Kehra käis koos töötute tööharjutuse grupp

1733

Veebruarist jätkub projekt tööklubiga, ka seda rahastab Eesti Töötukassa.

Novembri alguses käivitus Kehras töötutele suunatud projekt ehk tööharjutus, mis kestab kuni jaanuari lõpuni. Selle viib läbi vallavalitsus, kuna võitis Eesti Töötukassa riigihanke tööharjutuse läbiviimiseks.

Projekti koordinaator on Anija valla sotsiaaltöötaja Marianne Leis, töötute grupijuhendajad on Maila Jaanits ja Margit Aasmaa. Töötuid alustas 14 – valdavalt naised, 5 meest, välja langes üks.

Margit Aasmaa ütleb, et tulemused on head, need inimesed on elurõõmu tagasi saanud: „Kui nad tulid, olid väga endasse tõmbunud, kibestunud. Nüüd võib küll öelda, et nad ei mõtle enam nii pessimistlikult, julgevad endast rääkida, kuigi arenguruumi on veel kõvasti.

Selleks ongi tööklubi, mis jätkab nendega tegelemist. Kolme kuuga ei saa inimesi, kes on aastaid olnud töötud, kohe tööturule tagasi. Heameelt teeb see, et üks inimene sellest grupist sai jaanuarist tööle.“

Ta sõnab, et töötutest on kujunenud projekti käigus suur hea punt, arenetakse koos. Alustati omavahelisest suhtlemisest, üksteise tundmaõppimisest. Enamik grupist kõneleb vene keeles. Just teisest rahvusest inimestel on raske end tööotsimise ja Eesti seadusandlusega kurssi viia.

Koos käidi neljal tööpäeval nädalas, korraga kuus tundi. Olid loengud kodanikuõigustest, stressiga toimetulekust, õpetati arvutit kasutama, käidi ekskursioonidel ümberkaudsetes ettevõtetes. Tehti ühiselt lihtsamaid koristustöid, jõuludeks aidati korrastada valla rahvamaju.

Projektis oli ette nähtud toitlustamine, hommikukohv ja saiakesed,  novembris söödi lõunat Roseuses, detsembris Petruškas. Jaanuaris selgus grupihääletuse tulemusena, et jätkatakse Petruškas.

Kui tööharjutus saab läbi, alustab veebruaris Kehras tegevust tööklubi, selle hanke võitis Reiting OÜ. Koos hakatakse käima harvem, kolme ja poole kuu jooksul kord nädalas ehk 14 korda.

Tööklubi peab motiveerima osalejaid tööotsingutes. Nad hakkavad analüüsima oma tegevust töö otsimisel ning tegema kodutööd, koostatakse tegevusplaan, mida peab täitma. Tutvustatakse tööturu olukorda ja töökanaleid, õpetatakse töödokumentide koostamist, suhtlemisoskust, stressiga toimetulekut. Jätkuvalt külastatakse piirkonna ettevõtteid.

Anija abivallavanem Marge Raja: „Tööklubi on väga oluline, sest pärast tööharjutuse läbimist tekib oht, et inimesed niiöelda kukuvad tagasi samasse auku, milles nad olid enne. Kui tööharjutuse eesmärk oli töötute motiveerimine ja sotsiaalsete oskuste kasvatamine, siis pärast tööklubi  peaksid inimesed suunduma tööturule.“

Tööharjutuse projekti rahastab Eesti Töötukassa kohalkäimise kordade arvu järgi, isiku kohta 20 eurot päevas. Novembri- ja detsembrikuus kulus 6580 eurot, jaanuaris eraldatakse toetust projektile veel ligi 3500 eurot.