„Te olete meie kalliskivid, kroonijuveelid,“ kiitis Anija valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert Kehra rahvamaja memmede rahvatantsurühma Kadri pärast möödunud laupäeval, 12. aprillil toimunud kontserti.
Tegu oli juubelikontserdiga – memmede rahvatantsurühm on Kehras tegutsenud 50 aastat. Tund aega kestnud kontserdi jooksul jõudsid tantsijad, kellest noorim on 60 ja vanim saab suvel 90aastaseks, tantsida kolmes eri riietuses. Alustati kübaratega suvekostüümides, seejärel esitati lustakaid tantse meremeeste ja nende naiste rõivastes, mõnel „meremehel“ oli ka habe ees. Viimased tantsud esitati traditsioonilistes rahvarõivastes – Kadri tantsijail on Kose kihelkonna rahvariided.
„Higi Voolas. Väga hea, et lõpus sai mütsi pähe panna, peitis märjad juuksed. Aga just eakatel on vahepeal vaja lõbusaid tantse, see tõstab toonust,“ sõnas pärast kontserti 89aastane Milvi Mänd, kes on memmede rühmas tantsinud 37 aastat.
Tema meenutas ka kontserdi alguses rühma loomisaega, teadustaja oli Kadri juhendaja Anu Mäeorg.
Sel ajal, kui memmed käisid riietumas, esinesid märtsis 40. sünnipäeva tähistanud naisrühm Kadrel Kehrast ja memmede rühm Helda Alaverest ning Kehra kunstidekooli õpilased Lenna Veerbaum klaveril, Helen Leet akordionil ning Roland Jürgenson ja Ami Laande kitarril.
Anija vallavanem Riivo Noor ütles poole sajandi vanust tantsurühma õnnitledes, et nii väärikas number annab tunnistust järjepidevusest ning et rühm on loodud ja tegutseb õige tundega.
„Igas teie sammus, tantsus ja esinemises on näha, kuidas te tantsimist naudite ning see on äraütlemata südamlik ja armas,“ märkis ta ja arvas, et Kehra tantsumemmedelt on õppida paljudel alustavatel rahvatantsurühmadel.
Valla kultuurijuht Veiko Veiert lisas, et Kadri tantsijad on suur eeskuju mitte üksnes noortele, vaid ka omaealistele. Pikaaegse pühendunud tegutsemise eest sai memmede rühm valla kultuurikeskuse tänukirja.
Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühenduse nimel õnnitles juubilari ühenduse juhatuse liige, Kehra rahvatantsija ja rahvatantsuõpetaja Janne Kuuskla. Ta andis Kadri juhendajale Anu Mäeorule üle Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühenduse tänukirja.
Poole sajandi vanust tantsukollektiivi õnnitlesid ka Anija valla teiste kultuurikollektiivide esindajad. Kadri tantsijate nimel tänas oma juhendajat Anu Mäeorgu Anne Oruaas. Juhendaja omakorda tänas Julia Kulbergi, kes saatis memmede tantsu aastaid akordionil ja teeb seda praegugi, kui kutsutakse. Ka sünnipäevapeol said memmed tantsida tema pillimängu saatel.
Sama juhendaja 40 aastat
Kadri kõige pikaaegsem liige on selles 37 aastat tantsinud Milvi Mänd. Ta oli 50 aastat tagasi ka rühma asutaja.
„Kui läksin 1962. aastal Kehra tehase klubi juhatajaks, olid seal suurematest kollektiividest meeskoor, naiskoor, puhkpilliorkester ja vene rahvapilliorkester. Kui meil oli juba külakapell, hakkasid mängijate naised rääkima, et nemad tahavad ka midagi teha,“ meenutas ta.
Nii said 1975. aasta veebruaris Kehra klubis kokku 11 soliidses eas naist, kes moodustasid rahvatantsurühma ja lauluansambli. Rahvatantsurühmas, mida tollal nimetati pensionäride rühmaks, hakkasid neist osalema 8, ringi juhendajaks sai tehase klubi raamatukogu juhataja Juta Makarenko.
„Kevadeks olid tantsijad ära õppinud juba neli tantsu ja esinesid klubi maipidustustel. Peagi oli tantsijaid juba kümme ning hakati esinemas käima Eesti teistes klubides nii lähedal kui kaugemal,“ sõnas Milvi Mänd.
Ta jutustas, et edaspidi osaleti üleriigilistel puidu- ja paberitööstuse ametiühingute klubide konkurssidel ja ülevaatustel, kus tuldi alati paremate hulka.
Juta Makarenko juhendas Kehra tantsumemmesid 10 aastat, siis võttis temalt ameti üle Anu Mäeorg.
„Tulin 1982. aastal Kehra tehase klubisse kunstiliseks juhiks. 1983 sündis mu kolmas laps, pärast seda hakkasin rahvatantsuga tegelema. Kui Juta ära läks, võtsin üle memmede rühma ja organiseerisime ka naisrühma,“ meenutas Anu Mäeorg.
Ta oli enne Kehrasse tulekut töötanud Jõgevamaal Aidu rahvamajas, kus juhendas ka rahvatantsurühma. Kehras oli ta 25 aastat paralleelselt nii nais- kui memmede rühma juhendaja, viimased kümmekond aastat juhendab vaid memmesid, kes pärast tehase klubi tegevuse lõpetamist 1990ndatel aastatel käivad koos rahvamajas.
Milvi Mänd ja Anu Mäeorg oletavad, et poolesaja aasta jooksul on rühmas tantsinud üle 50 naise. Praegu on Kadris 12 tantsijat.
„Memmed tantsivad kuni lähevad manalateed. Või jäävad kõrvale, kui jalad, peamiselt põlved, ei pea vastu. Mõned uued tantsijad oleme saanud asemele naisrühmast Kadrel. Kes pensionile jääb, selle hõivame kohe endale,“ rääkis memmede juhendaja.
Tema ise tantsib kaasa, kui keegi on haige: „Meil on õnnetusi juhtunud küll – kes on enne esinemist murdnud jalaluu, kes käeluu. Siis pean ma asendama.“
Tantsud, mida rühm õpib ja esitab, on seeniortantsud ja seltskonnatantsud. Proove tehakse enamasti üks kord nädalas, sünnipäevakontserdiks valmistuti kolm kuud kaks korda nädalas harjutades: „Naised on väga tublid. Näeme palju vaeva, aga välja ei tohi paista see, kui palju oleme higi ja pisaraid valanud, vaid lõpptulemus.“
Aastas on Kadril kodukandis enamasti 7-8 esinemist. Kehra memmede rühma järgmine esinemine on maikuus Harjumaa põlvkondade peol Arukülas. Juunis näeb neid tantsimas Anija valla päeval.
