
Juubelikontserdil esinesid endised ja praegused plaatpilliõpilased ning ka nende emad.
Kehra kunstidekooli direktor Ene Kerb nimetas gümnaasiumi saalis laupäeval, 18. novembril toimunud Xilofono sünnipäevakontserti kunstidekooli juubelinädalal kõige olulisemaks. Meenutustega pikitud kontserti juhatas Xilofono esimese koosseisu liige Triin Toomesaar. Koos temaga esinesid Xilofono vilistlased, kes alustasid 20 aastat tagasi koos temaga Kehras plaatpilliõpinguid, ansambli praegune põhikoosseis ning noored ja lapsed, kes alles esimesi kuid plaatpille harjutavad.
Kooli aulas oli näitus ansambli 20aastasest tegevusest, müüdi Xilofono plaate ning juubeliks ilmunud kogumikku „Xilofono kroonika 1997-2017“.
„Te olete Kehra kunstidekooli ja Anija valla uhkus,“ kiitis Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas plaatpilliansamblis mängijaid õnnitledes.
Abivallavanem Marge Raja andis Xilofono juhendajatele Ülle Rauale ja Kadi Vooselile vallavalitsuse tänukirjad. Tänukirja pälvisid nad ka Eesti Muusikaõpetajate Liidult. Õnnitlejaid ja tänusõnu oli pärast kontserti palju, plaatpilliansambel tänas omalt poolt kõiki toetajaid ning Xilofono kauaaegseid liikmeid.
ÜLLE RAUD: algul andsin sõrme, siis käe ja lõpuks südame
„Kõik sai alguse sellest, et mu head sõbrad kutsusid mind kaasa Salzburgi Carl Orffi muusikapedagoogika suvekursusele. Olin äsja asunud Kehra kunstidekooli tööle ja Orff-muusika metoodika mulle väga meeldib,“ meenutas Xilofono asutaja Ülle Raud.
Ta jutustas, kursuselt saadud elamus oli nii võimas, et soovis sama metoodikat – õppida muusikat liikumise, laulu, tantsu ja improvisatsiooni kaudu – ka oma õpilastega proovida. Kuigi pille polnud, oli kursustel õpetatud, et muusikat saab teha kõigega, mis on meie ümber: „Mäletan, et käisin mänguasjade ja tööriistade poodides, otsisin igasugu esemeid, mis helisesid ja kõlisesid.“
1996. aasta sügisel alustas ta Kehra kunstidekoolis Orffi metoodikal põhinevate rütmitundidega, millest kasvas aasta hiljem välja Eestis ainulaadne plaatpillide ansambel.
„Olin andnud sõrme, aga ei teadnud veel siis, et peagi annan ka käe ja mõne aasta pärast kingin kogu südame ja hinge,“ kirjutab Ülle Raud ansambli kroonikaraamatus.
Esimesed pillid osteti toetajate abiga. Esimene oli ksülofon, mis andis ka ansamblile nime: „Nuputasime, mis keeles kõlaks see natuke huvitavamalt ning leidsime hispaaniakeelse vaste xilofono.“
Ülle Raua suur unistus oli teha plaatpillidel muusikat klassikast popini. Unistuse täitumiseni kulus 7 aastat. „Oli meeletu enesetäiendamine ja metoodika nuputamine, kuidas saaks nende pillidega mängida nii, et kõlaks nagu klaver,“ jutustas ta.

20 aasta jooksul üle 70 õpilase
Publik nägi Xilofonot esmakordselt Kehra kunstidekooli 35. aastapäeval 15. novembril 1997. Esimeses kooseisus mängisid Triin Toomesaar, Kaisa Jõhvik, Teele Ehasalu, Kristi Treial, Maret Kruusamägi (nüüd Kivistu) ja Viivika Hommuk. Neist kolm esimest olid ansamblis 8 aastat. Kõige kauem, 16 aastat on Xilofonosse kuulunud Kleer Keret Tali ning Ülle Raua kõrval ansambli teine juhendaja Kadi Voosel. Neid, kes on seal mänginud üle kümne aasta, on mitmeid.
Xilofonos on aastate jooksul mänginud 73 last. Suurem osa tüdrukud, kuid ka mõned poisid, neist kõige kauem, 4 aastat oli ansamblis Martin Roobas.
20 aasta jooksul on olnud arvukalt esinemisi Eestis, kuid üles on astutud ka Estonia kontserdisaalis, Tallinn-Stockholmi laevadel, käidud mitmetel välisfestivalidel, võidetud seal auhinnalisi kohti ning antud välja 6 plaati. Kõik ansambli tegemised on õppeaastate kaupa kirjas äsjailmunud kroonikakogumikus, mille toimetas Anne Tammaru ja kujundas Xilofono vilistlane Kleer Keret Tali.
Peale vilistlaste, kes esinevad aeg-ajalt projektikorras, on plaatpilliansamblil neli rühma. Kõige pisemad, 7-9aastased, kes õpivad muusikakooli nooremates klassides, on Xilofono lapsed. Järgmine rühm on Xilofono noored – nemad käivad muusikakoolis vanemates klassides. Xilofono põhikoosseisus mängivad gümnaasiumineiud, kel õpingud muusikakoolis juba selja taga. Väiksemaid juhendab Ülle Raud, põhikoosseisu nüüd Kadi Voosel. Teist oma töö jätkajat loodab Ülle Raud muusikaakadeemia löökpillide eriala tudengist Anni Karust, kes täiendab end praegu Portugalis.
Ansambli põhikoosseisu piigad esitasid sünnipäevakontserdil klassika ja popmuusika kõrval ka omaloomingulisi palu, neid on kokku kümmekond. Peale nende astusid esmakordselt plaatpillimängijatena publiku ette emad, kelle lapsed mängivad Xilofonos.
„Nad on tublid, harjutasid paar kuud ja mängisid nüüd päris ilusasti. Ütlesid küll, et poleks uskunud, et see on nii raske töö,“ lausus Ülle Raud.
Emade plaatpilliansamblis astus üles ka Xilofono esimese koosseisu liige Maret Kivistu, kelle tütar Aliis Puusaar alustas aasta tagasi plaatpillide õppimist. Ei olnud üldse kerge, tunnistas Maret Kivistu aastate järel taas plaatpillipalade õppimist.