Kehra Käsipalli asutajad meenutasid algusaastaid

4473

Kehra Cupi aastapäeval tunnustati klubiga 20 aasta jooksul seotud inimesi.

Möödunud nädalavahetusel, 13.-14. augustil peeti Kehra Cupi 20. juubeliturniiri, millega tähistati ühtlasi Kehra Käsipalliklubi asutamist. Laupäevasel pidulikul koosviibimisel tänati klubi asutajaliikmeid, treenereid, mängijaid ja sponsoreid, kes klubi tegevusega aastate jooksul seotud olnud. Viis asutajaliiget, Jüri Lepp, Urmas Laanem, Evi Lauer, Tõnis Turmann ja Tarmo Tiidemaa, jagasid Sõnumitoojaga meenutusi ja muljeid klubi algusaastatest ja praegusest käekäigust.

Urmas Laanem oli spordi­klubi Kehra Käsipall president selle asutamisest kuni möödunud aastani. Ta rääkis, et mõte teha klubi tekkis huvist spordi vastu: „Käsipalliklubi idee autor oli Jüri Lepp. Minu ülesandeks jäi otsida sponsorid. Ega meil alguses täpset plaani olnudki. Kehrast kaugemale ei tasunud raha küsima minna, sest mujal meie käsipalli ei tuntud. Esimeseks sponsoriks sai Kehra paberivabrik.“

Kehra paberivabriku kunagine finantsdirektor Mati Mahla meenutas, kuidas Jüri Lepp ja Urmas Laanem tulid 1991. aastal toetust küsima: „Suunasin nad direktori Žanna Botvinkina juurde, kes oli õnneks piisavalt spordilembene ja valmis sponsoreerima. Esimest korda tuli Kehra käsipalliklubi Eesti meistriks 1993. aastal Kehra Paberi käsipalliklubi nime all. Selle puhul kinkisime igaühele koti suhkrut – saime Ukrainast suure koguse ja viisime igale mängijale 50kilose koti koju.“

Endine Kehra käsipalliklubi treener Tõnis Turmann rääkis, et klubi ülesehitamisel oli igal asutajaliikmel oma roll – Jüri Lepp oli idee autor, Evi Lauer tegeles noortekasvatusega, Urmas Laanem suuremate finantsküsimustega: „Meie Tarmo Tiidemaaga tegelesime kõikvõimaliku organiseerimistööga ehk kui oli tarvis hankida buss või lahendada vorsti ning vee probleemi, siis sellega tegelesid Tiidemaa ja Turmann.“

Kehra käsipall 20 aastat hiljem
Kehra käsipalliklubi kaua­aegne treener Evi Lauer tuli treeneriks 1973. aastal. Kõik poisid läbisid tema käe all käsipalli koolituse.

„Minul ei olnud raskusi lapsi trenni saada. Kõik tulid alati hea meelega,“ ütles ta.

Evi Lauer oli rahul, et Kehra käsipallil on nüüd spordihoone. Tema treeningud toimusid väikeses saalis.

Evi Laueri arvates on ka tänapäeva käsipallil raskusi: „See on küll üle-Eestiline probleem, aga mulle tundub, et treenerite ettevalmistus ei ole enam piisav.
Õpetamise tase ei ole see, mis vanasti. Kuid treenerid ei tohi kaduda, sest elu on näidanud, et väikeses kohas kaob koos treeneritega ka spordiala.“

Samuti ei pidanud ta õigeks, et praegu ei vaadata võistlustele minevate laste hindeid: „Vanasti pääses võistlema vaid siis, kui hinded olid korras. See oli hea põhimõte, sest sportlane peab olema ka intelligentne ja nii õpivad noored aega planeerima.“

Kehra käsipalliklubi asutamise idee autor Jüri Lepp on olnud HC Kehra peatreener ligi 20 aastat. Praeguse esindusmeeskonna kohta sõnas ta, et ollakse noorenduskuuri peal: „Enamik mängijaid on umbes 20aastased. Üldiselt jätkab sama koosseis, võib-olla lahkub Roman Glinkin, kes on 36. Lisandunud on väravavaht Aleksander Tund Viljandi käsipalliklubist.“

Ta rääkis eesmärgist tulla uuel hooajal Eesti meistriks: „Tahame seekord treenida nii, et kevadeks oleks parimas vormis. Sel kevadel ei jätkunud kahjuks enam püssirohtu.“

Esindusmeeskonda oleks peatreeneri sõnul vaja üht paremakäelist tagamängijat, kuid heade mängijate palkamine maksab ja konkurentsivõimelist tasu ei ole kerge pakkuda: „Kõrgemate eesmärkidega mängijad pürgivad välisklubidesse. Praegu on meil kolm-neli sellist mängijat.“

Käsipalliklubi asutaja ja põhikirja autor Tarmo Tiidemaa tegeleb praegu aktiivselt HC Kehra fännklubiga.

„Fännklubi mõte on laiem, kui hoida pöialt esindusmeeskonnale. Tahame edendada sporti ja tervislikke eluviise. Nii saab tuua ka võõraid ja käsipallist mitteteadvaid inimesi sellele lähemale.“

Tarmo Tiidemaa avaldas lootust, et Kehra Käsipalliklubi elab ka 20 aasta pärast ning fännklubi püsib edasi.