Anija mõisa suvelavastus tehakse järgmisel aastal

948

Selleks suveks plaanitud lavastus „Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid“ lükkub aasta võrra edasi.

Tänavu suvel Anija mõisas etenduma pidanud „Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid“ tuleb järgmisel aastal. Lavastuse mõtte algataja ja SA Anija mõisa haldus juhataja Tiit Laur selgitab, et etendus lükkub edasi peamiselt käsikirja ümbertegemise tõttu: „Mõtlesime, et kuhu meil kiiret – teeme pigem korraliku ja parema lavastuse.“

Esialgne „Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid“ lavastus pidi baseeruma Enn Toona samanimelisel, 1956. aastal kirjutatud näidendil. Tiit Laur avastas teose Anija mõisa raamatukogust. Nüüd kirjutab lavastaja Urmas Allik teksti ümber.

Tiit Laur: „Leidsime lavastajaga, et tekst tuleks ajakohasemaks teha. Näidendis on  ka niisugust, mis vajab uuendusi. Lugu läheb selle võrra huvitavamaks.“

Lavastusse on kaasatud 40 inimest. Peaosalised on professionaalsed näitlejad: parima meespeaosatäitja Eesti teatri auhinna võitnud Nero Urke ja Eesti Draamateatri näitleja Margus Prangel, kes mängivad vastandlikke tegelaskujusid. Kaasa teeb Felix Kark.

Tiit Lauri sõnul on näitlejad valmis osalema ka järgmisel aastal, Margus Pranglile sobiks see isegi rohkem. Teistes rollides mängivatele vabatahtlikele näitlejatele anti lavastuse edasilükkumisest teada üle-eelmisel nädalal.

Tiit Laur loodab, et neil jätkub indu osaleda projektis tuleval aastal: „Suur töö on ära tehtud. Kuulutuste peale Sõnumitoojas ja Sirbis tuli kohale inimesi Raasikult, Aegviidust ja Tallinnast. Eelmise aasta lõpus alustasime proovidega. Igaüks, kes soovis, sai endale rolli. Elukutseline lavastaja Allan Kress õpetas liikumist ja näitlemist.“

Lavastus sai LEADER-programmist 5112 eurot toetust. Mis rahastusest lavastuse edasilükkumise korral saab, ei osanud Tiit Laur veel kindlalt öelda: „Selles osas tuleb läbi rääkida. Võibolla peame kirjutama uue projektitaotluse. Summad eriti ei muutu, vast maksimaalselt 10 protsendi ulatuses, mida on ka projektis arvestatud.“

Ta lisas, et nüüd saab rahulikult mõtelda, kuidas edasi tegutseda: „Määramata on veel lavastuse muusika, peame otsustama, kas teha rahvalikku muusikat või hoopis midagi erilist. Paljud situatsioonid keeratakse pea peale ja välja tuleb hoopis midagi muud, kui publik arvab. Tuleb nagu Agatha Christie kriminaalromaanis.“