Kuusalu keskkooli õppealajuhataja AILI KONTUS ja direktor VELLO SATS uurivad gümnaasiumi uut õppekava, mis on sedavõrd mahukas, et ka tihedas kirjas trükitult moodustab paksu raamatu.
Kuusalu keskkooli direktor VELLO SATS ja õppealajuhataja AILI KONTUS, kas teie kool on gümnaasiumiosa kolmele õppesuunale üleminekuks valmis?
VELLO SATS (VS): „Vabariigi valitsus võttis määruse gümnaasiumi riikliku õppekava kohta vastu 28. jaanuaril 2010. Koostasime vastavalt sellele juba sügisel ajakava, kus on kuude kaupa kirjas tegevused, et kool oleks uueks õppeaastaks ehk 1. septembriks 2011 valmis 10. klassides alustama kolme õppesuunaga.
Muu hulgas on ajakavas kirjas, et jaanuaris korraldatakse kohtumine 9. klasside õpilaste ja nende vanematega. See kohtumine toimuski jaanuaris, selgitasime uue õppekava põhimõtteid. Rääkisime, mida endast kujutab üleminek kolmele õppesuunale, tutvustasime oma kooli õppesuundi ja valikaineid.
Neil õpilastel, kes jätkavad meie kooli 10. klassis, tuleb maikuus teha valik õppesuuna ja ka valikainete osas. Esialgsed valikud on tehtud, 9. klasside õpilastega toimusid arenguvestlused, nad valisid endale õppesuuna ja valikained.“
AILI KONTUS (AK): „Valiti kõiki kolme suunda enamvähem võrdses suurusjärgus.“
Kuidas lapsevanemad suhtusid, said nad aru, mida muutused endaga kaasa toovad?
AK: „Kõik ei kommenteerinud, aga näha oli, et emad-isad ja lapsed mõtlesid kaasa, arutlesid.“
VS: „Esitati palju täpsustavaid küsimusi. Oli ka neid, kes palusid pärast koosolekut veel täiendavaid selgitusi. Aga hea, et tunti uuenduste vastu huvi, 10. klassi tulevatel õpilastel on ju õppekorralduses palju uut. “
Selgitage, palun, lühidalt uut määrust.
VS: „Gümnaasiumi riiklik õppekava kehtib käesolevast õppeaastast ehk alates 1. septembrist 2010. Keskkoolide lõpetajad peavad 2013/2014 õppeaasta kevadel ehk siis kolme aasta pärast sooritama riigieksamid uuele määrusele vastavalt. Siis tuleb kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Valmistatakse ette riigieksam kitsas ja laias matemaatikas, gümnaasiumiõpilane valib ühe neist.“
AK: „Määruses on selge lause: gümnaasium võimaldab õppe vähemalt kolmes suunas.“
Mis on lai või kitsas matemaatika ja kas määrus kirjutab ette, missugused õppesuunad peavad gümnaasiumides olema?
AK: „Vähemalt üks suund peab keskkoolides sisaldama loodusaineid ehk füüsika, keemia, bioloogia, loodusgeograafia ning teine suund sotsiaalaineid nagu ajalugu, ühiskonnaõpetus, sotsioloogia, inimgeograafia jne. Kolmanda suuna saab valida kool.“
VS: „Gümnasiumi lõpetaja peab läbima vähemalt 96 kursust. Riik määrab kolme aasta peale 63 kursust, igas kursuses õpitakse ainet 35 tundi. Õpilane valib õppesuuna ja koos sellega 20 kursust.
Kui õpilane on koos õppesuunaga valinud 20 kohustuslikku kursust, peab ta juurde valima veel 13 valikkursust. Et õpilasel oleks, milliste valikkursuste vahel valida, on loogiline, et kool pakub neid välja rohkem. Meie koolis on õpilastel võimalus valida 43 kursuse seast.
Kursuse saab avada siis, kui seda on valinud vähemalt 12 õpilast. Õppesuund peab avatud olema, kui seda soovib kas või üks õpilane. Meie gümnaasiumi õppesuunad on loodus-reaal, sotsiaal-humanitaar, praktiline ehk ettevõtluse ja kodumajanduse õppesuund.“
Mis saab siis, kui kursust soovib vähem õpilasi?
VS: „Siis ei saa kursust avada, soovitame midagi muud, on võimalik valida ka midagi ligilähedast. Paljud meie õpilased on märkinud kuni 20 valikkursust, tõenäoliselt on seda tehtud ka arvestusega, et kõiki kursusi ei pruugi õnnestuda avada.“
Valik tuleb teha varakult, ent kui mõne aja pärast huvid muutuvad, kas siis saab ümber mõelda?
VS: „Õppesuunda muuta on keeruline, aga valikkursustega on võimalik natuke varieerida. Mida suurem kool, seda rohkem on õpilase jaoks võimalusi. Kui meil oleks rohkem õpilasi, saaksime võimaldada veel laiema valiku kursusi.“
Kuidas valikkursused leidsite, teil peavad ju koolis olema sobivad õpetajad?
VS: „Õpetajatega toimunud arenguvestlustel uurisime, milliseid lisakursusi nad võiksid õpetada. Sellest kujunes ülevaade, mida võiksime pakkuda. Mõne kursuse puhul on ka teada inimene, kes tuleb õpetama mujalt.“
AK: „On olnud päris palju mõtlemist ja uurimist, mida õpilased tahaksid ja mida võiks vaja olla.“
Kui õpilased hakkavad käima erinevates tundides, on keerukas panna kokku tunniplaani ning tarvis on rohkem klassiruume?
AK: „Jah, tunniplaani koostamine kujuneb kindlasti keerulisem, kui on olnud varem. Ja kui on kolm õppesuunda, siis on kindlasti vaja rohkem klassiruume, sest õpperühmi tuleb rohkem.“
VS: „Sellist head tunniplaani ilmselt ei õnnestu koostada, nagu meil on praegu, et kõik tunnid on järjest ja õpilased ei pea ootama. Võib juhtuda, et tunniplaanis hakkavad olema augud ja kõik koolipäevad ei pruugi kujuneda ühepikkusteks, võib tulla ka senisest palju pikemaid koolipäevi.“
Teil on aastaid olnud keskkooliosas kaks paralleelklassi, kas kolme õppesuunaga eraldi kaht klassi enam ei teki?
VS: „Praegu ei oska veel öelda, kuidas kujuneb. Kindlasti on selliseid kursusi, kus osalevad kõik õpilased, aga tõesti, osade kursuste puhul jaotutakse täiesti ümber. Kui õpilased on teinud oma lõplikud valikud, siis selgub, kuidas hakatakse jaotuma ja mis moodi lahendatakse klasside ning ruumide küsimus.
Kui oleme jõudnud aastasse 2013, on ruumipuudus tõsine, me ei mahu kooli ära. Eriti, kui arvestada, et algklassidesse on tulemas aina rohkem lapsi ning peame 1. klassi õpilatele avama ka mitmel aastal kolmanda paralleelklassi.“
Gümnaasiumi osas kolmele õppesuunale üleminek on ju kulukas, eri kursuste tõttu on tarvis rohkem õpetajaid ja see tähendab suuremat palgakulu.
VS: „Kindlasti on üleminek kulukas. Keskkooliosa õpetamine läheks sama palju kui praegu maksma siis, kui gümnaasiumisse jääks üks õppesuund. Ette on aga nähtud kolm õppesuunda, aga täiendavat rahastamist paraku ei ole.“
Kas see ongi nüüd hoob, mis hakkab reguleerima, kuhu jäävad gümnaasiumid alles ja kuhu mitte?
VS: „Ilmselt on see tõesti nii. Ma ei kujuta ette, kuidas saab avada kolme õppesuunda, kui õpilasi on kogu gümnaasiumiosas kokku 30-40. Meil on tänavustest põhikooli lõpetajatest 35 õpilast soovinud, et jätkavad keskkooliõpinguid Kuusalus. Kui ka mujalt õpilasi tuleb juurde, võib 10. klassis olla kuni 40 õpilast. Ja ka sellise arvu juures mõtleme, kuidas saada hakkama. Iga õpilase eest tasub riik kohamaksu. Kui õpilasi on tunduvalt vähem, läheb keskkooliosa ülalpidamine uue õppekavaga senisest palju kallimaks.“
Kas oleks võimalik, et kool seab noored fakti ette – kui tahate gümnaasiumis käia kodukoha lähedal, siis valite kõik ühesuguse õppesuuna ja samad valikained?
VS: „Põhimõtteliselt on võimalik, kuid määruse järgi nii teha ei tohiks, pealegi võtab see õpilastelt valikuvõimalused. Lapsevanematel ja õpilastel on õigus nõuda, et täidetaks seadust, koolis oleks vähemalt kolm õppesuunda ning võimaldataks omandada mitmekülgsemat, noorte huvidele sobivamat gümnaasiumiharidust.“
AK: „Soovitan kõigil lapsevanematel lugeda läbi gümnaasiumi õppekava üldosa, see selgitab, mida kool peab võimaldama. Sellega saab tutvuda näiteks internetis, kui sisestada märksõnad „gümnaasiumi õppekava“.“
Loksa gümnaasiumis on valikkursused 9. klasside õpilastele esitatud, käib valikuprotsess. Uut õppekava tutvustatakse lapsevanematele 27. märtsi üldkoosolekul.
Kehra gümnaasium on seotud kavandatava remondiga ning õpilased hakkavad valikuid tegema maikuus.
Kolga keskkoolis on õpilastele uut korda tutvustatud, suunad ja kursused valitakse mais.
