Kehra valla nime toetajad teevad alternatiivse rahvaküsitluse

1452

Elektrooniline hääletus, kus küsitakse, kas toetate Kehra valla nime, kestab 24. oktoobrist 20. novembrini.

Kehralased, kes soovisid, et esmaspäeval, 10. oktoobril alanud rahvaküsitlusel pannakse Anija ja Kõrvemaa nime kõrval hääletusele ka Kehra valla nimi, ei jõudnud valla ühinemiskomisjoniga kokkuleppele ning plaanivad alternatiivset küsitlust.
„Pingutasime viimase minutini, et leida komisjoniga ühist keelt ja Kehra nimi lisataks valikusse, kuid seda ei tehtud,“ märkis Mart Raja, kes on üks Kehra valla nime toetajatest.
Ta ütles: „Praegu on JOKK situatsioon, sest seadusi otseselt rikutud ei ole. Volikogul on õigus otsustada, kas rahvaküsitluse tulemustega arvestatakse või mitte. Samas seadus kohustab esmalt välja selgitama elanike arvamuse, alles seejärel saab volikogu otsustada. See on loogiline, sest kui rahva arvamus teada, saab teha õigeid valikuid.“
Praegu on tema hinnangul toimitud vastupidises järjekorras – volikogud tegid valiku enne rahvaküsitlust. Seetõttu puudub praegu toimuval rahvaküsitlusel Mart Raja meelest mõte: „Eriti kummaline on seejuures, et meedias ja ühinemislepingus kinnitatakse – valla nime üle otsustab rahvas.“
Kuna inimestelt, kes toetavad valla uue nimena Kehrat, on nende arvates võetud valikuvõimalus, otsustas MTÜ Kehra Kooli Vilistlased korraldada küsitluse, millest peaks selguma Kehra nime pooldajate hulk. Küsitlus toimub 24. oktoobrist 20. novembrini ning see korraldatakse veebikeskkonna www.volis.ee kaudu samadel tingimustel nagu vallavalitsuse korraldatud küsitlus.
„Me ei taha üle võtta vallavalitsuse funktsioone ega konkureerida praegu toimuva küsitlusega, kuid tahame täita valla tegemata jäänud lünga. Me ei ole kellegi vastu, me oleme oma nimekandidaadi poolt. Seega küsime toetust Kehra valla toetamiseks – kas toetate nime Kehra vald ja soovi algatada vastav eelnõu. Vastata võib jah või ei,“ selgitas Mart Raja.
Kui toetajaid on piisavalt, plaanitakse algatada volikogule valla nime kohta otsuse-eelnõu. KOKS ütleb, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi volikogu või vallavalitsuse õigusaktide kohta.
Anija vallavanem Arvi Karotam kommenteeris Sõnumitoojale, et ka nimevalikul on oma protseduurireeglid ning enne otsustamist, millised nimed pannakse rahvahääletusele, pöörduti rahva poole: „Meie vallas eelistati ülekaalukalt Anija nime. Seetõttu tegi ühinemiskomisjon volikogule ettepaneku ja volikogu otsustas esitada  küsitlusele  Anija,  Aegviidu volikogu Kõrvemaa valla nime.“
Vallavanem lisas, et enne nime-ettepanekute küsimist ei kutsutud rahvast üles üht või teist nime toetama: „See on enesetunde küsimus – kellel läks üks või teine nimi korda, sai seda avaldada. Ülekaalukalt kõige rohkem pakutud Anija nime ei toetanud üksnes Anija piirkonna inimesed, vaid ka Kehra linna ja teiste külade elanikud.“
Inimesed põhjendasid Anija pakkumist, kuna see on ajalooline nimi: „Sellel, et Anija on kirjutatud kirjandusklassikasse, on positiivne mõju olnud ka valda arendades. Kui  läheme  mõnda  ametiasutusse  ja  ütleme,  et  Anija  mehed tulid, võtab see paljudel suud naerule.“
Arvi Karotam rõhutas, et rahvaküsitluse tulemus on soovituslik, vallale nime panemine on siiski volikogude pädevus: „Haldusreformi seaduse kohaselt ei pea volikogu rahva arvamusega tingimata arvestama, kuid olen kindel, et meie volikogu seda tahab. Küsitlust korraldamegi, kuna rahva arvamus on meile oluline.“
Ta oletas, et paljud inimesed väljaspool Kehra linna ei lepiks Kehra valla nimega.
„Ja meie peame püüdma arvestada kõikide kogukondade arvamusega,“ sõnas ta.