Raasiku vallavolikogu arutas 12. aprilli istungil taas, kuidas säilitada ja seadustada noorte motosportlaste treeningvõimalused.
Harju maavanem Ülle Rajasalu saatis 6. aprillil Raasiku vallavalitsusele järelepärimise, mis puudutab 4. märtsil Kurgla küla Antla talu elanikelt Harju maavalitsusse edastatud kaebust. Vladimir Nikitin kurtis kirjas, et krossiraja kasutamisel ei arvestata selle läheduses elavate inimeste arvamusega ja rajatud mullavalli kõrgus on müra tõkestamiseks ebapiisav. Raja põhjaküljel asetseva müratõkkevalli piisavaks kõrguseks pidasid kirja autorid 15 ja pikkuseks 200 meetrit.
Vladimir Nikitin palus maavalitsusel nõuda vallalt raja likvideerimist või teostada järelevalvet territooriumi detailplaneeringu menetluse üle. Maavanem lubas edasiste toimingute üle otsustada pärast Raasiku vallavalitsuse seisukohtade saamist.
Majaomanikud on uurinud nii valla- kui maavalitsusest, kas tegu on ebaseadusliku rajatisega. Tehnilise Järelevalve Amet jõudis seisukohale, et tegu pole rajatise, vaid pinnase teisaldamisega.
Raasiku vallavolikogu algatas vastavalt maa-ameti soovitusele 18. jaanuaril riigile kuuluval Kurgla krossiraja territooriumil detailplaneeringu. Vallavalitsuse maakorraldaja Anne Varbla selgitab, et detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha iga isik. Sama otsusega algatati detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Taluperemees on öelnud, et tal pole midagi noortespordi vastu, vaid probleem on selles, et raja kasutuskorda ei suudeta hoida mõistlikes ajavahemikes.
Nüüdseks on selgunud, et vabariigi valitsuse määruse kohaselt kuulub krossirada olulise ruumilise mõjuga objektide hulka ja selle asukoha võimalikke variante on kolm: valla üldplaneering, spordi- ja puhkerajatiste teemaplaneering ning krossiraja kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneering.
„Oleme välja uurinud, et kõige sellega kaasneb ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine,“ sõnas Raasiku vallavanema kohusetäitja Ardo Niinre. „See käib kaasas nii arengukava kui üldplaneeringuga. Kui üldplaneeringuga on strateegiline hindamine tehtud, siis tuleb arengukavas sellele vaid viidata.“
Valla üldplaneeringu koostamine maksab koos keskkonnamõjude hindamisega Ardo Niinre andmeil 38 452 eurot (601 638 krooni), teemaplaneeringu hind on 29 498 eurot (461 537 krooni), krossiraja kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu koostamiseks tuleks Hendrikson & Ko hinnapakkumise järgi tasuda 26 136 eurot (408 939 krooni).
Endine vallavanem Andre Sepp ütles, et Kurgla krossirajal ei ole loodud ega planeerita ka edaspidi kiirendusrada, krossikeskust või muud rajatist.
„Kaks talu on asja kahjuks teravaks ajanud, aga nende kodud on seal. Meie oleme tahtnud jõuda kokkuleppele, et noored saaksid sportimas käia. Müra pärast on kaevanud ka Harakavälja talust perekond Vainsalu, aga Vladimir Nikitin on lõpuni resoluutne. Ta on öelnud, et isegi kui kõik need dokumendid ja vallid ära vormistada ning kinni maksta, on ta vastu ja lubaks rada kasutada vaid kolmel-neljal päeval nädalas, kella kahest kuueni.“
Krossiraja looja, motospordiaktivist Are Kaurit ei osanud võtta seisukohta, mida peaks tegema järgmisena. Raasiku vallavolikogu arutab Kurgla krossiraja teemat edasi vallavolikogu istungil 10. mail.
