
Laupäevast alates saab Kehra muuseumis vaadata uut püsinäitust, mille väljapanekutes peegeldub läbilõige linnaks kasvanud muinasaja küla ajaloost.
MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas rääkis, et püsinäituse koostamisele kuluks ligi kolm aastat, eksponaate oli juba varem kogutud. Projekti teostamisele kulus üle 20 000 euro, pool summast saadi Leader-programmist, omaosalus on saadud Anija vallavalitsuselt, muuseumi teenitud tulust ja eraisikute annetustest. Nõu ja jõuga abistasid entusiastlikud ajaloohuvilised.
Püsinäituse kuraator ja kujundaja on graafiline disainer Moonika Maidre, tehnilised teostajad Mati Kattai, Toomas Tanne, Joonas Tanne, RedHat Group Design OÜ, TM Development OÜ, restauraatorid Margit Aasmaa ja Valdo Praust. Üks maal ja kolm dokumenti on restaureeritud Kanutis. Abivägi, keda Anne Oruaas näituse avamisel tänukirja ja moosipurgiga meeles pidas, ulatus üle kolmekümne inimese.
Aukohal on kehra nukud
Muuseumitoas püüab pilku 10. sajandist pärit Kehra aare, täpsemalt selle koopia, mille valmistas kunstnik Jaana Ratas. Idamaist päritolu savinõu 421 mündiga leiti 1940. aastal Andrekse talu ehk rahvasuus Andevei mõisa õuelt ehitustööde käigus ja aaret hoitakse Tallinna ülikooli arheoloogiakogus.
Eksponaatide seas leiduvad muuhulgas rootsiaegne telliskivi Kehra mõisa rehe müürist, mõisavalitseja hoonest leitud joogisarv 19. sajandist, raudtee pöörmeseadja lamp ja pasun 1940. aastatest, jaamaülema müts 1972. aastast.
Kehra haigla vanemõde Malle Tanne annetas muuseumile enda kogutud esemeid haiglas töötamise ajast, ka vererõhu mõõtmise riista 1940. aastatest. Kehra apteegis hoiti alles rohtude valmistamiseks kasutatud esemeid, mida enam vaja ei lähe. Apteegi juhataja Tiiu Sinivee annetas need muuseumile. Auväärsel kohal on harrastusteatri Kehra Nukk looja Lea Sibul-Poola valmistatud nukud.
Meeleolu lõi näituse avamisele saabunud külastajatele Kehra valss, mille viisi ja sõnade autor on 1950. aastatel Kehras elanud Else Wunderlich (1928-2011). Aja jooksul oli laul täiesti unustusse vajunud.
Anne Oruaas kõneles, et laulu sõnad saadi autori õetütre käest. Kuna nooti ei õnnestunud leida, palus ta viisi meenutada toonastel noortel. 83aastane Helve-Anu Kask, Reet Tala ja Tiiu Paasik tuletasid meelde noorusajast pärit laulu ja muusikaõpetaja Epp Soo kirjutas kuuldu põhjal viisi üles. Laulu esitas Hendrik Lillsoo Kehra gümnaasiumist, klaveril saatis lauluõpetaja Heli Karu.