KAIE UNTERA ja KRISTI HUUSI hakkavad Kehra päeval koera- ja kassiomanikele omal initsiatiivil infot jagama.
Aprillis toimus Anija Lüliti raames koerte ja kasside omanikele mõeldud mõttekoda. Selle algatanud Kaie Untera ja Kristi Huusi eestvõttel jõuti tõdemuseni, et vallavalitsusel puudub lemmikloomade koguarvust ülevaade. Vastavalt Anija valla koerte, kasside ja teiste lemmiklooma pidamise eeskirjale on koerte registreerimine kohustuslik, teiste lemmikloomade registreerimine soovituslik, kuid seda ei täideta. Samuti on nõue, et avalikus kohas liikudes peavad olema koerad jalutusrihma otsas ning omanik peab oma lemmiklooma väljaheited koristama. Seda teevad mõttetalgute algatajate sõnul vähesed, kuigi Kehras on olemas nii kilekoti- kui prügikonteinerid.
Mõttetalgutest kasvas välja idee viia vabatahtlike ning vallavalitsuse koostöös tänavusel Kehra päeval läbi teavituskampaania koerte-kasside omanikele. Valla esindaja lubas organiseerida kohapeal võimaluse loomade registreerimiseks, loomaarst tulla loomi kiibistama-vaktsineerima.
„Nüüd on selge, et koostöö vallavalitsusega jääb praegu ära. Oma telgiga me Kehra päeval väljas ei ole, meid võib leida noortekeskuse telgi juures. Kuna loomade vallaregistrisse kandmine pole enam nii aktuaalne, siis oleme väljas peamiselt selleks, et küsida loomaomanikelt, kas nende lemmikud on kiibistatud ja vaktsineeritud ning suuname nad loomakliinikusse,“ lausus Kristi Huusi.
Kaie Untera lisas, et Kehra loomakliiniku tohtrit Ain Zereeni sel päeval õue tööle kutsuda pole mõtet, kliinik on läheduses ning arstil seal kiibistamiseks ja vaktsineerimiseks vajalikud asjad käepärast, lisaks ei ole siis häiritud tema igapäevatöö.
Kahele vabatahtlikule on end appi lubanud ka Anija valla noortekogu. Selle liikmed teevad neile Kehra päevaks telgi juurde reklaamplakati ning aitavad infot jagada.
Anija valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet selgitas Sõnumitoojale, et pidas otstarbekaks jätta lemmikloomade valla registrisse kandmise kampaania ära, kuna sinna on alates eeskirja kehtestamisest kantud väga vähe loomi ning koerte-kasside eeskiri tuleks üle vaadata ja kaasajastada.
„Valla registrisse kantud loomade kirjeldus ei ole kõige täpsem. Inimene, kes oma lemmikloomast hoolib, korraldab tema kiibistamise ja vaktsineerimise. Eestis on paar registrit, kuhu loomaarstid kannavad lemmikloomade andmed. Enamik on pidanud seda piisavaks ega ole tulnud valda oma looma registreerima. Selle tõttu tuleb valla registri vajalikkus üle vaadata,“ lausus ta.
Kaie Untera ja Kristi Huusi arvasid, et Kehrasse koerte aediku planeerimisel oleks vallavalitsusel siiski vaja ülevaadet, kui palju elab kortermajades koeri. Samuti on nad seda meelt, et loomaomanikele on vaja teha selgitustööd oma koerte-kasside järelt koristamises ning vallavalitsuses võiks olla kiibilugeja, mis aitaks välja selgitada leitud või kellelegi ebameeldivusi põhjustanud looma omaniku.