Valkla esindus osaleb erihoolekande ruumilise planeerimise töögrupis

3299
MART HIOB Eesti Planeerijate Ühingust ja sotsiaalminister HELMEN KÜTT.

Ministeerium moodustab seoses Valkla Kodu teemal tekkinud turvalisuse aruteludega töögrupi, et analüüsida erihoolekande olukorda ja võimalusi kogu Eestis.

Valkla kogukonna eestvedajad korraldasid juuni lõpus Valkla Forellis mõttetalgud „Erihoolekande ruumiline planeerimine Eestis“. Osalema olid kutsutud arhitektuuriõppejõud ning sotsiaalministeeriumi ja ASi Eesti Hoolekandeteenused esindajad.

Mõttetalgutel võtsid sõna Eesti  Kunstiakadeemia arhitektuuriõppejõud Toomas Tammis ja Andres Ojari, Eesti Planeerijate Ühingust Mart Hiob, arhitektuuriajaloo professor Juhan Maiste, Valkla kogukonnast Maria Trei, Paul Himma ja Avo Mägi. Mõttetalgute esimeses pooles osales sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, teiseks pooleks jõudis kohale sotsiaalminister Helmen Kütt.

Kohtumise tulemusena lepiti kokku, et ministeerium moodustab mitme valdkonna asjatundjatest töörühma, kuhu hakkab kuuluma ka Valkla kogukonna liikmeid. Töörühma esimese koosoleku toimumisajaks määrati 19. august.

JUHAN MAISTE: „Tahame, et ku­na­gi pannakse Valklas välja plaan, mis hooldekodu majadest saab.“

Mõttetalgute idee algatas Juhan Maiste, kes elab erihoolekande teenust pakkuvast Valkla Kodust pool kilomeetrit eemal. Ta rõhutas maikuus Valkla Kodus toimunud kohtumisel, kus samuti osales sotsiaalminister, et hoolekandeasutuste paiknemisel asulas sõltub palju arhitektuurist, kohast ja kohavaimust. Tuleks leida lahendused, kuidas ühitada erinevad huvid – hoolekandeasutus  ning külaelu.
„Tänini ei ole tehtud Valkla küla ja hooldekoduga seotud teemaplaneeringut. Valkla on kohana emotsionaalselt kõnekas – ühel pool Valkla Kodu klientide suletud elupaik ja nende kinnipidamiseks ehitatud okastraadiga aed, teisel pool mõisakompleks, kohalike inimeste kodud, meri, suvilad,“ lausus ta mõttetalgutel.

Asekantsler Rait Kuuse kommenteeris, et nõukogude ajal oli Valkla hooldekodus üle 700 hoolealuse.

„Üle-eestiliselt on soov aastate pärast jõuda olukorda, kus erihooldusteenusel olevad isikud oleksid rohkem integreeritud ühiskonda. Ideaalne oleks, kui nad elaksid omaette korterites, neil oleksid abistajad. Samas mingi hulk erihoolekande kliente peab jääma kinnisesse asutusse. Milline võiks olla hea mudel, kuidas suhelda kogukonnaga ja kuidas oleks kogukond valmis, et näiteks nende kõrvalkorteris elavad psüühiliste erivajadustega inimesed – see on arutelude küsimus,“ ütles ta.

Maria Trei: „Valklas on erihoolekandele suunatud kliente sallitud 40 aastat. Külas on elanikke ilma hoolealusteta 335, Valkla Kodus on 100 kohtumäärusega suunatud klienti ja 70 teisi kliente.“

Paul Himma: „Tõmbekeskused asuvad lähedal. Meie jaoks on tähtis, et Valkla ei muutuks tõukekeskuseks, kuhu edasiõppima läinud lapsed enam tagasi ei tule.“

Enne sotsiaalministri kohalejõudmist tehti ringkäik Valkla tühjaksjäänud lagunevas mõisahoones. Hooldekodu rajati esmalt sinna, hiljem ehitati teisele poole teed hooneid juurde. Korraks siseneti ka Valkla Kodu territooriumile, kus oli lõppemas okastraadiga välisaia ehitus. Aed hakkab ümbritsema kohtumäärusega ööpäevaringsele erihoolekandele suunatud inimeste  eluhooneid.  Uuest  metall­aiast jääb väljapoole vaba liikumisega erihoolekande klientide eluhoone.

Minister: tahan osaleda lahenduste leidmises

Sotsiaalminister Helmen Kütt tänas kogukonna esindajaid, et mõttetalgud korraldati: „Te pole enam osa probleemist, vaid osa lahendusest, sest olete valmis ise panustama. Ühes väikeses kohas on mure ja tahan osaleda lahenduste leidmises.“

Andres Ojari teatas, et aastate jooksul on kunstiakadeemias õpetatud ühiskonnakriitilist vaatenurka, ka seda, kuidas ruumiliselt tajume ühiskonda. Magistrantidelt on 4 tööd selleteemalistest ruumilahendustest: vananemisest ja kuidas vajatakse abi, psüühikahäiretega inimeste ravimisest, vanglast ja avavanglast, narkosõltlaste ravist. Näiteks, kuidas planeerida korterit nii, et vanur saab seal toimetada.
Toomas Tammis lubas, et need neli tööd saab teha kättesaadavaks: „Kõige toimivam tundub olema inimeste tagasitoomine ühiskonda. See on planeeringuline, arhitektuuriline, aga ka sotsiaalne küsimus, et kuidas suhtume teistest erinevatesse inimestesse.“
Helmen Kütt kinnitas, et on valmis toetama töögrupi ettevõtmisi kuni arhitektuurikonkursini.

Juhan Maiste tõi näiteks Lätimaal Strencu erihooldekodu, mida ta külastas tööalase seminari käigus koos Mart Hiobiga. Seal räägib arhitektuur enda eest, on hingamisruumi, kõrged aiad puuduvad.

Mart Hiob tutvustas Strencus tehtud fotosid ning lisas, et eelmise aasta kevadel, kui langetati otsus tuua kohtumäärusega ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele määratud isikud Valklasse, ei eelnenud sellele sügavat analüüsi. Selline analüüs tuleks teha kogu Eesti kohta. Kui on suurem pilt olemas, on lihtsam hinnata Valkla olukorda ja seda, kas hooldekodu on külasse sobilik. Hinnangu võiks anda erapooletu asutus.

Minister sõnas, et töögruppi tuleks kaasata erialainimesi – arhitekte, psühhiaatreid, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalvaldkonna õppejõude, kindlasti ka kogukonna esindus.

Et otsustada, keda ja mis küsimustega loodavasse töögruppi kutsuda, palus minister kõigil mõttetalgutel osalenutel saata hiljemalt 30. juuliks igaühel vähemalt kolm küsimust. Siis on augustis toimuvaks kokkusaamiseks selge, mida vaja läbi töötada ja mis valdkonna inimesi kaasata.

Maria Trei kommenteeris Sõnumitoojale pärast kohtumist, et tundub, ministeerium suhtub teemasse tõsiselt: „Minister võttis mõttetalgute ohjad enda kätte, see annab lootust. Praegu on selline tunne, nagu taganttuul tõukab meid edasi. Hea, et saame töögrupis osaleda ja vaadata, et ei tehtaks dokumente, mida kasutusele ei võeta. Eesmärk on koondada juba varem läbimõeldu, luua ühist pilti erihoolekandest Eestis.“

Valkla küla turvalisuse küsimus kerkis mullu sügisel, kui kohtumäärusega erihooldele määratud noormees põgenes Valkla Kodust, käis taludes, peksis ja varastas. Külarahvas kutsus appi ETV „Pealtnägija“, avalikuks sai tõsi­asi, et Valkla Kodu klientuuri oli muudetud, uued asukad häirisid kohalikku elu. Pärast seda on Valkla Kodu turvameetmeid pidevalt täiendatud, suurendatud on klientide eest makstavat pearaha.

Viimane põgenemine Valkla Kodust toimus juuni alguses. Siis olid jooksus kaks klienti, jooksikud saadi kätte kogukonna abil.