Poliitikauuringute keskus Praxis avalikustas koolivõrgu analüüsi aastaks 2020.
Haridus- ja teadusministeerium tellis Praxiselt analüüsi, milline peaks olema Eesti koolivõrk aastaks 2020. Analüüsi tutvustati neljapäeval, 19. juunil. Uuringu aluseks võeti 2013. aastal 3.-5. klassis õppinud laste arv – nemad on 6 aasta pärast gümnaasiumiealised.
Seoses õpilaste arvu vähenemisega prognoositakse, et 2020. aastal mahuksid kõik Eesti gümnaasiumiõpilased ära 44 gümnaasiumisse, praegu on riigis 194 gümnaasiumi. Kui lähtuda põhimõttest, et maakonnakeskustes ja veel osades linnades peaks kindlasti olema gümnaasium, tuleks Eestisse kokku 58 gümnaasiumi. Arvestatud on, et põhikooli lõpetanutest jätkab gümnaasiumiõpinguid 60 protsenti.
Põhikoole on praegu 484, neist jääks 2020. aastaks alles 352.
Ida-Harjusse kokku 6 põhikooli
Harju maakonnas oli lõppenud õppeaastal üks 3klassiline algkool, kümme 6klassilist kooli, 26 põhikooli ja 17 gümnaasiumi, kus õpilasi 1.-12. klassini. Kokku 54 kooli. Jääks kuni 7 gümnaasiumi ning 39 põhikooli.
Praxise prognoos pakub 2020. aastaks gümnaasiumide osas kahte varianti. Kui koolisõit kestaks kuni 40 minutit, siis piisaks Harjumaale (Tallinn välja arvatud) 6 gümnaasiumi, milles õpilasi kuni 616. Kui koolisõit kestaks kuni 25 minutit, võiks Harjumaal olla 7 gümnaasiumi.
Eraldi on välja toodud meie maakonna linnad, pakutud on, et gümnaasium võiks vastavalt rahvaarvule olla kindlasti Maardus, Keilas ja Sauel. Loksa kohta on märgitud 0. Valdade kaupa ei ole gümnaasiumide asukohta paika pandud. Analüüsi selgituses on öeldud, et tegu on maakonna tasemel prognoosiga, töö eesmärk ei ole välja tuua koolide võimalikku paiknemist omavalitsuste juures. Seega kuni 4 gümnaasiumi asukoht on jäetud lahtiseks.
Harjumaale pakutavast 39 põhikoolist 16s oleks kuni 616 õpilast ja 23s kuni 404 õpilast. Anija vallas oleks üks põhikool kuni 404 õpilasega, Kuusalu vallas üks põhikool kuni 616 ja teine põhikool kuni 404 õpilasega, Loksa linnas üks põhikool kuni 404 õpilasega ning Raasiku vallas kaks põhikooli, mõlemas kuni 404 õpilast. Arvestades koolide praegusi asukohti ja suurusi, jääks Anija valla põhikool ilmselt Kehrasse, Kuusalu vallas oleksid põhikoolid Kolgas ja Kuusalus, Raasiku vallas asuksid need Arukülas ja Raasikul.
Omavalitsusjuhid kommenteerivad
Anija vallavanem Arvi Karotam ütleb, et kogu koolivõrgu reformi alus saab olla rahvastiku prognoos – kas lapsi tuleb juurde või ei tule: „Gümnaasiumiosas õppima asuvate õpilaste arv väheneb me vallas, samas 1. klassi minevate laste arv suureneb tasapisi. Käimas on ettepanekute tegemine valla uude arengukavasse, need puudutavad ka investeeringuid koolimajadesse. Praegu me neist ei tagane, kavandame esmavajalikud investeeringud Alavere koolimajja, kus tänavu remondime spordisaali põranda. Jätkame Kehra algklasside maja klasside remonti. Alavere kooli jätkamine põhikoolina sõltub tulevikus õpilaste arvust.“
Kehra gümnaasiumi kohta lausub vallavanem, et kõigepealt peaks selguma riigigümnaasiumide võrk maakonnas ning põhikoolide ja teiste gümnaasiumide rahastamise mudel. Kui riik on need paika pannud, saavad omavalitsused hakata planeerima ja omavahel läbi rääkima optimaalse koolivõrgu üle.
„Lõpuks peame mõtlema, et Kehra, Raasiku, Kose, Kuusalu lapsel tuleb hakata kooli sõitma, kui kodukohas pole enam gümnaasiumi. Kes kannab transpordikulu, kas lapsevanem, omavalitsus, riik? Gümnaasiumide kadumine võib viia selleni, et elanikkond võib hakata gümnaasiumide lähedusse elukohta valima ja sellest sõltub valdade jätkusuutlikkus.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi on seda meelt, et riigigümnaasium võiks tulla Kuusallu: „Kui lähim gümnaasium oleks Maardus või Jüris või Viimsis, tähendaks see meie kandi noorele, et kool on sisuliselt linnas. Miks peaks ta sel juhul minema kooli pealinna külje alla, pigem kohe Tallinna. Gümnaasiumi kadumine tähendaks me piirkonna atraktiivsuse langust. Sõit tooks kaasa täiendavaid väljaminekuid. Enne, kui haridusministeerium esitab oma investeeringute kava, peaksid tulema arutelud, kus saame kaitsta oma seisukohti.“
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „See analüüs on puhtalt statistiline prognoos, vaadeldi rahvastiku arvukust, ei ole arvestatud piirkondade erisusi ega rändeid. Samuti mitte hariduslike erivajadustega lapsi ja sellest tulenevaid väikeklasside vajadusi ning gümnaasiumide osas kutseharidust. Seega on minu jaoks tegu suhteliselt küsitava väärtusega uuringuga. Samas ei sunni see uuring kedagi kusagil midagi sulgema, need otsused tehakse kohaliku esindusorganiga – volikoguga. Varjatud sund muidugi tuleb riigilt pedagoogide palgaraha kaudu.“
Vallavanem lisab, et Arukülas on ka waldorfkool, mis on erakool, kuhu õpilased tulevad suures osas mujalt omavalitsustest. Kui Raasiku valla lapsed soovivad sellesse kooli minna, maksab vald õppemaksu, nagu maksab ka teistele omavalitsustele, kus valla lapsed koolis käivad.
„Pikavere kooli likvideerimisest on veel vara rääkida ning on alati võimalus, et see kool tegutseb teise kooli osana edasi,“ märgib ta.