Kevadel käivitus rannakeele õppe- programm Kuusalu valla lastele

4944
Rannakeele entusiastid RIINA LAANETU, HELI KENDRA, ENE ja JAAN VELSTRÖM ning MAARJA ORUSALU Leesi rahvamaja ees.

RIINA LAANETU ja HELI KENDRA käisid rannakeelt tutvustamas Kolga koolis ja lasteaias ning Kuusalu koolis.

Grupp entusiaste on hakanud koos käima ja tegutsema, et säilitada ning tõsta taas au sisse Juminda ja ka Pärispea poolsaarel räägitud rannakeelt ehk pohiranna keelt. Möödunud talve jooksul korraldati Leesi rahvamajas kolm mõttekoda, need kutsus kokku Juminda poolsaare tuntud rahvalauliku Mai Kravtsovi lapselapselaps, Kolga kooli õpetaja Melika Kindel. Lepiti kokku, et igaüks teeb midagi oma võimaluste piires.

Käima pandi rannakeelsed jututoad, mille eestvedaja on Virve külavanem Maila Velström. Abis oli Ene Velström Virve külast, tema algatas koostöös Eesti Keele Instituudiga rannakeele sõnaraamatu koostamise.

Rannakeele õppeprogrammi töötas välja ja rakendas Riina Laanetu, kelle emapoolne suguvõsa on Juminda poolsaarelt. Programm on mõeldud Kuusalu valla lasteaedade lastele  ning kooli­õpilastele. Tutvustatakse  rannakeelseid  sõnu. Kolga ranna laule ja laulumänge  juhendab muusikaõpetaja Heli Kendra, kelle juured on samuti Juminda poolsaarel.

Õppeprogrammi rahastab Kuusalu vald, Riina Laanetu taotles ja sai oma OÜle Lahemaa Retked keeleõppe läbiviimiseks 740 eurot. Esimene osa toetusest kasutati ära kevadel, kui rannakeelt käidi tutvustamas Kolgas lasteaia koolieelikutele ja kooli algklassilastele ning Kuusalu keskkoolis 2.-3. klassi õpilastele. Kuusalu kooli 6. klasside õpilastele tehti õppepäev Leesi rahvamajas.

Sügisel on plaanis keeleõppega jätkata, tehakse väljasõidud Kuusalu lasteaeda ja Vihasoo lasteaeda-algkooli. Kuusalu kooli gümnaasiumiosa ja Kolga kooli põhikooliklasside õpilased kutsutakse Leesi rahvamajja.

Riina Laanetu: „Küllap rändab mõnegi Kuusalu kandi inimese mõte vahel rannakeelele, kui ta ise või esivanemad on rannakülast pärit ning lapsena seda keelt kuulnud. Me väike toimkond tahab, et sajandeid kasutusel olnud ilus ja huvitav rannakeel ei kaoks unustusse, vaid oleks tuntud ning kasutus elavneks.“

Ta jutustas, et igas õppegrupis oli lapsi, kes olid rannakeelt varem kuulnud ning teadsid mõnda sõna. Lastele meeldis, jutust saadi rohkem aru, kui soome keelest see polnud nii keeruline. Õpetajad kiitsid ettevõtmist ja julgustasid, et programm jätkuks.

Klassid või õpperühmad valisid rannakeele vahvamaid sõnu, neist on koostatud ülevaade, millega saab tutvuda Leesi poes. Üks lemmiksõna oli „idi-adi“ – väikesed lapsed. Meeldisid ka näiteks „petra“ – põder, „örülane“ – herilane, „paul“ – pael, „obettaja“ – õpetaja.
Sõnavalikus osalenute vahel loositi välja kommikott. Võitja nimi selgus Leesil elava rannakeele tundja  Aino  Pendise  abiga,  kommikoti saab Kolga kooli 2. klass.

Riina Laanetu ütles, et rannakeele õppeprogrammi on kavas täiendada ja koolitusi jätkata. Edaspidiseks loodetakse toetust saada ELi fondidest.