Kehra gümnaasiumihoone koridoride seintel on 3 suurt tapeetkaarti.
Kehra gümnaasiumi kolme korruse koridorides, klasside vahelistel tühjadel seintel, on nüüd suured maakaardid – esimesel korrusel on Eesti kaart, teisel korrusel Anija valla kaart ning neljandal korrusel maailmakaart. Kaardid osteti OÜst Regio ning kool on sealt tellinud veel Kehra linna ja Euroopa kaardid, mis pole kohale jõudnud. Kaardid on sama kõrged kui kooli koridorid ehk 2,5-3 meetrit ning 3,5-4 meetrit laiad.
Kehra kooli direktor Kaido Kreintaal selgitas, et kaardid on seina pandud paanidena nagu tapeet, ning et paremini säiliksid, lakiti üle.
„Ühe sellise suure kaardi tellisime ka eelmisesse kooli, kus töötasin. Kehra koolis tekkis meil mõte, et suur kaart võiks olla igal korrusel. Minu meelest on need atraktiivsed, mulle kaardid väga meeldivad, loodan, et ka lastele – kui neil on kaart kogu aeg silme ees, siis võib-olla hakkavad sellest ka paremini aru saama,“ lausus direktor.
Ta lisas, et lapsed uurivad kaarte päris palju ning õpetajad saadavad neid ka tundide ajal kaarte vaatama – õppima nii riike kui nende lippe, aga ka kohanimede õigekirja.
Selles, mis kaart kusagile paigutati, on Kaido Kreintaali sõnul oma loogika: „Esimene korrus on kõige käidavam ja võiks olla kõige atraktiivsem, seal on meie riigi kaart ja ilmselt sinna paneme ka Kehra kaardi. Teisel korrusel õpivad väiksemad klassid, sinna sobib hästi oma kodukandi kaart. Kolmandal korrusel on keelteklassid, sinna plaanime panna Euroopa kaardi. Neljandal korrusel asub geograafiaklass, sellepärast panime koridori maailma kaardi.“
Niisugused kaardid maksavad koos paigaldusega keskmiselt 500-600 eurot, kõige kallim oli Anija valla kaarti, mis maksis ligi 1000 eurot, kuna see tuli Regiol eelnevalt arvutis koostada. Kaido Kreintaal oletas, et Kehra koolis on esimene uue piiriga Anija valla kaart.
Direktor vihjas, et taolised kaardid on väga head omavalitsusepoolsed kingitused näiteks koolide sünnipäevadeks. Ka Kehra gümnaasiumi algklassimaja seintel võiksid need olla, arvas ta.
„Kui lapsed tunnis midagi õpivad, siis ei pruugi nad seda asja rohkem enam näha. Aga kui see on kohas, kust nad käivad pidevalt mööda, kooliaastate jooksul ehk tuhat korda, siis jääb üht-teist kindlasti meelde. See ei puuduta ainult kaarte, seintele võib panna ka muid asju,“ märkis Kaido Kreintaal.