Sotsiaalmajast tervisekeskusesse kolinud Kehra päevakeskuses alustab tänavu mitu uut ringi.
Kehra sotsiaalkeskuse juhataja Marge Aasalaid selgitas, et senises asukohas, 3-toalises korteris nn vanurite majas, jäi eakate päevakeskusele kitsaks. Seal oli võimalik pakkuda küll päevahoiuteenust, käia duši all ja pesta pesu, kuid pensionäridele vaba aja veetmise võimalusi eriti polnud.
Tervisekeskuses sai päevakeskus tiiva, kus varem asusid registratuur ja röntgenikabinet. Kokku on sotsiaalkeskuse kasutuses 142 ruutmeetrit – kolm tuba, köök, väike saal, WC ja pesuruum ning avar fuajee. Üks tuba on päevakeskuse töötajaile, üks päevahoiuklientide kunstitundideks, teleri vaatamiseks ja muuks ning kolmas, kus on vood puhkamiseks. Fuajees on arvutinurk.
Kuna raha ruumide remondiks ei olnud, sai sotsiaalkeskus värvid sponsorluse korras Sadolini Värvikeskuselt tasuta. Ruumid värvisid üle päevakeskuse oma töötajad. Sisustus toodi vanadest ruumidest.
„Vaid WC-duširuum sai korraliku remondi, Kalev Mäeorg tuli meile vastu ja tegi selle väga soodsa hinnaga,“ rääkis Marge Aasalaid.
Ta märkis, et päevakeskuses on veel palju teha – näiteks oleks ukse ette vaja katusealust, trepi juurde käsipuid ja jalgrattahoidu. Kuna välisukse juurde kaldteed teha ei saa, on majja ratastooliga pääsemiseks vaja nn trepironijat. See maksab 50 000 krooni. Ühe rahataotluse sotsiaalkeskuse juhataja selle jaoks suvel tegi, kuid siis raha ei saadud.
Eakad tahavad lugeda ja tantsida
Päevakeskuse avamisel esines naisansambel Mariann. Luulehuviline pensionär, Kehra kooli endine emakeeleõpetaja Reet Merilai, kes luges päevakeskuse avamisel peamiselt Viivi Luige luulet, lubas aidata käima panna lugemisklubi.
„Meil on palju vanu inimesi, kes enam hästi ei näe ning ka neid, kes palju loevad ning tahaksid oma lugemiselamusi teistega jagada,“ lisas Marge Aasalaid.
Reet Merilai arvas, et lugemisklubi on väga vaja, eriti neile, kelle silmad enam trükiteksti ei seleta. Temal endal on koduste kirjandustundide kogemus olemas – igal hommikul loeb ta paar tundi abikaasale ajalehti ja raamatuid ette.
Teise uue tegevusena on kavas alustada keraamikaringiga. Keraamikaahi on päevakeskuses juba olemas – see osteti kohaliku omaalgatuse programmist saadud 25 000 krooni eest. Keraamikaring alustab oktoobris, juhendaja on Mare Villemsoo.
Veel on kavas luua käsitööring, kus naised saaksid üksteisele õpetust jagada, ideid ja mustreid vahetada. Käsitööhuvilisi on lubanud juhendada Elma Matsalu.
Päevakeskuse avamisel osalenud naistel tuli veel üks idee – eakate tantsuõhtu. Otsustati, et tantsuõhtud hakkavad alates oktoobrist toimuma üks kord kuus kolmapäeviti.
„Mehed on enamusel surnud, eks me naistega omavahel tantsi,“ ütles 75-aastane Olga Jõhvik, kes lubas hakata käima ka lugemisringis.
Ta arvas veel: „Kindlasti on päevakeskust vaja, see teeb pensionäride elu huvitavamaks ning annab jõudu edaspidiseks.“
Päevakeskuses jätkab puuetega inimeste kunstiring, sotsiaalkeskuse all tegutseb edasi ka eakate võimlemisring, kes hakkab ruumipuudusel koos käima valla kultuurikeskuses või spordihoones.
Kehra päevakeskus on avatud tööpäeviti kella 8.30-17.30. Seal on võimalik käia ka kohvi joomas ja juttu ajamas ning ajalehti lugemas – tellitud on Sõnumitooja ja Eesti Päevaleht.
