Kehras avatud kohalike spordikuulsuste sein

2129

Seinal on Valdo Eeriku, Ülo Tui, Üllar Allikvee ja Kuulo Neuhausi pildid.

Märtsis asuti Rene Kaalo eestvedamisel uuendama Kehra Spordihoones asuvat söögikohta, et teha sellest mõnus ajaveetmispaik Sohvik. Oma raha, aja ja energia panustasid ettevõtmisse peale Rene Kaalo ka Valle Vilimäe, Jaak Kuuse ja Priit Pajus. Söögikoht avas uksed aprillis.

Kohe algusest sai plaani võetud, et sinna tuleb teha ka kohalik spordikuulsuste sein.

Esmaseks tasemeks sai võetud elusolevad Anija valla Nõukogude Liidu meister­sportlased.

Esimesed neli kuldraamitud pilti riputati seinale 19. juunil, need neli meest on Valdo Eerik (meistersportlane jalgrattaspordis- maanteesõidus 1965 ja trekisõidus 1974), Ülo Tui (MS laskespordis 1962), Üllar Allikvee (MS motospordis 1971), Kuulo Neuhaus (MS motospordis 1971). Valiti nemad, sest nad on praegu ainsad elus olevad Nõukogude Liidu meistrid Anija vallas.

Sügisel lisandub samas formaadis veel 3 nime ja pilti.  Seejärel plaanitakse üles seada  väiksemaid pilte Nõukogude Liidu või Eesti meistritest. Jäädvustada soovitakse ka muid tugevaid sportlikke saavutusi ja teeneid kohaliku spordi edendamisel. Kui raha hakkab pisut kogunema, tahetakse esmajärjekorras toetada Kehra käsipallimängijaid. Toetus spordile on nelja aktiivse mehe prioriteet.

Tutvume siis lähemalt nelja sportlasega, kelle pildid kuulsusteseinal esikohal.

Ülo Tui laulis RAMis
Ülo Tui on 76aastane reibas vanahärra, kes sündinud küll Narvas, kuid kolis 1946. aastal perega sõjapõgenikena Anija valda Pärnamäe tallu sugulaste juurde. Ülo läks Anija 7klassilisse kooli 6. klassi ja jätkas 1948. aastal õpinguid Kehra keskkoolis. Oma sportlasetee alguse nihutab Tui keskkooli aega, sest isa tegeles laskespordiga ja oli Eesti meister juba enne II maailmasõda.

Ülo Tui parimad tulemused jäävad noorteklassis võistlemise aega. Ta tuli laskmises kolmel korral Eesti meistriks. Nõukogude Liidu meistrivõistluste kuldmedali võitis ta meeskonnatöös. Nimelt korraldati Nõukogude Liidus meistrivõistlusi relvastud jõududes.

„Kuna isa oli ohvitser ning kuigi taolised meistrivõistlused laskmises olid küll rohkem noortele mõeldud, võtsid sellest osa ka nn koondvõistkonnad, milles osalesid ka teised pereliikmed. Olime ju ohvitseride pere. Sellelt võistluselt tuligi 1949. aastal kuldmedal“, selgitab Ülo Tui.

1958. aastal astus muusikahuviline noormees Georg Otsa nimelisse muusikakooli ja lõpetas selle 1962. aastal, sellest ajast sai temast ka RAMi laulja. Meeskoorist läks ta pensionile 1995. aastal. Pensionipõlves ei tahtnud mees vaid koju jääda ning on aastast 1990 töötanud klaverihäälestajana Kehra kunstidekoolis.

Ülo Tuil on kaks poega, kes mõlemad on saanud isalt spordipisiku. Vanem on olnud Eesti noorteklassis tugev suusatamises, noorem on hakanud küpses eas (33) tegelema laskmisega ja päris edukalt. Ülo Tuil on ka kaks lapselast.

Kuulo Neuhaus – 14kordne Eesti meister
Kuulo Neuhaus on sündinud 1939. aastal Paldiskis Mäetalus. Kuulo Neuhaus oli vaid pooleaastane, kui pere sõja jalust Kehra kanti Paasiku külla pages. Ta õppis Kehra keskkoolis ja lõpetas 1967. aastal Raasiku õhtukeskkooli. Sport huvitas Kuulo Neuhausi juba kooliajal, ta võitis spordiklubi Jõud meistrivõistlustel medaleid jäähokis ja käsipallis. Pärast kooli hakkas noormeest tõsiselt huvitama motosport. 1963. aastal alustas ta motokrossi treeningutega ning tuli kahel järjestikusel aastal (1968, 1969) Eesti meistriks. 1969. aastal läks Kuulo Neuhaus ringrajasõitu üle, olles Edgar Kalmu „korvipoiss“, siis Meeri Vaino paarimees ja 1970. aastast Vambola Helmi paarimees. Selles koostööst on pärit ka suuremad võidud. Kolm korda tuli paar Nõukogude Liidu meistriks (3 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksmedalit). Hiljem lisandus võite ka Heik Reiteli kaassõitjana. Kokku on Kuulo Neuhaus aastatel 1970-1988 võitnud Nõukogude Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel 350, 650 ja 750 cm3 suuruse külgkorviga mootorrattal 12 medalit: 4 kulda, 4 hõbedat ja 4 pronksi. Ta tuli 1968.-1986. aastatel 14 korral motokrossis ja ringrajal Eesti meistriks. Ta oli ka aasta parima tehnikaspordivõistkonna liige (koos Heik Reiteliga) 1977.

Neuhaus on töötanud põhiliselt mehhaanikuna, teinud lukksepa- ja freesimistöid, töötanud üle 30 aasta Arukülas mehhaanikatöökoja juhatajana. Tal on kaks last ja neli lapselast. Poeg töötab firmas Infoauto ja tütar on Loksa koolis algklasside õpetaja. Tütar hoolitseb isa spordisaavutuste jäädvustamise eest, kogudes kokku fotosid ja ajalehtede väljalõikeid, luues ja täiendades albumite kogu, mis praegugi on tütre juures täiendamisel.

Et maailm väike on, tõestab seegi fakt, et Ülo Tui on Kuulo Neuhausi abikaasa õe mees.

Valdo Eerik on trekisõidu meister
Valdo Eerik on sündinud 1943. aastal Tallinnas, kuid suveti sai elatud maamajas Kehras, kuni poiss pandigi Kehra kooli õppima. Pärast keskkooli töötas Valdo Eerik mõnda aega Kehras, kuid jätkuv huvi jalgrattaspordi vastu viis noormehe Tallinna, Kehras lihtsalt polnud sellel alal treenereid.

Valdo Eerik on mitmekordne Eesti meister nii maantee- kui trekisõidus, viimane Eesti meistersportlase tiitel tuli 1973. aastal. Nõukogude Liidu meistersportlase tiitel maanteesõidus anti talle juba 1965. aastal, trekisõidus 1974. aastal.

Valdo Eerik on kogu oma tööelu olnud ehitaja. Ega pensionipõlveski tööd vähe pole, sest oma majas on alati midagi parandada, ehitada ja korrastada.

Tal on tütar ja esimesest abielust poeg. Lapselapsi veel pole.

„Ammu oleks aeg,“ sõnab vanahärra muhedalt.

Üllar Allikvee sõitis krossi
Üllar Allikvee sündis 1940. aastal Ambla vallas Raval. 16aastaselt läks ta Kehra tehasesse tööle, õppides samal ajal õhtukoolis ja lõpetades kutsekursused elektrikuna. Samas tehases töötab ta siiamaani.

Spordiharrastus sai alguse kooliajal, kõigepealt suusatamine, siis jahilaskmine ja 1962. aastast lisandus moto­sport. Ta sõitis nii jäärada, karti, motokrossi, talikrossi kui Nõukogude Liidu ajal väga populaarset mitmepäevasõitu, mida tänapäeval enduroks nimetatakse. Allikvee on mitmekordne Eesti meister mitmepäevasõidus ja krossis.

Üllar Allikveel on poeg, tütar ja viis lapselast. Poeg  harrastab vabal ajal samuti moto­sporti, tütar töötab  raamatupidajana, kuid spordipisik on veres temalgi, tegeleb orienteerumisega.

Kõik neli meest võlusid oma positiivsuse, töökuse ja huumorimeelega. Kõigil neljal seisab kõrval ka rõõmsameelne abikaasa, kes mäletab teinekord täpsemaltki, mis võistluselt mis medal tuli.