„Kehra lasteaedade toit on maitsev, kuid menüü tuleks paremini läbi mõelda – makaronide asemel rohkem juurvilja,“ võtab lapsevanemate arvamuse kokku Lepatriinu hoolekogu liige KATRIN ROOMERE.
Anija vallavolikogu veebruarikuu istungil kõneldi eelarve lugemisel Kehra lasteaedade lapsevanemate pöördumisest. Lapsevanemad Lepatriinu ja Lastetare hoolekogudest soovisid, et volikogu ei vähendaks koolitoidule – Kehra lasteaedadele valmistatakse toit gümnaasiumi sööklas – kavandatud rahasummat. Volikogu kinnitas eelarvesse Kehra koolitoidu reale selleks aastaks 107 048 eurot, mis on 15 500 eurot vähem, kui eelmise aasta eelarves, kuid 10 000 euro võrra rohkem, kui eelmisel aastal toitlustamiseks tegelikult kulus.
Hoolekogude pöördumises kerkis üles ka lasteaedade menüü teema. Mõlema hoolekogu lapsevanematest liikmed leidsid, et lasteaialaste toidulaual on liiga palju jahutooteid – makarone, nuudleid, mõnikord lausa mitu korda päevas. Allakirjutanud märkisid, et kartulit, tatart ja juurvilja pakutakse lasteaialastele liiga vähe – isegi, kui Kehra koolis saavad lapsed valida kartulite ja makaronide vahel, siis lasteaeda saadetakse ikka makaronid. Veel sooviti, et lastele pakutaks vähem poolfabrikaate – kalapulki, viinereid ja muud taolist ning joogiks oleks piim, mitte morss.
Lepatriinu hoolekogu liige Katrin Roomere ütles Sõnumitoojale, et pöördumise ajendiks sai see, kui detsembris kuuldi, et koolitoidu eelarvet kavatsetakse kõvasti vähendada: „Möödunud kevadel oli koolitoidu teemal vallavalitsuse, kooli ja lasteaedade esindajate koosolek, kus rõhutasime, et lasteaia toidulaual võiks olla vähem makarone ja suhkrut. Pärast seda läks olukord paremaks. Kuid aasta lõpus asi muutus, taas hakati pakkuma väga palju makaronitooteid ja piima enam mitte. Arvasime, tegu on säästumenüüga, et raha kokku hoida.“
Lastetare hoolekogu esimees Inga Koitla lisas, et temal tekkis küsimus – kas kokkuhoitud raha arvelt poleks saanud laste toidulaud muuta tervislikumaks.
Lapsevanemad
„Lugesin Sõnumitoojast Loksa kooli kokkadest. Nad ütlesid, et ei paku lastele viinereid, kodus saavad neid nagunii. See on mõtlemine, mida ootaks ka meie kooli kokkadelt. Soovime, et lasteaia toidulaual väheneks makaronide osakaal, asemele tuleksid tervislikumad kartul ja tatar. Kuigi terviseamet ütleb, et kõik on korras, süsivesikute, valkude ja rasvade osakaal on paigas, tulevad süsivesikud peamiselt makaronide arvelt,“ rääkis Katrin Roomere.
Ta jutustas veel – kui aasta tagasi heideti ette, et kalasuppides on palju luid ning sööklatöötajad ütlesid, et ei suuda kõike puhastada, teinud ta ettepaneku osta kalafileed, kus on vähem luid: „Kuid need pidid olema kallid. Nüüd selgus, et ka üle-eelmisel aastal jäi osa toiduraha kasutamata.“
Eelmisel aastal tellis Katrin Roomere lasteaia menüü analüüsi. Talle tegi muret, et lasteaias pakutakse liiga palju piimatooteid – hommikul piimasupp, lõunal koorene pasta ja kohupiim, õhtuks kohupiimakook: „Pärast seda võeti joogipiim menüüst välja, kuigi oleks võinud menüüd korrigeerida, et piimatooted ei satuks ühele päevale.“
Lapsevanemad soovivad tema kinnitusel, et terviseampse oleks mitu korda päevas: „Kui Lepatriinus oli veel oma köök, said lapsed pärast hommikusööki ja ka õhtul juurvilju näksida. See on tervislik, pole kaloririkas ja on tegelikult ka odav.“
Inga Koitla küsitles Lastetare lapsevanemaid ja sai teada, et arvamused on pooleks – umbes pooled lapsevanemad on lasteaiatoiduga rahul, teised leiavad, et menüüd oleks vaja muuta ja nende ettepanekud on enamasti samad, mis Lepatriinu lapsevanematel.
Lasteaiatöötajad
Ka Lastetare ja Lepatriinu direktorid viisid hoolekogude soovil õpetajate seas läbi küsitluse, mida nad arvavad lasteaiatoidust.
„Meie õpetajad leiavad, et toit on maitsev ja väga mitmekülgne ning lapsed saavad sellest kõhu täis,“ märkis Lepatriinu direktor Nelli Restov.
Ta kinnitas, et lasteaed annab kooliköögile igapäevaselt toidu kohta tagasisidet, ettepanekutega on arvestatud: „Toit on läinud paremaks. Ka terviseamet on öelnud, et kaloraaž ja süsivesikute hulk on paigas. Kui hoolekogu soovib, et laste toidulaual oleks rohkem kartuleid, pole selleks vaja öelda, et makarone on liiga palju. Tegelikult on kartulit hakatud tihemini pakkuma, ka kartuliputru. Joogipiima pakkumises oli vahepeal paus, kuna lapsevanemad ise ei soovinud seda.“
Ka Lepatriinu õpetajad on leidnud, et kartulitoite võiks olla veel rohkem ning vähem makarone ja piimasuppe, morsi asemel piima ja keefiri.
„Meie töötajad ütlevad, et toidul pole häda midagi. Selge see, et suuremas pajas ei tule söök alati nii maitsev kui väikeses ning oma köögis tehtud on alati parem, kuid õpetajate üldhinnang toidule on hea,“ lausus Lastetare direktori kt Eda-Mai Tammiste.
Kuigi ka Lastetare õpetajate meelest võiks toit olla mitmekesisem, samal päeval peaks vältima sama toiduainet – kui näiteks on hommikusöögiks riisisupp, ei peaks lõunasöögis enam riisi olema. Nemadki arvasid, et makaronitooteid on menüüs palju ning jookidest võiks morsile eelistada piima.
Koolijuht ja abivallavanem
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal sõnas, et alati saab paremini, kuid toiduteema on tema meelest üle võimendatud: „Vahepeal võis tõesti tunduda, et makarone on menüüs liiga sageli, kuid oleme seda ka ise tauninud ning menüüsid muutnud. Meie kooliarst, kes töötab kümnekonnas koolis, on öelnud, et Kehra söök on neist parim. Meie kokad teevad tööd südamega ja parimas tahtmises, et lapsed saaksid head toitu.“
Kooli- ja lasteaialõuna on enamasti sama ja tehakse ühes pajas: „Koolis on iseteeninduslett ning oleme püüdnud lastele anda valida, näiteks kas kartul või makaron, seda võimalust lasteaedadel tõesti pole.“
Kaido Kreintaal selgitas, et menüü koostab peakokk kooli majandusjuhatajaga: „Me ei tee soolot, kuulame alati seda, mida lasteaiad soovivad.“
Anija abivallavanem Marge Raja kinnitas, et ka lapsevanemate tehtud ettepanekutega on arvestatud, kuigi mitmed etteheited hoolekogude kirjades on vastupidised nende soovidele aasta tagasi.
„Piima saavad lapsed joogina üks kuni kolm korda nädalas. Lisaks sellele tuli eelmisel aastal tagasiside, et lapsed ei taha hommikuti putru. Seetõttu on nüüd hommikuti kaks-kolm korda nädalas piimasupid,“ tõi ta näiteks.
Marge Raja lisas, et on lasteaia kahe kuu menüü põhjalikult üle vaadanud, see vastab tervisekaitsenormidele ning on nii mitmekesine, et saab sealt ideid ka oma perele toidu valmistamisel.
„Enne volikogu poole pöördumist oleksid lapsevanemad võinud suhelda lasteaia või vallavalitsusega. Nüüd on õhku paisatud põhjendamatud väiteid ning jääb mulje, et midagi on väga halvasti. Kuid toitlustamine on võrreldes eelmise paari aastaga oluliselt paranenud. Ka tervisekaitse on seda kinnitanud, et mitte millegi vastu pole eksitud. Paremaks minna saab muidugi.“
Käesolevaks nädalaks on abivallavanem kutsunud kokku Kehra lasteaedade juhid ja hoolekogude liikmed ning kooli ja söökla esindajad: „Oleme niisuguseid kokkusaamisi aeg-ajalt ikka teinud, viimati eelmise aasta aprillis. Kuulame ära kõigi ettepanekud ja soovid.“