallas toimusid viivituslahingud ja asus tagalaüksus. Mustjõe kõrtsitalu peremees Tiit Lumila jutustas, et tema õue all käis vilgas tegevus – küll sõideti kraavi, küll käis pidev paugutamine, lennukid lendasid üle nii madalalt, et puude ladvad kõikusid ja aknaklaasid värisesid.

„Nad remontisid meil ka silla ära. Sild oli küll väikese oja peal, aga 17tonnised masinad pidid sealt üle sõitma, nii et sild vajas remonti ja sõdurid said sillaehitust harjutada,“ lausus Tiit Lumila.

Mehe sõnul käis ümbruskonnas paras madin, aga tema tuttavatest keegi pahane ei olnud: „Kui oma armeed ei toida, hakkame varsti võõrast väge toitma.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru lausus samuti, et nurinat oli vähe – ta sai kohalikelt kolm kõnet teedelõhkumise ja tolmu kohta.

Artur Tiganik ütles, et õppuse käigus tekib alati mõningaid kahjustusi, kuid need likvideeritakse juba kohapeal või pärast Kevadtormi lõppu: „Tehnika on suur, ikka on manööverdamist ja võivad augud tekkida, vahel unustab sõdur hasardi käigus piirangud.“

Raasiku vallas lahingutegevust polnud, aga Arukülas asus suur tagalapataljon ja Kevadtormi melust said osa ka selle valla elanikud.

„Masinaid vooris edasi-tagasi ning tehti ka pauku“, sõnas Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall.

Tal õnnestus kümnekonna inimesega külastada tagalat, kus neile tehti kahetunnine ekskursioon: „Saime väga põhjaliku ülevaate tagalapataljoni rollist ja ülesannetest, käimasolevast õppusest ja sõdurite elust lahingu ajal. Demonstreeriti tehnikat: tankide vedamiseks sobilikku veokit, rasketehnika puksiirmasinat, mobiilset tanklat, erinevaid relvi, soojuskaamerat. Kiire pilgu sai visata ka juhtimiskeskusesse.“

Loksal viidi läbi operatsioon „Linn lukku“. Foto Eesti kaitsevägi
Loksal viidi läbi operatsioon „Linn lukku“. Foto Eesti kaitsevägi

Loksal külastas laevu 500 huvilist
Loksa linnas oli 21. mai hommikul dessant, viidi läbi operatsioon nimega „Linn lukku“. Mereväe laev tõi Hara poolt Loksa sadamasse reservväelastest ja kaitseliitlastest koosneva üksuse, sisse sõitsid ka Suurpeal paiknenud üksused, et võidelda vaenlast etendanud mereväelastega varemetega alal sadama lähedal.

Huvilised said sadamas tutvuda mereväe kolme laevaga – miinijahtija Sakala, staabi- ja toetuslaeva Tasuja ning patrull-laeva Ristnaga. Muusikakooli ees oli Kaitseväe orkestri kontsert.

Kaitseliitlane ja Loksa noorkotkaste juhendaja Tarmo Amer arvas, et kui kodus midagi sellist toimub, tuleb ikka kaasa lüüa – seetõttu osales ta ka ise Loksa dessandis: „See oli esimene Kevadtorm Harjumaal ja vaevalt, et seda jälle tuleb.“

Teda üllatas kohalike elanike positiivne suhtumine. „Üks vene naine, kelle poeg Eesti kaitseväes teenib, ostis sõduritele isegi šokolaadi,“ lausus ta.

Tanel Rütman ütles, et Loksa linna tänavad olid lahingupäeval huvilisi-kaasaelajaid täis: „Loksa sadamas käis mereväe laevu uudistamas peaaegu 500 inimest.“

Eriti näisid pealtvaatajatele meeldivat lennukid, mis Loksa kohalt üle lendasid. Üks Poola lennuk sõitis üle vaid 60 meetri kõrguselt.

Loksa elanik Eve Saidla kirjeldas, kui lennuk madalalt üle lendas, ehmatas see päris korralikult: „Laskus hooga madalale, siis tõusis jälle üles. Aknaklaasid värisesid.“

Õhtul, kui näidislahingud olid ära olnud ja sõdurid taandusid, oli Konsumi poe ümbrus mehi täis.

„Seda oli väga kihvt vaadata. Tõi põnevust ja vürtsi siia halli argipäeva. Elu kees – põnevad autod sõitsid, rahvas liikus.“

Eve Saidla rääkis, et õppusel osalenud jätsid endast väga hea mulje: „Kui poeuksest sisse astusid, võtsid peakatte maha ja tervitasid. Eks see distsipliin ole oma jälje jätnud – ääretult meeldivad ja viisakad inimesed.“

Kuusalu valla territooriumil toimunud suurem lahing jäi Anija valla piirile, kus väga tihedat asustust pole, ent elevust jätkus siiski, sest masinad voorisid pidevalt edasi-tagasi. Ka Kuusalu valla elanikud rääkisid, et kõige ehmatavam oli, kui hävitajad madalalt üle lendasid – maa lausa värises.

Kevadtormi õppusel osales kokku ligi 5000 ajateenijat, reserv- ja kaitseväelast, kaitseliitlast ja ametnikku.