Võrd­sem star­di­pakk meie las­te­le

Kau­ban­dus­kes­kus­tes ae­ga sur­nuks löö­vad lap­sed või maa­koh­ta­de bus­si­pea­tus­tes­se ko­gu­ne­nud igav­le­vad noo­ru­kid on üs­na ta­va­pä­ra­ne vaa­te­pilt. Rää­ki­ma­ta las­test, kes val­da­va osa va­bast ajast vee­da­vad ar­vu­tis või nu­ti­te­le­fo­nis. Noor­tel on va­ja ea­kaas­las­te­ga su­hel­da, ka ar­vu­ti­ga si­na­sõp­rust pi­da­da, kuid se­da mõist­li­kul mää­ral. Kui noo­re ini­me­se el­lu ma­hu­vad vaid kool, ko­du ja in­ter­net, siis ki­pub tek­ki­ma tü­hik, mi­da ki­pu­tak­se täit­ma lol­lus­te­ga, pa­ha­tih­ti ka al­ko­ho­li ja nar­koo­ti­ku­mi­de­ga. Nii jää­vad aren­da­ma­ta las­te või­med, loo­mu­li­kud an­ded.
Noor­te­sei­re and­meil ei ole 10 prot­sen­ti Ees­ti koo­li­las­test vii­ma­se kol­me aas­ta jook­sul käi­nud ühes­ki tren­nis ega hu­vi­rin­gis, mis tä­hen­dab, et peaae­gu 30 000 last on hu­vi­te­ge­vu­sest kõr­va­le jää­nud. Ena­mas­ti on põh­ju­s va­ne­ma­te kõh­na­või­tu ra­ha­kott.
Sõl­tu­valt oma­va­lit­su­sest käib re­gu­laar­selt mõ­nes rin­gis või tren­nis  30-60 prot­sen­ti las­test. Se­da on liialt vä­he. Või­ma­lus hu­vi­te­ge­vu­ses osa­le­da peab ole­ma las­te põ­hiõi­gus, mit­te luk­sus­kaup. Va­ja­du­sest suu­ren­da­da hu­vi­te­ge­vu­ses kaa­sa löö­va­te las­te ar­vu, on Ees­ti po­lii­ti­kas rää­gi­tud küm­me­kond aas­tat. Jää on lõp­li­kult su­la­nud, 2017. aas­ta sep­temb­ris star­dib noor­te hu­vi­te­ge­vu­se  toe­tus­süs­teem, mil­le kau­du ja­ga­tak­se tä­na­vu kuus mil­jo­nit eu­rot ja edas­pi­di iga-aas­ta­selt üle 14 mil­jo­ni eu­ro. Riik võ­tab eri­li­se tä­he­le­pa­nu al­la  kolm vald­kon­da – kul­tuu­ri, spor­di ning loo­dus- ja täp­pis­tea­du­sed.
Rii­gi­ko­gus äs­ja esi­me­se lu­ge­mi­se lä­bi­nud noor­soo­töö sea­du­se ja hu­vi­koo­li sea­du­se muut­mi­se sea­dus an­nab pilt­li­kult öel­des ta­bu­re­ti­le kol­man­da ja­la. Ühelt poolt are­neb noor ini­me­ne ko­dus ja tei­salt koo­lis õp­pi­des. Kol­man­daks „ja­laks“ on hu­vi­ha­ri­dus, kus ta saab te­ge­le­da oma loo­mu­li­ke kal­du­vus­te­ga, aren­da­da isi­ku­pä­ra ja loo­min­gu­li­sust. Et riik hu­vi­ha­ri­du­se­le tu­ge­valt õla al­la pa­neb, muu­dab hu­vi­rin­gid ees­kätt maa­las­te­le kät­te­saa­da­va­maks, aga toe­tus­ra­ha ja­gub ka lin­na­des­se.
Val­mi­nud eel­nõu toe­tab va­ja­dus­põ­hist lä­he­ne­mist, jät­tes  ot­sus­ta­mis­va­ba­du­se suu­res­ti oma­va­lit­sus­te­le – pa­nus­ta­da tu­leb sin­na, kus la­hen­dus toob pa­ri­ma tu­le­mu­se, ol­gu uue tren­ni või hu­vi­rin­gi ava­mi­ne või täien­da­va koo­li­bus­si käi­ku­pa­nek. Oma­va­lit­sus­tel tu­leb te­ha ti­he­dat koos­tööd nii, et esi- p­laa­nil olek­sid las­te hu­vid.
Po­le kaht­lust, et ka­van­da­tav süs­teem avab mõ­ne­le­gi hin­ne­te­ga kim­pus ole­va­le noo­re­le tee pa­re­maks tu­le­vi­kuks. Las­te väär­tus­ta­mi­se ja tun­nus­ta­mi­se alu­seid tu­leb laie­ma­le tõm­ma­ta, nei­le roh­kem ene­seus­ku ja -kind­lust an­da.  Kui mõ­ne poi­si või tüd­ru­ku pea ei võ­ta  ma­te­maa­ti­kaü­le­san­deid nii häs­ti, las­kem tal sil­ma pais­ta näi­teks hü­pe­tes ja jook­sus.
Hu­vi­ha­ri­du­se uus mu­del ta­gab meie las­te­le se­ni­sest võrd­se­mad või­ma­lu­sed, võrd­se­ma star­di­pa­ku. Ai­tab ta­ga­da, et kõik lap­sed kas­vak­sid üles inim­väär­se­tes tin­gi­mus­tes, saak­sid või­ma­li­kult hea ha­ri­du­se koos või­ma­lu­se­ga aren­da­da oma an­deid. Ees­ti riik on  nii jõu­kas, kui ha­ri­tud ja ter­ved on siin­sed ko­da­ni­kud. Riik saab jõu­du­möö­da mõ­ju­ta­da las­te sün­di­mist, kuid märk­sa enam saab ta toe­ta­da nen­de üles­kas­va­mist.
Tä­nu las­te­toe­tus­te mär­ki­mis­väär­se­le tõst­mi­se­le on jõud­salt lan­ge­mas nii suh­te­li­ses kui ab­so­luut­ses vae­su­ses ela­va­te las­te arv. Jaa­nua­ris  te­ge­vust alus­ta­nud ela­ti­sa­bi­fond lee­ven­dab ük­sik­va­ne­ma­te­ga pe­re­de olu­kor­da. Juu­list hak­kab riik maks­ma 300 eu­rot lap­se­rik­ka pe­re toe­tust 3 ku­ni 6 lap­se­ga pe­re­de­le. Seit­set või ena­mat last kas­va­ta­vaid pe­re­sid oo­tab täien­dav 400 eu­ro­ne toe­tus.