Mõne tunniga ehitati Kehrasse nii laululava kui kaks Pika Hermanni torni ja juubelitort.
„Uskumatu, milline tahtejõud on lastel – nendega võib mägesid liigutada,“ ütles Anija vallavanem Arvi Karotam pühapäeva, 11. märtsi pärastlõunal Kehra kelgumäe juurde rajatud lumelinnas.
Sellest päevast, kui vallavanem pakkus valla noortekogule välja – teeme Kehrasse lumelinna, kulus napilt poolteist nädalat, kui mõte sai teoks.
„Alguses plaanisime lumelinna ehitada järgmisel pühapäeval, aga ilmateade lubas selleks nädalavahetuseks sobivat sulailma,“ selgitas Arvi Karotam plaanide kiiret muutumist.
Pühapäeva hommikuks oli Marek Suik lumelinna tarvis Kehrast kokku toonud 10 lumest kuhja. Neist 7 said samal päeval lumeskulptuurideks – lumelinna ehitajad jagati seitsmesse töörühma, iga mäekese juures askeldas üks grupp. Koolilapsed meisterdasid omakeskis või koos paari täiskasvanuga, väikeste laste vanemad tulid ise labidate-saagidega ehitama.

Kuna lumelinn pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, olid Kehra kunstidekooli õpilased ja õpetajad lumeskulptuuride jaoks ettevalmistanud temaatilised kavandid. Suurem osa tuli ehitama siiski oma väljamõeldud kavandiga.
Kolm ja pool tundi pärast alustamist, kui enam-vähem kõik lumest atraktsioonid olid valmis ning osa ka spreivärvidega üle võõbatud, vaatas kunstiõpetajatest-õpilastest žürii need üle. Kõik võistkonnad said Sohviku kohviku kinkekaardid, kahe rohkem silmapaistnud lumeskulptuuri autorid 25 euro väärtuses, teised 5-15eurosed kinkekaardid.
„Peale ilu hindasime ka funktsionaalsust – lumelinnas on väga oluline, et saaks ronida ja liugu lasta,“ sõnas žürii liige, Kehra kunstidekooli direktor Ene Kerb.
7 lumeskulptuuri
Üheks kahest paremast tööst hindas žürii Kehra kooli T.O.R.E rühma tehtud elevandi, millelt sai liugu lasta, kuid sai ka selle sisse ronida ning lumest tunnelis roomata. Rühma liikmed Ade ja Ane Laande, Carmen Kaalo, Jaan Viirmann ja Karl Johannes Kask selgitasid, et elevant on T.O.R.E sümbol. Lumi on vinge ja kui ette võtta, siis juba suurelt, põhjendasid nad mitmete atraktsioonide tegemist.
Teise peapreemia sai žüriilt Kehra vene noorte näiteringi „Oma lainel“ skulptuur, millel oli kõige rohkem Eesti sümboolikat – Pikk Hermann, suitsupääsuke, kirjad EV 100. Võistkonna juht Aleksei Kuzmin ütles, et esialgu võeti valmis kavand, kuid lumekuju arenes töö käigus: „Alguses tegime trepi, siis liumäe, siis tuli Toompea-idee, torni tegime lipu, kõige viimasena valmis suitsupääsuke.“
Kehra 4H noorteklubi liikmed koos juhendaja Helina Lillsooga tegid Hendrik Lillsoo ja Mirtel Maria Rulli kavandatud lumest laulukaare. Oleme ka laululapsed, põhjendasid nad. Kui laulukaar valmis, esitati seal laul „Kodu“. Kehras ei olnud oma laululava, nüüd siis on, märkis žürii.
Laste suur lemmik oli kõrge liumäega Pikk Hermann, mille tegid väikeste laste vanemad. Võistkonna pani kokku Kaiti Kartusov, lumelinnuse tegemisel juhatas väge maakividest ehitamise spetsialist Priit Raudkivi. Lumest „kivide“ lõikamiseks kasutati isegi mootorsaagi. Selle kõrvale, Kose maantee äärde tegi vallavalitsuse, perekond Šikini ning koolitüdrukute segavõistkond suure kirja „EV 100“.
Kehra kunstidekooli võistkond – õpetajad, õpilased ja nende vanemad – eesotsas kunstiõpetaja Mare Villemsooga valmistasid suure tordi, küünalde ja juubelilogoga. Säilitus- ja värvaineteta, puhtast Eesti toorainest, kiitsid tegijad. Lumelinna viimase atraktsioonina valmis kohalike noorte skulptuur Koopaoravad.
„Väga vahva ettevõtmine. Ja on tore, et ka lapsevanemad võtsid osa,“ kiitis Helina Lillsoo.
Kui lumelinn valmis, lausus vallavanem Arvi Karotam lastele: „Nautige talverõõme ning kutsuge oma sõbrad ja koolikaaslased ka liugu laskma. Ärge lumelinna lõhkuge, hoiame seda seni, kuni lumi ära sulab!“