Oktoobri esimestel nädalatel toimusid Kehra gümnaasiumis piirkonna koolide vaheliste mälumängude esimesed voorud. Alanud õppeaastal on Kehra kooli eestvedamisel kaks mälumänguturniiri – traditsiooniline õpetaja Raini mälumäng 8.-9. klasside õpilaste võistkondadele ning uue sarjana gümnaasiumide-keskkoolide õpilastele mõeldud 3G mälumäng. Mõlema üldvõitjad selguvad kevadel.
Õpetaja Raini mälumängul osalevad käesoleval õppeaastal 11 võistkonda – lisaks Kehra gümnaasiumi mälumänguritele ka Aegviidu ja Raasiku kooli ning Alavere ja Aruküla põhikooli 4-5liikmelised võistkonnad. Esimeses voorus tuli vastata 25 küsimusele, mille olid koostanud Kehra gümnaasiumi õpetajad. Edukaim oli Aruküla põhikooli 2. võistkond, järgnesid Aegviidu kooli ja Kehra gümnaasiumi 2. võistkonnad, 4.-6. kohta jäid jagama 3 võistkonda.
Mälumängude peakorraldaja, Kehra kooli huvijuht Eve Rohtla selgitas, et õppeaasta jooksul on õpetaja Raini mälumängus kokku 5 vooru, kõik need toimuvad erinevates koolides, küsimused koostatakse korraldavas koolis. Järgmine voor on novembris Aruküla koolis. Viimane voor kevadel on traditsiooniliselt Aegviidu koolis, pärast seda käiakse ühiselt koolidevahelise mälumängu algataja, Aegviidu ja Kehra koolide endise õpetaja Rain Rannaääre haual, kus süüdatakse küünal.
10.-12. klassidele mõeldud 3G mälumängu avavoorust võtsid osa Kehra ja Loksa gümnaasiumi ning Kuusalu keskkooli õpilased, kokku 6 võistkonda – Kehrast 10., 11. ja 12. klasside, Kuusalust 12.a ja 12.b klasside ning Loksalt üks 4-liikmeline võistkond. Kutsutud oli ka Kose gümnaasium, kuid sealt osalejaid ei olnud. Õppeaasta jooksul on kavas 4 vooru, esimese vooru võitis Kehra kooli 12. klass, järgnesid Loksa gümnasistid, 3.-4. kohta jäid jagama Kuusalu kooli 2. võistkond ja Kehra kooli 10. klass.
Kehra gümnaasiumis toimuvad lisaks ka üks kord iga õppeperioodi jooksul koolisisesed mälumängud 5.-7. ja 8.-12. klassidele ning tänavu esmakordselt ka miniturniir 1.-4. klasside õpilastele.
„Oleme justkui mälumängukool. Igas mälumängus on lisaks ainealaseid teadmisi eeldavatele küsimustele küsimused eri valdkondadest – näiteks poliitikast, spordist, muusikast. Eesmärk on avardada õpilaste silmaringi, aidata neil mõista, et on oluline märgata ühiskonnas toimuvat. Lisaks võistlemisele saab iga osaleja kindlasti ka mõne uue teadmise, sest anname pärast tagasisidet õigete vastuste kohta,“ rääkis Eve Rohtla.
Ta lisas, et just nii-öelda silmaringi küsimused on kooliõpilaste jaoks sageli rasked: „Igaühel on oma hobid ja kui satub olema kellegi huvialaga seotud küsimus, siis vastust teatakse, muidu mitte. Kuigi meil on koos küsimusega alati küsimust sissejuhatav tekst, kust tihtipeale võib leida vastuste kohta vihjeid.“
Kehra gümnaasiumis on 12. klassi lõpus loodusteaduste ja ühiskonnaõpetuse eksam. Huvijuhi sõnul on mälumängudel osalemine justkui ettevalmistus eksamiks: „Kes käib mälumängudel, nende silmaring on laiem ning nad oskavad mõelda ja analüüsida.“