Kehrasse tulevad taas kodakondsuskursused

1633

Teist korda Kehras tehtavatel kursustel valmistatakse soovijaid ette EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks.

Firma BDA Consulting OÜ korraldas esimest korda Kehras kursused möödunud aasta mais-juunis. Siis oli osalejaid kokku 16. Kodakondsuseksamile registreerus neist 14 inimest, positiivse tulemuse said 10 sooritajat.

Firma projektijuht Reilika Paas ütles Sõnumitoojale, et sel korral oodatakse osalejaid ka mujalt. Koolitusele on oodatud kodakondsuseta isikud ja need, kellel on mõne teise riigi kodakondsus. Kursuste toimumiskohaks jääks siiski Kehra.

„Kehras on sihtgrupp, kes võiks kursuste vastu huvi tunda. Eelmise aasta gruppi kiideti, sest läbinute arv oli suur. Neil, kes eksamit ära ei teinud, jäi positiivsest tulemusest puudu vaid üks punkt,“ rääkis Reilika Paas. Kel tookord eksam sooritamata jäi, on võimalus see sel korral ära teha, lisas ta.

Kursuseid rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Si­ht­­­­­asutus Meie Inimesed ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Projekt kestab 2010. aasta lõpuni.

BDA Consulting viib kursusi läbi üle Eesti juhul, kui on piisavalt huvilisi. Reilika Paasi sõnul on kursusi korraldatud ka 3-4 inimesele. Personaalset koolitust tehakse peamiselt Tallinnas, kuid on leitud ka lahendus neile, kes elavad väljaspool pealinna.

Kodakondsust kohe ei saa
Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamise järel antakse tunnistus, mis tõendab, et eksam on läbitud. See aga ei taga veel kodakondsuse saamist. Selleks on vaja ära teha ka eesti keele eksam ning saada vastav tunnistus. Seejärel on võimalik hakata taotlema Eesti kodakondsust.

Kehras elaval Olga Baranovskajal on seaduste tundmise eksam tehtud. Kahel korral see tal ei õnnestunud, kolmas oli edukas: „Hakkasin eksamit tehes pabistama ja osa vastuseid ei tulnud lihtsalt meelde.“

Reilika Paasi sõnul on eksamit raske teha neil, kes ei oska väga hästi eesti keelt: „Osa inimesi on sellised, kes õpivad küsimuse pähe. Kui eksamil sellist küsimust ei tule, lähevad nad krampi ega suuda loogiliselt edasi mõelda.“

Olga Baranovskaja ootab eesti keele kursuste teist osa aprillis, esimene osa on tal läbitud. Seejärel loodab ta ära teha eksami ning hakata lõpuks taotlema Eesti kodakondsust.

„Ma olen elanud 26-27 aastat Kehras ja olnud seni halli passi omanik. Lastel on Eesti kodakondsus, aga mina olen mittekeegi.“

Keelekursustel käib ta Keh­ra raamatukogus, kus koo­li­tab MTÜ Koostöökoda. Selle juhatuse liige Lydia Kruusmann rääkis, et huvi on kursuste vastu suur: „Aprillis ja mais on tulemas edasijõudnute kursused, kuhu on praeguseks registreeritud 33 inimest. Ühte gruppi ei ole õppimise efektiivsuse mõttes otstarbekas aga üle 12 inimese võtta.“

Koolitust pakutakse programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames ning seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Seaduse tundmine on raske
Kehras juuksurina töötav Olga Baranovskaja on üritanud Eesti kodakondsust saada peaaegu aasta. Kuigi on eksamitel läbi kukkunud, ei ole ta loobunud. Ta nentis, et ei saa aru, miks küsitakse venelastelt asju, mida ei tea paljud eestlasedki. Seetõttu ei lähe osa tema tuttavaid põhimõtte pärast Eesti kodakondsust taotlema. Ka ta venekeelsed kliendid kurdavad, et eksamitel nõutav on liiga raske, neid kukutatakse sihilikult läbi Reilika Paas sõnas aga, et eksami küsimused on tehtud võimalikult lihtsaks ning seal nõutakse elementaarseid teadmisi Eesti riigi kohta: „Kellelgi ei ole sundust kodakondsust taotlema minema, see on iga inimese südameasi, kas minna või mitte. Tuleb olla julge – kui eksam esimesel korral ei õnnestu, siis see õnnestub teisel korral.“

Kodakondsuse kursuste raames riigikeelt ei õpetata, soovijatel tuleb kursustel käia omal käel.

Olga Baranovskaja kinnitas, et tahab eesti keele ära õppida. Praegu saab ta eesti keelest hästi aru, kuid räägib segakeelt: „Kõige raskem on psühholoogiline barjäär – ma ei julge eesti keeles rääkida, sest kardan eksida. Paljude klientidega suhtlen kahes keeles, nii et nemad kõnelevad eesti keeles ja mina vastan vene-eesti segakeeles. Neile see sobib. Kord olid mul aga soomlastest kliendid, kes rääkisid oma emakeelt ja mina üritasin eesti keelt kasutada. Saime üksteisest kenasti aru.“

Kehras saab ta vene keelega hästi hakkama. Probleeme on vene inimestel tema hinnangul ainult dokumentidest arusaamise ja arsti juures käimisega: „Vahel on raske seletada, mis täpselt viga, sest arst on eestlane. See ei ole aga suur probleem.“

Olga Baranovskaja soovitab kindlasti kursustel osaleda – võimalust peaks kasutama, sest õppimine on tasuta ning õpetajad väga head.