Omaloomingulise näitemängu esietendus oli 5. detsembril Kehra rahvamajas.
„Jõulumemme käpikud“ on lugu sellest, kuidas sahvrivaikuses kudunud jõulumemm unustab kootud kindad riiulile ning loomadeks muutunud käpikud ärkavad ellu. Sahvririiulitel algab suur seiklus, mis lõpeb Präänikumaal. 45minutilises etenduses mängivad nukkudega Margit Aasmaa, Annely Pakkane ja Kehra gümnaasiumi abiturient Laura Restov.
„See on omalooming. Algne idee tuli minult, sain inspiratsiooni raamatust „Musterloomad“, mille jaoks Anu Kotli kudus Eesti kindamustreis käpikloomi. Margitiga arutasime, tema lisas oma mõtteid ning mina kirjutasin kokku,“ sõnas Annely Pakkane, kes mängib lavastuses rebast ja põrsast.
Margit Aasmaa on jõulumemm, jänes ja hunt, Laura Restov päkapikk ja kass. Kuna nad on lavastuses elluärganud käpikud, on loomad tavapärasest erinevat värvi, näiteks põrsas sinine, jänes roosa, hunt roheline. Vaatajale paistavadki nad kootud nukkudena, kuigi tegelikult on Kehra Nuku uued käpikloomad hoopis prinditud riidest õmmeldud. Annely Pakkane rääkis, et esialgu katsetas nukkude kudumist, kuid liiga jämeda lõngaga kududes oleks nukk saanud raske ja kandjale palav, peene lõngaga tulnuks muster nii väike, et publik seda ei erista. Riidele prinditud koekirja abil õnnestus saada efekt, nagu oleksid nukud kootud.
Kehra Nuku lavastaja Margit Aasmaa end „Jõulumemme käpikute“ ainulavastajaks ei pea, ütles, et see sündis kolme osalise ühistööna: „Tekstilist osa ja emotsioonide väljendamist tõesti ma nii-öelda torkisin, kuid liikumise seadmisel olime kõik võrdsed lavastajad.“
Õmblustöökoda esietenduse hommikuni
„Nädal aega oli meil justkui õmblustöökoda, kõik nukud, kostüümid ja dekoratsioonid tegime ise ja sõna otseses mõttes viimase minutini,“ ütles lavastuse kunstnik, dekoreerija ja kostümeerija Annely Pakkane.
Kui nukud said varem valmis, siis Margit Aasmaa jõulumemme põll tuli nõelasilmast tunnike enne esietendust: „Nukud õmblesin lõigete järgi kokku mina, kuid Margit täitis need, tegi näod ja puhus sisse hinge.“
Kuna kõigil kolmel näitlejal oli vaja mängida paralleelselt kahe nukuga, ühendas Annely Pakkane nukud kahekaupa kummipaelaga kokku ning etenduse ajal on need näitlejail sirmi taga kaelas, nagu vanasti pandi lastele kindad kaela ja jopevarrukast läbi, et need ära ei kaoks. Margit Aasmaa nimetas seda geniaalseks ideeks, sest nukke tuleb etenduse ajal sageli vahetada ning neid poleks vahepeal kusagile panna.
„Kui iga nuku jaoks oleks eraldi inimene, poleks probleemi, aga meil jääb käsi väheks. Seetõttu panimegi nukud kummipaelaga ümber kaela nagu käpikud,“ lausus idee autor.
Lavastuse kogu ülejäänud disain on samuti Annely Pakkase looming. Sirmile kinnitatud „sahver“, selle vahetatavad riiulid, kuusepuud on samuti arvutis disainitud ja riidele prinditud. Ta alustas nende visandamisega maikuus ning ühtlasi on need osa tema lõputööst Mainori ettevõtluskõrgkooli graafilise disaini erialal.
„Kuigi alustasin varakult, jäi lõpuks ikka aega puudu. Enne esietendust ärkasin öösel kell kolm, vaja oli teha veel sirmile valgest riidest lumevall, lava taha tasku, kuhu saaksime etenduse ajal asju panna,“ sõnas Annely Pakkane.
Ta õmbles ka näitlejate kostüümid. Kuigi Margit Aasmaa on kolmest näitlejast ainus, kes etenduse ajal näitab end jõulumemmena publikule, õmbles Annely Pakkane rohelised kostüümid ka endale ja Laura Restovile.
„Ilma kostüümita meie kunstnik kedagi lavale ei lase,“ märkis Margit Aasmaa.
Sirmiraami ja dekoratsioonide puidust alused tegi Kehra Nukule sponsorlusena Mati Kattai OÜst Mati Puittooted. Tänavuse etenduse jaoks vajalike metallkinnitustega aitas Sergei Belinko.
Detsembriks saab veel tellida
„Jõulumemme käpikute“ esietendusel oli Kehra rahvamaja saal täis, publikuks olid Kehra gümnaasiumi algklasside õpilased. Samal päeval andis Kehra Nukk etenduse ka Roosna-Alliku lasteaias, järgmisel päeval oli kaks etendust Viljandimaal Mustlas ning läinud pühapäeval Harku vallas Kumnas. Detsembris mängitakse tänavust jõulutükki ka Lehtses ning koduvallas Alaveres ja Voosel.
„Kui on huvilisi, oleme valmis veel mängima. Vanamõisa jõulumaa ütlesime sel aastal ära, kuna nemad tahtsid poole lühemat etendust. Raasikul mängime sel aastal mullust lavastust „Lumeeit“, millega andsime alles novembri lõpus Tartus mänguasjamuuseumis kaks etendust ja saal oli välja müüdud,“ rääkis Margit Aasmaa.
Nagu „Lumeeite“, saab ka „Jõulumemme käpikuid“ etendada igal ajal: „Kohandame selle „Vanaema käpikuteks“ ja mängime kas või suvel.“