Keh­ra osad lap­se­va­ne­mad ei soo­vi kee­le­kümb­lusk­las­si

„Meie ees­märk on an­da iga­le lap­se­le pa­rim ja kee­le­kümb­lusk­las­sis saab ees­ti klas­si­ga sa­ma hea ha­ri­du­se,“ kin­ni­tab di­rek­tor KAI­DO KREIN­TAAL.

Keh­ra va­li­mis­koo­so­le­kul tõs­ta­ta­tud kü­si­mus, miks pea­vad ve­ne pe­red oma lap­sed pa­ne­ma kee­le­kümb­lusk­las­si, jõu­dis eel­mi­sel nä­da­lal üle­rii­gi­lis­se mee­dias­se ning sel te e­mal on sei­su­koh­ti väl­jen­da­nud ka po­lii­ti­kud.

Sõ­nu­mi­too­ja­ga võt­tis eel­mi­sel nä­da­lal ühen­dust Ser­gei Dõ­mša, kel­le kaks last õpi­vad Keh­ra güm­naa­siu­mis, kol­mas alus­tab koo­li­teed tu­le­val õp­peaas­tal. Ta üt­les, et Le­pat­rii­nu las­teaia lap­se­va­ne­ma­te koo­s­ole­kul osa­le­nud koo­liõ­pe­ta­ja tea­tas – kõik ve­ne­kee­le­test pe­re­dest lap­sed hak­ka­vad koo­lis õp­pi­ma kee­le­kümb­lusk­las­sis.

„Kü­si­sin, kas see tu­le­neb sea­du­sest või on koo­li juht­kon­na po­lii­ti­ka. Sain vas­tu­se, et tu­le­neb sea­du­sest,“ rää­kis Ser­gei Dõ­mša, kel­le kaks va­ne­mat last õpi­vad Keh­ras nii­ni­me­ta­tud ees­ti klas­sis.

Keh­ra koo­li di­rek­tor Kai­do Krein­taal sel­gi­tab, et kee­le­kümb­lusk­las­sis toi­mub sa­mu­ti ko­gu õp­pe­töö ees­ti kee­les, õpi­la­sed lä­bi­vad sa­ma õp­pe­ka­va pi­sut tei­se me­too­di­ka alu­sel kui ees­ti klas­sis.

„Kui kee­gi üt­leb, et kee­le­kümb­lusk­las­si ta­se on keh­vem, siis see on pu­has emot­sioon ja ta­han tões­tust, mil­le alu­sel se­da väi­de­tak­se,“ sõ­nab ta.

Lap­se­va­ne­mad: kee­le­kümb­lust sun­di­da ei saa

Pä­rast las­teaia-koo­so­le­kut pöör­du­nud Ser­gei Dõ­mša poo­le lap­se­va­nem, kes soo­vi­nud oma lap­se pan­na Keh­ras­se ees­ti klas­si, ka las­teaiaõ­pe­ta­jad toe­ta­nud soo­vi, te­ma ees­ti kee­le os­kust kiit­nud koo­li ko­mis­jon, kuid laps mää­ra­ti siis­ki kee­le­kümb­lusk­las­si.

Tei­ne lap­se­va­nem, kes sa­mal põh­ju­sel ot­sus­tas eel­mi­sel aas­tal oma lap­se do­ku­men­did Keh­ra koo­list ära võt­ta ja pan­na ta pea­lin­na ees­ti­keel­ses­se koo­li, on Na­tal­ja Kravt­so­va. Ta rää­gib, et va­nem laps, kes prae­gu õpib 9. klas­sis, võe­ti Keh­ra koo­li ees­ti klas­si vas­tu prob­lee­mi­de­ta ning ka noo­re­ma koh­ta kin­ni­ta­tud pä­rast kat­seid – saab ees­ti klas­sis hak­ka­ma. Saab­ki, tal lä­heb Tal­lin­na koo­lis häs­ti, esi­me­se klas­si lõ­pe­tas ai­nult vii­te­ga, kin­ni­tab ema.

„Di­rek­tor ole­vat ühe­le ema­le öel­nud, et te­ma teab pa­re­mi­ni, mis on meie las­te­le hea. Kus ta se­da teab, kui po­le mi­nu last üld­se näi­nud­ki?“ kü­sib Na­tal­ja Kravt­so­va. 

Kümb­lusk­las­si vä­lis­ta­mist põh­jen­dab ta sel­le­ga, et su­hel­des teis­te lap­se­va­ne­ma­te­ga mõis­tis, Keh­ra koo­li kee­le­kümb­lusk­las­sis õp­pi­des ei saa laps pä­ris sel­geks ei ees­ti ega ve­ne keelt.

Ser­gei Dõ­mša ko­du­ne keel on ve­ne keel, kuid kõik kolm last on käi­nud Le­pat­rii­nu las­teaia ees­ti­keel­ses rüh­mas. Neist kaks va­ne­mat on võe­tud Keh­ra koo­li ees­ti klas­si, üks käib nüüd 8., tei­ne 3. klas­sis.

„Ko­dus me neid õpe­ta­ma po­le pi­da­nud. Va­nem tü­tar on vä­ga tub­li, käis aas­taid ta­ga­si koo­li esin­da­mas ees­ti kee­le olüm­piaa­dil koos ka­he klas­siõe­ga, kes sa­mu­ti on ve­ne pe­redest. Ka lasteaialapse keeleoskust õpetajad kiidavad,“ ju­tus­tab ta.

Sep­temb­ri lõ­pus saa­tis Ser­gei Dõ­mša ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le jä­re­le­pä­ri­mi­se, mil­les soo­vis tea­da, kas ve­ne pe­rest pä­rit, kuid ees­ti­keel­ses las­teaia­rüh­mas õp­pi­nud lap­sel on õi­gus õp­pe­keelt va­li­da või peab vas­ta­valt koo­li ot­su­se­le õp­pi­ma kee­le­kümb­lusk­las­sis. Vas­tu­ses sel­gi­tas mi­nis­tee­riu­mi peaeks­pert Kers­ti Ki­vi­rüüt, et kee­le­kümb­lus on kõi­ge lap­se­sõb­ra­li­kum ja tõ­hu­sam ees­ti kee­le õp­pe või­ma­lus, li­saks pee­tak­se olu­li­seks, et lap­se ema­keel ja kul­tuur säi­liks, kuid sel­les osa­le­ma sun­di­da ei saa. 

Ser­gei Dõ­mša lei­dis põ­hi­koo­li- ja güm­naa­siu­mi­sea­du­se­le vii­da­tes, et Keh­ra kool peaks pak­ku­ma üks­nes ees­ti­keel­set ha­ri­dust ning kee­le­kümb­lusk­las­se ava­ma vaid siis, kui sel­leks on soo­vi­jaid. Sea­dus üt­leb, et põ­hi­ha­ri­dust oman­da­va­te­le õpi­las­te­le, kel­le ema­keel on õp­pe­kee­lest eri­nev, peab kool kor­ral­da­ma kee­le- ja kul­tuu­riõ­pet, kui se­da soo­vi­vad vä­he­malt küm­me sa­ma ema- või suht­lus­kee­le­ga õpi­last.

„Kui neid on, siis on, aga teis­te lap­si kümb­lusk­las­si sun­di­da ei saa. Me ela­me Ees­ti Va­ba­rii­gis ja kui me ise ei os­ka ees­ti keelt, siis pea­me vä­he­malt te­ge­ma kõik sel­leks, et meie lap­sed os­kak­sid,“ mär­gib ta.

Na­tal­ja Kravt­so­va ar­vab siis­ki, et kee­le­kümb­lusk­las­sid on Keh­ra koo­lis ena­mi­ku­le muu­dest rah­vus­test pe­re­de­le va­ja­li­kud: „Kuid need kolm-ne­li ve­ne pe­ret, kes igal aas­tal ta­ha­vad oma lap­sed pan­na ees­ti klas­si, peak­sid se­da saa­ma.“

Koo­li­juht sel­gi­tab

Di­rek­tor Kai­do Krein­taal sel­gi­tab, et kee­le­kümb­lusk­las­sid on mõel­dud muu­keel­se­test pe­re­dest las­te­le ja lap­sed õpi­vad sa­mu as­ju, kümb­lusk­las­sis õpe­ta­tak­se ka ees­ti keel kor­ra­li­kult sel­geks. Keh­ra kee­le­kümb­lu­sõ­pe­ta­jad on lä­bi­nud vas­ta­va koo­li­tu­se ja on di­rek­to­ri hin­nan­gul vä­ga tu­ge­vad õpe­ta­jad: „Kin­ni­tan, et mõ­le­mad õpe­tu­sed – nii ees­ti kui kee­le­kümb­lus, on meil võrd­selt head.“

Va­rast kee­le­kümb­lust on Keh­ra koo­lis prak­ti­see­ri­tud ne­li aas­tat, esi­me­sed lap­sed, kes 1. klas­sist pea­le õpi­vad kõi­ke ees­ti kee­les, on jõud­nud 5. klas­si. Va­ne­mad on õp­pi­nud hi­li­se kee­le­kümb­lu­se klas­sis, kus osa õp­peai­neid on ees­ti, osa ve­ne kee­les. Di­rek­tor mee­nu­tab – kui Keh­ra koo­lis 2005. aas­tal kee­le­kümb­lu­se­ga alus­ta­ti, soo­vi­sid vä­ga pal­jud ve­ne va­ne­mad pan­na lap­sed ees­ti klas­si, kuid ei taht­nud ise keelt õp­pi­da: „Mi­da see tä­hen­dab lap­se jaoks? Ta on ees­ti kee­le­kesk­kon­nas ai­nult koo­li­tun­di­des, üle­jää­nud aja ve­ne kee­le kes­kel – ei õpi keelt, ei loe, ei saa kee­lep­rak­ti­kat ja jääb ees­ti las­test pa­ra­ta­ma­tult ma­ha. Näen neid lap­si meie va­ne­ma­tes klas­si­des ja nad ei os­ka lu­ge­da. Jah, loe­vad teks­ti, kuid ei saa sel­lest aru.“     

Need ve­ne lap­sed, kes alus­ta­vad kee­le­kümb­lu­se­ga 1. klas­sis, saa­vad Kai­do Krein­taa­li kin­ni­tu­sel ise­gi pa­re­ma ha­ri­du­se kui ees­ti klas­si õpi­la­sed, ku­na kee­le­kümb­lu­sõ­pi­la­sed hak­ka­vad ju­ba 2. klas­sis õp­pi­ma ve­ne keelt: „Nii saa­vad nad kor­ra­li­kult sel­geks ka oma ema­kee­le, mis peaks ole­ma ele­men­taar­ne. Ees­ti klas­sil al­gab ve­ne kee­le õpe hil­jem ja B-kee­le­na, mis tä­hen­dab, et rää­ki­da os­ka­vad, kir­ju­ta­da-lu­ge­da nii häs­ti mit­te.“

Di­rek­tor ei mõis­ta, miks soo­vi­vad mõ­ned pe­red oma las­telt võt­ta või­ma­lu­se ema­keel per­fekt­selt oman­da­da: „Ole­me püüd­nud se­da sel­gi­ta­da, aga ees­ti klass on mõ­ne­le just­kui kin­ni­si­dee. Ku­na kee­le­kümb­lusk­las­sis on nii neid, kes os­ka­vad ees­ti keelt häs­ti, kui ka neid, kes üld­se ei os­ka, siis mõ­ned väi­da­vad, et nen­de laps are­neb ees­ti klas­sis kii­re­mi­ni. Või­ma­lik, aga või­ma­lik, et ka mit­te. Sest kui laps saab oma gru­pis edue­la­mu­se ja ai­tab tei­si, õpib ta keelt veel pa­re­mi­ni.“

Pea­le sel­le tu­leb te­ma sõ­nul ka ees­ti klas­si vä­ga eri­ne­va ta­se­me­ga lap­si, nii neid, kes os­ka­vad lu­ge­da ja kir­ju­ta­da, kui ka neid, kes al­les hak­ka­vad täh­ti õp­pi­ma. Kai­do Krein­taal li­sab, et hea õpi­la­ne on edu­kas igas klas­sis, kuid kesk­pä­ra­ne jääb hät­ta, eri­ti siis, kui ko­dus ees­ti keelt ei rää­gi­ta.

Sõ­nu­mi­too­ja­ga võt­tis ühen­dust Keh­ra koo­li õpi­la­se­sin­du­se asep­re­si­dent, 9. klas­si õpi­la­ne Kei­jo-Jo­hann Nor­den, kes rää­kis, et näeb oma koo­li­kaas­las­te pealt, kui­das tei­se ema­kee­le­ga õpi­las­tel, kes po­le käi­nud kee­le­kümb­lusk­las­sis, on põ­hi­koo­liast­mes ras­ke hak­ka­ma saa­da ning siis kan­na­ta­vad ena­mas­ti ees­ti ema­kee­le­ga lap­sed, ku­na õpe­ta­jal on nen­de jaoks vä­hem ae­ga.

„Kõik koo­liü­ri­tu­sed on Keh­ras koos, meil on ühis­tun­nid – usun, et mit­me­kul­tuur­sus on koo­li­le li­sa­nud uud­sust ja in­no­va­tiiv­sust,“ kii­tis ta ning mär­kis, et ilm­selt tu­leb lap­se­va­ne­ma­te­le as­ja roh­kem sel­gi­ta­da, neid koo­li­ta­da.