Keh­ra muu­seu­mis ava­ti pü­si­näi­tus lin­na aja­loost

238
Väl­ja­pa­ne­kud Keh­ra muu­seu­mi pü­si­näi­tu­sel, mis ava­ti lau­päe­val 3. juu­lil. Fo­to Tiit Ko­ha

Lau­päe­vast ala­tes saab Keh­ra muu­seu­mis vaa­da­ta uut pü­si­näi­tust, mil­le väl­ja­pa­ne­ku­tes pee­gel­dub lä­bi­lõi­ge lin­naks kas­va­nud mui­na­sa­ja kü­la aja­loost.

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht An­ne Oruaas rää­kis, et pü­si­näi­tu­se koos­ta­mi­se­le ku­luks li­gi kolm aas­tat, eks­po­naa­te oli ju­ba va­rem ko­gu­tud. Pro­jek­ti teos­ta­mi­se­le ku­lus üle 20 000 eu­ro, pool sum­mast saa­di Lea­der-p­rog­ram­mist, omao­sa­lus on saa­dud Ani­ja val­la­va­lit­su­selt, muu­seu­mi tee­ni­tud tu­lust ja erai­si­ku­te an­ne­tus­test. Nõu ja jõu­ga abis­ta­sid en­tu­siast­li­kud aja­loo­hu­vi­li­sed.

Pü­si­näi­tu­se ku­raa­tor ja ku­jun­da­ja on graa­fi­li­ne di­sai­ner Moo­ni­ka Maid­re, teh­ni­li­sed teos­ta­jad Ma­ti Kat­tai, Too­mas Tan­ne, Joo­nas Tan­ne, Red­Hat Group De­sign OÜ, TM De­ve­lop­ment OÜ, res­tau­raa­to­rid Mar­git Aas­maa ja Val­do Praust. Üks maal ja kolm do­ku­men­ti on res­tau­ree­ri­tud Ka­nu­tis. Abi­vä­gi, ke­da An­ne Oruaas näi­tu­se ava­mi­sel tä­nu­kir­ja ja moo­si­pur­gi­ga mee­les pi­das, ula­tus üle kol­me­küm­ne ini­me­se.

Au­ko­hal on keh­ra nu­kud
Muu­seu­mi­toas püüab pil­ku 10. sa­jan­dist pä­rit Keh­ra aa­re, täp­se­malt sel­le koo­pia, mil­le val­mis­tas kunst­nik Jaa­na Ra­tas. Ida­maist pä­ri­to­lu sa­vi­nõu 421 mün­di­ga lei­ti 1940. aas­tal And­rek­se ta­lu ehk rah­va­suus An­de­vei mõi­sa õuelt ehi­tus­töö­de käi­gus ja aa­ret hoi­tak­se Tal­lin­na üli­koo­li ar­heo­loo­gia­ko­gus.

Eks­po­naa­ti­de seas lei­du­vad muu­hul­gas root­siaeg­ne tel­lis­ki­vi Keh­ra mõi­sa re­he müü­rist, mõi­sa­va­lit­se­ja hoo­nest lei­tud joo­gi­sarv 19. sa­jan­dist, raud­tee pöör­me­sead­ja lamp ja pa­sun 1940. aas­ta­test, jaa­maü­le­ma müts 1972. aas­tast.

Keh­ra haig­la va­ne­mõ­de Mal­le Tan­ne an­ne­tas muu­seu­mi­le en­da ko­gu­tud ese­meid haig­las töö­ta­mi­se ajast, ka ve­re­rõ­hu mõõt­mi­se riis­ta 1940. aas­ta­test. Keh­ra ap­tee­gis hoi­ti al­les roh­tu­de val­mis­ta­mi­seks ka­su­ta­tud ese­meid, mi­da enam va­ja ei lä­he. Ap­tee­gi ju­ha­ta­ja Tiiu Si­ni­vee an­ne­tas need muu­seu­mi­le. Au­väär­sel ko­hal on har­ras­tus­teat­ri Keh­ra Nukk loo­ja Lea Si­bul-Poo­la val­mis­ta­tud nu­kud.

Mee­leo­lu lõi näi­tu­se ava­mi­se­le saa­bu­nud kü­las­ta­ja­tele Keh­ra valss, mil­le vii­si ja sõ­na­de au­tor on 1950. aas­ta­tel Keh­ras ela­nud El­se Wun­der­lich (1928-2011). Aja jook­sul oli laul täies­ti unus­tus­se va­ju­nud.

An­ne Oruaas kõ­ne­les, et lau­lu sõ­nad saa­di au­to­ri õe­tüt­re käest. Ku­na noo­ti ei õn­nes­tu­nud lei­da, pa­lus ta vii­si mee­nu­ta­da too­nas­tel noor­tel. 83aas­ta­ne Hel­ve-Anu Kask, Reet Ta­la ja Tiiu Paa­sik tu­le­ta­sid meel­de noo­ru­sa­jast pä­rit lau­lu ja muu­si­kaõ­pe­ta­ja Epp Soo kir­ju­tas kuul­du põh­jal vii­si üles. Lau­lu esi­tas Hend­rik Lill­soo Keh­ra güm­naa­siu­mist, kla­ve­ril saa­tis lau­luõ­pe­ta­ja He­li Ka­ru.

Eelmine artikkelSuplusvee kvaliteedist
Järgmine artikkelKuu­sa­lu algk­las­si­ma­ja­le pan­di nur­ga­ki­vi ja pee­ti ka sa­ri­ka­pi­du