Laupäeval, 23. oktoobril oodati Kehra gümnaasiumisse kooli juubelit tähistama vilistlasi, õpetajaid ja õpilasi, peolisi oli üle 700.
Kehra kooli algust loetakse aastast 1850, kui hakkas tegutsema väike külakool. Enne 1940. aastat töötas kool 6-klassilise algkoolina, keskkooliks sai 1946. aastal. Aasta hiljem moodustati vene õppekeelega kooliosa. Praegu töötab Kehra kool kakskeelse gümnaasiumina.
Sünnipäevapeo alguses oli võimalik vaadata slaide kooli möödunud aegadest. Müügil oli aastapäevaks välja antud kakskeelne almanahh.
Aktuse alguseks oli saal tihedalt rahvast täis, ka seisukohti jäi puudu. Tervitussõnad ütles Kehra gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre. Ta rõhutas kooli arengu tähtsust ja tundis rõõmu, et esmakordselt on kakskeelne kool koondunud ühe katuse alla ning ühisele aktusele. Varasemalt tegutseti kahe eraldi osana – eesti- ja venekeelne kooliosa.
Seejärel mälestati lahkunud vilistlasi ja koolitöötajaid.
Kontserdil demonstreerisid eesti ja vene keelt kõnelevad õpilased ning ka vilistlased oma musitseerimis- ning tantsuoskust. Esinesid rahva- ja peotantsurühmad, mudilaste-, laste- ja noortekoor, solistid ja ansamblid. Kontserdi lõpus tänas direktor kõiki, kes aitasid kaasa sünnipäevapeo õnnestumisele ning kinkis juhendajatele kooli almanahhi.
Kooli tänukirja said aktuse-kontserdi sõnalise osa üldjuht Anne Tammaru, muusikaline üldjuht Epp Soo ja kunstilise üldjuht Anne Tanne panuse eest aastapäeva õnnestumisse.
Urve Rannaääre andis üle ka Kehra gümnaasiumi auhinna Tubli Tegu Kehra kool 160, mille pälvisid 2009. aastal MTÜ Kehra Kooli Vilistlased rajanud Piret Urmet, Nelli Restov, Mart Raja, Paul Luškov ja Tavo Tiismaa.
Aktus jätkus õnnitlustega. Õhtujuhid, vilistlane Arti Allmägi ja õpilane Merlin Maripuu, lugesid ette koolile saadetud sünnipäevakaardid.
Anija vallavanem Tiit Tammaru kiitis kooliperele õnne soovides, et on rahul, kuidas eesti ja vene keelt kõnelevad noored õpivad üksteise emakeeli ning saavad hästi läbi. Ta lisas, et loodetavasti saab kooli remondiga alustada järgmisel aastal. Koolile soovis õnne ka Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas.
Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders andis aktusel koos õnnitlustega üle Harju maavanema tänukirjad direktor Urve Rannaäärele, direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal Airi Poomile ning direktori asetäitjale majanduse alal Ülle Sirkasele hariduse edendamise eest ja süsteemiadministraator Aldo Vaikrele arendustöö eest IT-valdkonnas ning seoses kooli 160. aastapäevaga.
Et põrand säraks jällegi
Hiljaaegu 80aastaseks saanud Johannes Kork, Kehra keskkooli direktor aastatel 1953-1954 ja 1957-1975, meenutas kooli 125. aastapäeva, mil sellesama aula põrand oli uus ja läikiv. Ta avaldas lootust, et järgmisel aastal on remont valmis ja põrand särab jällegi. Ta lisas: „Medalisaajate autahvlid peaksid koridori asemel olema saalis, kus on nende õige koht, sest nemad on meie kuld ja hõbe.“
Harri Ellart, kes oli Kehra keskkooli direktor aastatel 1975-1994, meenutas 1. septembri aktust aastal 1988, mil õpilased laulsid esmakordselt Eesti hümni.
Ta meenutas mõningaid selleaegseid õpetajaid ja tänas tollaseid koolilapsi.
Õnnitlejate seas olid ka Alavere põhikooli ja teiste lähikoolide juhid, vilistlased ning Anija valla kultuurikeskuse juhataja Margit Aasma.
Forseliuse auhind
Kehra gümnaasium on 1989. aastal loodud Forseliuse Seltsi üks asutajaliikmetest. Forseliuse seltsi tegevjuht Madis Linnamägi andis üle Seltsi medalid Kehra gümnaasiumi kolmele algklassi õpetajale: Maire Normakule, Epp Raudkivile ja Raissa Rikkinenile.
Madis Linnamägi rõhutas andekuse tähenduse muutumist tänapäevases hariduses: „Oluline on arendada õpilaste loovust ja õpetada loominguliselt.”
Forseliuse medali saanud Maire Normak sõnas, et ei osanud seda oodata: „Olen koolis töötanud 25 aastat ja pean õpetamise juures kõige tähtsamaks elurõõmu. Tuleb ise olla elurõõmus, siis on ka lapsed rõõmsad. Kõikidel õpetajatel on süda oma õpilaste juures.“
Pärast aktust jätkus õhtu peomeeleolus, soovijatel oli võimalus lasta end fotograafil jäädvustada. Vilistlased kogunesid koridori, puhvetitesse ja klassiruumidesse meenutama möödunud aegu. Õhtu programmi lõpetas saalis toimuv disko.
MTÜ Kehra Kooli Vilistlased
Esmakordselt korraldati aastapäevapidu koos vilistlaste MTÜga, kuhu kuulub praegu 12 liiget.
MTÜ Kehra Kooli Vilistlased juhatuse esimees Tavo Tiismaa sõnas, et nad võtsid enda kanda ürituse aktusevälise osa alates inimeste registreerimisest kuni õhtuse peoni: „Külaliste registreerimisel oli sel aastal paar uuendust, igale osavõtjale eraldati käepaelad ning vastavalt staatusele eri värvi. See lihtsustas turvateenistuse tööd. Teine muudatus oli, et registreerimine peole toimus arvutite abil, saabunud külaliste ja vilistlaste andmed olid juba sisestatud, et oluliselt kiirendada registreerimisprotseduuri. Meie korraldasime ka aastapäevapeo turvateenistuse ja autode parkimise kooli territooriumil.“
Käesoleva aasta alguses loodud MTÜ peamiseks ülesandeks nimetab Tavo Tiismaa Kehra kooli aastapäevade ja vilistlaste kokkutulekute korraldamist. Ta lisab, et võimaluse piires püütakse hoolitseda ka selle eest, et tublimaid töötajaid või õpilasi igal aastal mingit moodi tunnustada või premeerida.
