Enne tundide algust sööb Kehra koolisööklas putru poolsada last.
Hommikuputru hakati Kehra gümnaasiumi sööklas lastele pakkuma 9. novembrist, igal hommikul kella 7.45-8.15. Esimene oli niiöelda katsenädal. Kuna huvilisi on direktori Kaido Kreintaali hinnangul piisavalt – hommikuti sööb koolis putru keskmiselt 50 last, otsustati pudru pakkumist jätkada.
„Me ei leiutanud jalgratast, hommikuputru pakutakse paljudes koolides, ka Haljala koolis tegime seda,“ sõnas koolijuht.
Ta rääkis, et idee hakata Kehra koolilastele hommikul süüa pakkuma, tuli õppealajuhataja Kaja Sarapuuga arutades spontaanselt.
„Üks laps käis arsti juures ja selgus, et tal on veresuhkur madal. Mõtlesime, et kui juba ühel on enne lõunat veresuhkur madal, küllap on siis teisigi, kes hommikul kodus ei söö,“ lausus Kaido Kreintaal.
Ta märkis – kui lapsel on hommikul kõht täis, läheb ka õppimine paremini. Mitmed probleemid võivad alguse saada tühjast kõhust, ka näiteks see, et laps on kuri ja õel.
Kuna Kehra kooli sööklas tehakse nagunii lasteaedade jaoks hommikuti putru, on selle valmistamine koolilastele direktori hinnangul olematu lisatöö: „Lihtsalt tuleb teha natuke rohkem putru ja see laiali jagada.“
Teade hommmikupudru pakkumisest pandi üles kooli kodulehele, õpetajad rääkisid sellest klassidest ning lastele anti koju kaasa kirjad selle kohta. Esimesel päeval oli koolis hommikusi pudrusööjaid 30, edaspidi on neid olnud keskmiselt 45-50. Katsenädalal oli puder tasuta, pärast seda otsustati, et ei hakata ka edaspidi tasu võtma.
„Puder ei ole nii kallis, et me ei saaks seda lubada, keskmiselt 20-25 senti ports. Kui arvestada, et putru sööb 50 last, ei ole see vallale väga suur lisakulu. Siis mõtleme, kui putru hakkab sööma 400 last. Arvan ka, et pole paremat otsest sotsiaaltoetust, kui anda lastele süüa,“ ütles Kaido Kreintaal.
Ta lisas, et nüüd on koolis võimalik osadel lastel saada sooja toitu kolm korda päevas, sest 30-40 last söövad koolis veel ka niinimetatud pikapäevasööki.
Kehra kooli inimese- ja kunstiõpetuse õpetaja Anne Tanne jutustas, et on oma tundides lastele öelnud – nii nagu auto ei saa tühja paagiga sõita, ei saa ka nemad edukalt õppida, kui pole energiat, seetõttu on vaja süüa. Põhjused, miks paljud lapsed hommikuti kodus ei söö, on erinevad – mõnel ei jõua vanemad enne tööle minekut midagi valmistada, mõnel vähekindlustatud perel pole selleks võimalust.
„Kuid õppida peavad kõik saama võrdselt,“ tõdes ta.
Anne Tanne kinnitas, et hommikupudru tulemused on koolis näha: laste silmad säravad ja neil on rohkem energiat.
Ka Alaveres plaanitakse
Teistes meie piirkonna koolides hommikuti putru ei pakuta. Alavere põhikooli direktor Renna Reisi kinnitas, et nende hoolekogu on hommikupudru teemat arutanud ja ilmselt võetakse lähiajal selles osas midagi ette.
Kuusalu keskkooli majandusjuhataja Sirje Pauneli sõnul ei jõua kooli kokad hommikuputru teha, kuna hommikuti toitlustatakse õpilaskodu lapsi. Küll aga pakutakse hommikuti pärast teist tundi õpilastele piima, keefiri või jogurtit, kõrvale leiba ja sepikut. Seda võimalust kasutatakse tema kinnitusel hoolega.
Aruküla põhikoolis pakutakse lastele pärast esimest tundi puuvilja. Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuht Kerti Pellmas lausus – kuigi waldorfkoolis hommikusööki ei pakuta, tehakse lapsevanemate hulgas teadlikku teavitustööd, et lapsed peavad hommikul kodus korralikult sööma ning et kõige väärtuslikum söök hommikuks on puder.
