Keskkonnaameti kinnitusel ei ole haisva väävelvesiniku Kehra õhust leitud kontsentratsioon inimeste tervisele ohtlik.
Möödunud aastal uuris Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kehra tehases ja lähiümbruses välisõhu kvaliteeti. Kontrollmõõtmised tellis keskkonnaamet, et selgitada, millised tehase territooriumil asuvad objektid levitavad ebameeldivat haisu ning kui palju saastavad õhku.
„Paberivabrik on pingutanud parema õhukvaliteedi nimel, kuid vaatamata investeeringutele keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse jätkusid lõhnahäiringud,“ põhjendas keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.
Õhukvaliteedi hindamiseks mõõdeti Kehras 2015. aasta juunist novembrini vesiniksulfiidi, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja süsinikoksiidi kontsentratsiooni. Selgus, et vesiniksulfiidi maksimaalne keskmine kontsentratsioon õhus ööpäeva jooksul oli ligi 6 korda kõrgem kehtestatud piirväärtusest. Teiste saasteainete kontsentratsioonid jäid lubatu piiresse.
Arthur Kivi selgitas, et vesiniksulfiid, kõnekeeles väävelvesinik, on mürgine mädamunalõhnaga gaas, mis võib ebameeldivat haisu põhjustada juba väga madalatel kontsentratsioonidel. Mida kõrgem on selle kontsentratsioon, seda tugevam on hais. Tehase põhjapiiril oli mõõtmiste ajal ebameeldivat lõhna pidevalt, lõunapiiril tunduvalt vähem. Kaugeim punkt, kus ületati lõhnahäiringu piirväärtust, ulatus tehase territooriumist umbes 8 kilomeetri kaugusele.
„Soovimatuks lõhnahäiringuks loetakse olukorda, kus ebameeldivat lõhnaainet esineb aasta jooksul üle 15 protsendi,“ sõnas keskkonnaameti spetsialist.
Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et vesiniksulfiid sellele iseloomuliku mädamunalõhnaga on Kehra paberivabrikus peamine haisu põhjustaja, lausus Arthur Kivi.
Ta lisas, et inimese nina hakkab seda haisuna tajuma juba väga madalates kontsentratsioonides: „Sellises kontsentratsioonis, nagu leiti vesiniksulfiidi Kehra õhust, ei ole see inimeste tervisele ohtlik. Vesiniksulfiidi maksimaalne ööpäeva keskmine kontsentratsioon Kehras oli õhulabori mõõtmistulemuste põhjal 49,82 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Inimese tervist hakkab mõjutama, kui vesiniksulfiidi kontsentratsioon õhus on 15-30 milligrammi kuupmeetri kohta.“
Horizon teeb kava saasteainete vähendamiseks
Arthur Kivi ei osanud öelda, kas niinimetatud haisuprobleem on Kehra tehase juures viimastel aastatel läinud varasemaga võrreldes tõsisemaks, kuna puudub võrdlusmoment – niivõrd põhjalikku uuringut pole seal keskkonnaameti algatusel varem tehtud.
Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimees Bashyam Krishnan ütles, et said uuringu tulemused tänavu kevadel ning nende jaoks olid need üllatavad. Tema kinnitusel on ettevõte ka ise tellinud regulaarselt välisõhu mõõtmisi ning seni pole saasteained lubatud norme ületanud.
„Möödunud aastal toimunud õhukvaliteedi mõõtmisel, kus üks aine ületas lubatud normi, kasutati teistsugust tehnoloogiat ja labor oli teises asukohas,“ sõnas ta.
Arthur Kivi märkis, et nende tellitud kontrollmõõtmistest selgus – Kehra paberivabriku välisõhu probleemide üks suur põhjustaja on reoveepuhasti, mida varem ei olnud hinnatud olulise lõhnahäiringu allikana.
Ta kinnitas – pärast seda, kui selgusid uuringu tulemused, on nad mitu korda Horizoni esindajatega kohtunud, et leida probleemile lahendus: „Leppisime kokku edasise tegevusplaani ning muudame ettevõttele antavat kompleksluba täiendavate tingimustega. Horizonil tuleb koostada saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava, mida vajadusel täiendame omapoolsete tingimustega. Selle täitmist kontrollib keskkonnainspektsioon.“
Horizon on alustanud tööd õhukvaliteedi parandamiseks – näiteks on alates aprillikuust tehtud tehase reoveepuhastis erinevate kemikaalide katsetusi, et vähendada emiteeruva vesiniksulfiidi kogust. Bashyam Krishnani sõnul on kaasatud nõustajaid ja eksperte, täpsem tegevuskava õhusaaste vähendamiseks on koostamisel. Kui palju tuleb õhku saastava haisva väävelvesiniku vähendamiseks teha investeeringuid, ei osanud ta veel öelda.
Varasematel aastatel kinnitas Kehra tehase endine juht Žanna Botvinkina korduvalt, et päris ilma spetsiifilise haisuta tselluloosi- ja paberitööstuses ei saa.
Bashyam Krishnan: „Tõsi on, et tselluloosi- ja paberitööstusega käib kaasas spetsiifiline lõhn, mida põhjustab vesiniksulfiit. Proovime leida parimaid lahendusi ja püüdleme selle poole, et lõhna oleks tunda võimalikult vähe.“
