Kehras on kodukohvikute päeva korraldatud rahvamaja juures, kuhu koduperenaised kogunesid küpsetisi müüma. Enamasti oli siis osalejaid kolm-neli.
Kohvikutepäeval kõigil varasematel kordadel osalenud Kaie Untera Kehrast on kogu aeg olnud seda meelt, et õige kodukohvik peaks olema avatud kodu juures. Tema pidas siis kohvikut teistest eraldi –aiamaal enda aiamaja terrassil.
Kaie Untera jutustas Sõnumitoojale, et läks nüüd varakult Anija valla uue kultuurijuhi Veiko Veierti jutule ja tegi ettepaneku, et viies kohvikutepäev võiks toimuda teisiti, koduõuedes.
Seekordne kodukohvikute päev, mis toimus pühapäeval, 9. juulil, oligi esmakordselt õuedes. Kokku olid Kehras avatud 9 kohvikut.
Kehra Kodu tegevusjuhendaja Kaie Untera avas oma kohviku seekord enda töökoha õuel. Samas kõrval asus Kehra Kodu kohvik, kus toimetasid kolleegid koos juhataja Tiiu Kruusamägiga ja ka Kehra Kodu elanikud.
Kaie Untera ütles, et rahvast käis mõlemas kohvikus palju, ostjaid-sööjaid oli sadakond või rohkem: „Kehra Kodu kõigi kuue maja tegevusjuhendajad ja kliendid küpsetasid kohviku jaoks ning toimetasid õue tehtud kohvikus. Kuna meie kliendid osalevad 5. augustil Viljandis puuetega inimeste laulu- ja tantsupäeval, esitasid nad täistundidel laule ja tantse oma repertuaarist. Rahvale väga meeldis, et oli esinemisprogramm, ning lapsed said vaadata Kehra Kodu kanu, vutte, jäneseid.“
Kaie Untera lisas, et külastajate seas oli kohalikku rahvast, aga ka võõraid. Kehra inimesed kiitsid, et kohvikutepäeval ei kogunetud enam rahvamaja juurde, vaid sai külastada õuesid.

Rahvarohke oli ka Kehra teises otsas – Põrgupõhja linnaosas, kus Kaie Untera poeg Marko Teppan koos perega avas Teppani Kalakohviku. MTÜ Kehra Kandi Kalavarud eestvedaja, staažikas harrastuskalapüüdja Marko Teppan pakkus koos perega oma koduõues värskelt suitsutatud kala, kalasuppi, burgerit ja teisi kalatoite. Osa teenitud rahast läheb kohamaimude ostmiseks, et koos Härjanurme kalakasvatuse töötajaga asustada neid ümber Jägala jõkke.
Marko Teppan rääkis, et müüsid perega kohvikutepäeval ära kõik kalatoidud, mida müüa andis: „Kalasupp sai otsa, keetsime juurde. Suitsukala ei jõudnud nii palju teha, kui oli nõudlust. Suitsurääbist ei saanudki ise proovida. Vahepeal tekkis lausa järjekord. Rahvast käis ootamatult palju, kohati ehmatas meid ära, et nii suur huvi oli. Tegime kohvikut esimest korda, elu õpetab.“
Nende kohvikut kiideti, aga peremehe sõnul veidi ka mossitati, et kala sai ruttu otsa. Kalatoite käisid söömas peale kohalike ka inimesi Koselt, Raasikult, Jürist, Tallinnast, Paidest.
Põrgupõhja linnaosas võtsid külalisi vastu veel mitu kohvikut. Kirbuka Kohvikut pidas Annely Pakkane. Kohvikus Jürka ja Juula Juures olid võõrustajate Jürka ja Juula rollis Heiki Kalvik ja Kärt Repponen. Põllu kohvikus toimetasid Irma ja Rainis Adams. Käsitöö kohvikus sai lisaks söömisele vaadata perenaise Anu Mäeoru käsitöönäitust ja ka osta tema tehtud esemeid.
Kehra koolimajas oli sel päeval Õpetajate Toa Kohvik. Gümnaasiumi õpetajate tuppa tehtud heategevuslikus kohvikus toimetasid õpetajad Eve Rohtla, Laura Lass, Piret Urmet, Epp Joab, neid aitasid Riina Norden, Terje Lopetiene ja Maret Kivistu. Kohvikuga teenitud tulu läheb kooli õuealale pingpongi välilaua ostmiseks.
Eve Rohtla lausus, et kogu toidukraam müüdi ära, vahepeal tuli vahvleid lisaks küpsetada: „Saime pingpongilaua jaoks raha juurde. Oli ka neid, kes maksid meie algatuse toetamiseks küpsetiste eest rohkem, kui küsisime. Koolilaada ja kohvikutepäevaga oleme eesmärgile palju lähemal, pisut on veel vaja, siis saame summa kokku.“
Üks kohvik oli Kehra korrusmajade juures Kose maanteel. Seal pakkus Manindra Harsha india toite. Temalt sai toitu karpides kaasa osta, sest korteris ei olnud ruumi kohvikut avada. Facebooki-võrgustikus Kehra Kuulutaja kiideti pärast, et india toidud olid väga maitsvad.
Anija valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert käis kõik kodukohvikud läbi ja andis tegijatele üle tänukirja, et nad aitasid elavdada Kehra kultuurielu. Ta kommenteeris, et kodukohvikute päev läks korda: „Rõõm on, et sel päeval ei olnud olulised mitte ainult kohv ja kook, vaid ka suhtlemine ja koostegemine. Usun, et järgmisel korral tuleb kodukohvikutepäev veel mahukam ja jääb traditsiooniks.“