Loo­ma­de kan­na­tu­sed tu­leb viia mii­ni­mu­mi­ni

Aeg-ajalt jõua­vad ava­lik­ku­se et­te loo­ma­pii­na­mi­se ja loo­ma­de väär­koht­le­mi­se juh­tu­mid, mil­le­le ena­mik meist va­lu­li­selt rea­gee­rib. Hil­ju­ti va­pus­tas ini­me­si ko­le­tus­lik te­gu Lää­ne­maal Mart­na val­las, kus kel­le­gi ku­ri kä­si süü­tas loo­ma­de var­ju­pai­ga, mil­le tu­le­mu­se­na huk­kus küm­me kas­si.

Tei­salt saab rää­ki­da ühis­kon­nas toi­mu­nud olu­li­sest pöör­dest – lü­hi­ke­se aja jook­sul on Ees­tis ini­mes­te hu­vior­bii­ti ker­ki­nud loo­ma­de hea­olu. Vä­ga pal­jud tee­vad pin­gu­tu­si, et ta­ga­da loo­ma­de vää­ri­kus ja lii­gio­ma­ne elu ning ai­na har­vem kuu­leb ot­se­selt loo­ma­vae­nu­lik­ke ar­gu­men­te, mis olid ta­va­pä­ra­sed veel küm­me­kond aas­tat ta­ga­si. Too­na rää­gi­ti sa­ge­li, et se­ni ku­ni po­le ta­ga­tud iga ini­me­se heao­lu, po­le põh­just loo­ma­de pä­rast mu­ret­se­da. Prae­gu enam nii ei mõel­da, sest loo­ma­de hu­vi­de eest seis­mi­ne ei vä­hen­da kui­da­gi või­ma­lu­si seis­ta ini­mes­te pa­re­ma elu eest. Ja ku­ni kan­na­ta­vad loo­mad, on tõ­si­selt halb ol­la ka vä­ga pal­ju­del ini­me­sel. 

Loo­ma­kaits­ja­te sur­vel tõs­te­ti paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si hä­bi­pos­ti lem­mik­loo­ma­de hül­ga­mi­ne ja ar­gie­lus aset leid­vad loo­ma­pii­na­mi­se lood. Näi­teks on päe­va­kor­ral ka­na­la­tes lin­du­de ele­men­taar­se heao­lu ta­ga­mi­ne, kui­gi ka­na­de õi­gus­te kaits­mi­ne on pal­ju­de jaoks veel  nal­ja­num­ber, na­gu 90nda­tel oli koer­te ke­tis pi­da­mi­se prob­leem.

Loo­ma­de õi­gus­te kaits­mi­se teel sai olu­li­seks tä­hi­seks rii­gi­ko­gu ot­sus kee­lus­ta­da 2018. aas­ta 1. juu­nist mets­loo­ma­de ka­su­ta­mi­ne tsir­ku­ses ja muu­del ava­li­kel üri­tus­tel. Loo­ma­kait­se­sea­du­se muut­mi­se sea­dus ko­gus lõpp­hää­le­tu­sel 82 saa­di­ku poolt­hää­le. Riik­lik re­gu­lat­sioon tu­li jä­re­le mit­me­le Ees­ti lin­na­le, mis ju­ba on kuu­lu­ta­nud loo­mi ka­su­ta­vad tsir­ku­se kü­la­list­ru­pid oma ter­ri­too­riu­mil soo­vi­ma­tuks.

Peat­selt lõ­peb kõik­jal Ees­tis ära loo­ma­de tsir­ku­ses alan­da­mi­ne ja vänt­su­ta­mi­ne, nen­de kis­ku­mi­ne pin­gu­ta­tud nal­ja­des­se, mis on ini­mes­te st­se­naa­riu­mi­te jär­gi la­vas­ta­tud. Riie­ta­tud uker­da­vad mäg­rad või tri­koo­des ka­rud ei aja enam naer­ma, vaid nut­ma. Lä­bi põ­le­va­te rõn­gas­te, kõr­be­lõh­na saa­tel hüp­pa­vad graat­si­li­sed kas­la­sed on vaa­te­pil­di­na liht­salt ju­be. Loo­mad on olu­li­selt to­re­da­mad oma loo­mu­li­kus ole­kus. Tä­na­päe­val on või­ma­lik jäl­gi­da loo­ma­de elu näi­teks ka­ku-, mets­sea- ja kot­ka­kaa­me­ra­te va­hen­du­sel. Las tsir­ku­sea­reen jää­da en­ne­kõi­ke ini­mes­te­le – ak­ro­baa­ti­de­le, klou­ni­de­le ja tu­le­nee­la­ja­te­le, kes saa­vad oma osa­vust ja või­me­te pii­re de­monst­ree­ri­da. Tsir­ku­se­loo­ma­de kee­lus­ta­mi­ne ai­tab ta­ga­da ka kü­las­ta­ja­te ohu­tu­se, sest alan­da­tud loo­mad muu­tu­vad kur­jaks.

Loo­ma­kait­se kesk­ne ees­märk on loo­ma­de as­ja­tu­te ja väl­di­ta­va­te kan­na­tus­te vii­mi­ne mii­ni­mu­mi­ni. Jät­ku­valt ak­tuaal­sed tee­mad on loo­ma­de pi­da­mi­ne ka­rus­loo­ma­far­mi­des ja far­mi­de sul­ge­mi­se pers­pek­tii­vid, loo­ma­de pi­ka­maat­rans­port, loo­ma­pi­da­mi­se tin­gi­mu­sed far­mi­des ja loo­ma­de või­ma­li­kult va­lu­tu huk­ka­mi­ne. Mi­da aeg eda­si, se­da enam vaa­ta­vad ka need ini­me­sed, ke­da mui­du jä­ta­vad loo­ma­de õi­gu­sed kül­maks, kui­das too­de­tak­se toit, mi­da nad söö­vad. Kui ini­me­sed jä­ta­vad ebaee­ti­li­selt too­de­tud loom­se pä­ri­to­lu­ga toi­du ost­ma­ta, siis muu­tub ka kaup­mees­te ja toot­ja­te prak­ti­ka. Loo­ma­de heao­lu  ta­ga­mi­se suu­nas on as­tu­da veel mi­tu pik­ka sam­mu.